Ma solvusin. Naistemaailmast öeldi, et mu kolumnid ei ole päevakajalised ja ärksad. Nyyhk. Ja kuna ma olen suur solvuja, siis ma solvusin ja kirjutasin vastu, et mina enam ei kirjuta ja otsige endale teine seksikolumnist. Vot kohe ei saanud solvumata, kuigi ma kirjutasin, et ei solvu. Aga kui ma olen siuke solvuja, siis pole midagi teha. Löö või maha, aga ma solvun ikka. Jah. Pealegi saan ma selle kolumni kirjutamist jätkata siinsamas blogis, mis sobib mulle ülivägahästi, sest Inno lubab mul kirjutada kõigest. Ja ma võin väga vabalt ka igavalt ja isegi sitalt kirjutada, kui see mulle väga meeldib.
Lapsik, eks? Aga mis teha, kui ma olen selline. Algul, kui luuletustega alustasin, siis mul oli väga raske neid toimetada lasta. Surusin Loomingu toimetuses hambad kõvasti kokku, kui Asta Põldmäe ütles, et siin oleks vaja parandada ja siin. Aga kuna Asta Põldmäe on maailma kõige parem toimetaja ja üldse väga armas ja päikseline inimene, siis temal ma lasin oma tekste toimetada ja mulle ettekirjutusi teha. Erandkorras. Ja tõepoolest, mõned luuletused said paremad. Ja kui mitte paremad, siis selgemad ikka.
Ma vist kannatangi kriitikat, kui kritiseerija teeb seda leebelt, lahkelt ja taktitundeliselt, mitte nii, et prauhti ning õpetajalikul patroniseerival toonil. Mis ei pruugi muidugi jälle olla selle inimese viga, kes nii teeb, sest tema lihtsalt on selline. Aga mina jälle olen selline temperamentne, et solvun. Ma olen vahepeal isegi mõelnud, et võiks asutada solvujate partei, kuhu võiks kuuluda kõik sellised inimesed, kes iga tühja-tähja peale solvuvad. Ma võiks olla esimees!
Ahjaa, ja veel üks inimene, kel ma laseks endale ettekirjutusi teha, on Jan. Jan Kaus. Temal ka. Ilmtingimata. Aga ma tean ka, et Jan ei ütleks mulle ilmapealgi halvasti :).
16 kommentaari:
Mis, Irja sa lõpetadki? Oi kui kahju kuulda. Sinu kuues artikkel (see tselluliiditeemaline mis täna üles läks) on minu arvates su seni parim. Esimesed kolm olid päris head, neljas natuke liiga kapriisitsev, viies okei, aga tugines natuke ekslikul eeldusel, et kinkyd seksiharjumused tulevad sellest, nagu oleks inimestel midagi häda. Aga kuues oli küll väga armas ja väga tore teema. Kuradi kahju et too munn toimetaja ei näe neis midagi väärtuslikku. Päevakajaline, who gives a shit? Seksuaalsed mured on igal ajal relevantsed paarisuhetes.
Ma meili teel küsisin sinult selle kohta, kuidas kriitika suhtes paksu nahka kasvatada. Aga paistab, et sa pole vist liiga pädev vastama, kui sa ise tunnistad, et sa kipud pahatahtliku kriitika peale solvuma. Nojah, ega vist kerget vastust ei ole. Kuigi kriitika üleüldiselt on teema, millest oleks väga huvitav kunagi nelja silma all diskuteerida.
Päevakajaline seks on siis misasi? See kuidas noored räpases ööklubi peldikus suhu võtavad? Kurgunuss nõnda et pisarad väljas? Ass-to-mouth?
oijeh, mul tuli kohe meelde, kuidas oma esimese trükiproovi luuletusi aastal 1994 Ruudi Rimmeli eest pidin kaitsma.
Mäletan, et üks luuletus jäigi avaldamata, kuna me ei jõudnud kokkuleppele, kas ta peab olema 2 või 3 salmi pikk.
Mingid parandused ma lasin vast ikka sisse viia ja muide ka tänu Asta Põldmäele on nii mõnigi hea salm või rida sündinud.
Erisaate luuletused on omaette teema - see on nagu mingi luule ja ajakirjanduse vaheline žanr, need on kolleegidelt (luule alal) kriitikat saanud, ehk tõesti, kui vaatasin vanu Päevalehe luuletusi, mida ka igal nädalald tegin ja Maalehte samamoodi - ega siis tase ühtlane polnud.
Aga ka spordis on lubatud pärast üliõnnestunud katset viis korda üle astuda.
Aga Irjake, asuta see solvujate partei. Mina kandideeriksin kohe ase-esimehe kohale. Sobiksin sellele kohale seetõttu, et suudan iga pisiasja peale südant valutada. Lisaks teeb mind selle koha vääriliseks asjaolu, et solvun alati väga pikaks ajaks. Andestamine võib lõpuks ehk kõne alla tulla, ent unustama naljalt ei kipu.
Aga üldiselt on kiire solvujana minu meelest raske elada. Tore oleks olla süüdimatu plönn.
Tervitades.
tark seksib ja naudib, loll lobiseb või kirjutab? kollases pressis? Teie, pr Irja, olete sobiva kaasa leidnud ja Teil tuleks küll rämpspressist oma kirjatööd eemal hoida ja erialal rakendust leidma hakata!
Autor Vaher, Irja, 1977-
Pealkiri Kriminaalkohtuasjade kajastamine ajakirjanduses: vastandlikud huvid ja ühised väärtused : lõputöö / Irja Vaher ; juhendaja: E. Kergandberg ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, protsessiõiguse õppetool
Ilmunud Tartu : Tartu Ülikool, 2000
Märkused Bakalaureusetöö
Bibliograafia l. 64-66
The conflicting interests and common values of the free press and criminal procedure
Kokkuvõte inglise keeles
Märksõnad õigusemõistmine
kriminaalkohtumenetlus
kohtuasjad
ajakirjandus
ajakirjandusvabadus
sõnavabadus
bakalaureusetööd
Võib-olla nad pidasid silmas seda, et sa oled nendest asjadest blogis juba kirjutanud? Mina teie blogi püsilugejana olin ka natuke pettunud, lootsin midagi uut.
"Aga paistab, et sa pole vist liiga pädev vastama..."
Kurat, keeleline vääratus. Täpsem variant oleks kas "Paistab et sa pole vist piisavalt pädev vastama...". Või siis "oled liiga ebapädev".
Igatahes, mis veel seda tänast artiklit puudutab, siis minu arvates on Joao küll idikas. Vaadates 2005 aasta pilte sinust mina küll ei ütleks, et sa kuskiltki otsast paks oleks. Pole su figuuril häda midagi. Ainus asi mis vähegi küsitav on ehk see üliblond juuksevärv, aga see on jällegi maitse asi. Praegune hele juuksevärv on päris kena, aga ma pean tunnistama, et mulle meeldib küll brünetim Irja. See pilt näiteks meeldib mulle üliväga:
ma saadaks nad kah perse, olgu rahul, et keegi yldse viitsis neile oma nime all kirjutada ja veel seksist aga naisteleht tahab ju ainult roppusi ja ilgusi, muidu vist kaotavad oma lugejad. on ikka ropud mutid seal toimetuses.
Tänks! Mul nüüd tuju kohe palju parem :). Aga jah, seda sinu küsimust selle kriitika kohta silmitsesin nagu kuuma kartulit. Minu lahendus on see, et ma näiteks ei loe delfi kommentaare, sest ma tean, et kui ma loeks, siis läheks jubedasti närvi ja see hakkaks mind mõjutama. Raske on küll mitte lugeda, sest uudishimu ju nii suur, aga parem on ette kujutada, et see sõim toimub kuskil mujal, seitsme maa ja mere taga, ega puuduta mind.
Contraaaaaa! Nii armas sind siin näha. Kalli-kalli!
Ma täitsa mõtlen selle solvujate partei peale. Eesmärgiks oleks muidugi võimalikult palju solvuda ning seda solvumist ka väljendada. Alustuseks teeks ettepaneku, et kõik solvujad kirjutaks, kelle või mille peale viimati solvusid ja miks.
Irja:
Netikommentaatorite ignoreerimine on hää point küll. Ma tean küll, et üks tuttav tüüp kunagi kirjutas mulle meili teel, et tema lähenemine netikriitikale on selline, et "if someone says something bad about me on some internet forum, i don't want to hear about it." Paistab, et jagate seisukohta?
Vat Inno kunagi kirjutas, et päriselus pole eriti keegi (Mai 2006 seisuga siis) tulnd tänaval sõimama, vaid vastupidi, patsutatakse õlale ja hüütakse, et "Õige Inno, hästi paned!" vms. On see ka tänapäeval nii? Kriitikuid siiski leidub ka offline, ja sestap on küsimus ka selles, kuidas tulla toime nendega, kes päriselus kritiseerima kukkuvad? Või ei julge keegi väljaspool netti eriti kritiseeridagi?
Mis puutub veel toimetamisse, siis ma olen tähele pannud oma muusikaarvustuste kogemuse puhul, et kui keegi toimetaja midagi olulist ümber kirjutab oma sõnadega, siis see ei sarnane enam minu kirjutamisstiiliga, vaid selles on juba tunda ka toimetaja enda käekirja. Võibolla tuleb mul stiili rafineerida selleks, et minu enda talent tõeliselt löögile pääseks?
madal on inimene, kelleni JÕUAB solvang! Mida inime ütleb, see PEEGELDAB tema enese taset. Veel kord - seksi ja naudi, aga hoia magamistoa uks KINNI. Seksi ilu on tunnete ilu, mitte pläma ja soovitused - meenutused kollases pressis. Küll need ilmamüüjad tulevad ka ilma Teieta toime, proua Irja!
Olen tähele pannud, et tänaval pigem naeratatakse meile Irjaga. Niimoodi kelmikalt, kavalalt. Samas mõistvalt. Mingeid kurje pilke pole küll märganud, kuigi netikommentaaride põhjal võiks ehk arvata vastupidist. Algul olin neist kommentaaridest veidi häiritud, nüüd enam mitte. Pigem leian, et kui kommenteeritakse, järelikult ei jäta külmaks. Veel hullem, kui üldse ei kommenteerita. Ja mõnel korral on meilt Irjaga tänaval lausa autogrammi palutud. Mul on olnud seepeale kuidagi naljakas tunne, umbes, et kas te mind kellegagi segamini ei aja. Pole elus veel varem sellist juhust olnud.
Inno! Kas armastad seda, kuidas Irja õhinal kogu maailma ees ja ka sinu, oma praeguse mehe, ees kirjeldab mida Joao temaga voodis tegi? Kas see erutab sind, ajab kõvaks: kujutluspilt paksu portugallase türast su naise tselluste reite vahel? Kas sa sunnid Irjat seda jama kirjutama Naistelehte? Vasta!
Irja kirjutab seda NaisteMaailma veebi, mitte Naistelehte. Ja mina ei sunni Irjat millekski, ma pole üldse sundija tüüp, kuivõrd minu enda jaoks on kõige kallim vara vabadus, hindan kõige rohkem vabadust, ja sestap võimaldan seda kõigile teistelegi, eriti neile, kes minu lähedal. Sest ma usun, et ainult vabadus võimaldab inimesel olla see, kes ta tegelikult on, ja vaba inimene ei tee kurja, ei endale ega teistele.
Ja mind tõesti ei eruta see, mis Irja kirjutab. Aga mul on hea meel, et ta kirjutab, sest mul on tunne, et neist asjadest on vaja kirjutada, sest peale Irja ei tea ma Eestis kedagi teist, kes oleks võimeline sellistest asjadest kirjutama. Irja on kahjuks ainus. Ja seetõttu Irjalt ka neid asju tellitakse, tunda on, et teda kadestatakse, sisistatakse läbi hammaste, kirutakse, aga ikka tellitakse. Sest kedagi teist pole. Ja kohati tundub, et Irja on ainus naine Eestis, kel on olemas oma arvamus.
Loodetavasti on Irja Vaher-Tähismaa läbi lugenud juristiks õppides raamatu:
- Õigusseksuoloogia : õpik juristidele, meedikutele, pedagoogidele, psühholoogidele, sotsiaaltöötajatele / Lembit Auväärt. Ilmunud Tallinn : Ilo, 1997 (Tallinn : Ilo Print) -
- elu põhiküsimuse realiseerimisel esineda võivate kallete kohta?
Või jätkus Cosmopolitanist üles leitud tarkusest ja oma meeskogemusist Naistemaailm.ee pakkumise vastuvõtmiseks?
Ja kuulnud midagi sellest, kuidas vana-rooma turuplatsidel toimusid seksialased näidisõppetunnid.
Praegu asub kehalisuse kool meil kollases pressis, nii paberil, võrgus, teleekraanil.
Afal on üks kõnekas luuletis , kuidas armastuse kehaline pool kaugeneb hingest - olles massimöla mõjusfääris.
Iseendaks olemisest, ma arvan Inno, et meil Eestis on kõigil vabadus olla sina ise, senikaua kui sa oled täpselt selline nagu kõik teised. Ja meil kõigil on õigus oma arvamusele, senikaua kuni sinu arvamused ühtivad enamuse tahtega. Ah Eesti, konformistide paradiis...
Postita kommentaar