pühapäev, 31. august 2008
Reform saeb oksa, kus ise istub; minu ettepanekud raha kokkuhoiuks
Väljavõte Postimehe veebist.
Kas mäletate seda aega, kus valitsus tõstis hoogsalt kütuseaktsiisi, põhjendades seda Euroopa Liidu nõudmistega?! Ja väitega, et see raha läheb teede ehitusse, kuna teed on logud ja ehitamist vajab näiteks Tallinn-Tartu neljarealine tee. Nonii, sinna polegi palju aega tagasi, mõned aastad. Ja, olgu öeldud, et seesama kõrge aktsiis on teisalt toonud kaasa inflatsiooni hoogustumise ja majanduskasvu aeglustumise, kuna kallis kütus muudab kõik kaubad ja tootmise kallimaks, mistõttu toodete konkurentsivõime langeb. Nagu on seletanud Postimehes Henri Kaselo.
Nonii. Ja loogika ütleb, et kui teede jaoks pole raha vaja niipalju ja kui seda raha ei suudeta ära kulutada, siis tuleb seda aktsiisi alandada. Et siis majandusele hoogu sisse puhuda. Sest tõesti, nagu ütles ka peaminister Andrus Ansip, pole mõtet raskel ajal raha asfaldisse kütta. Aga selle asemel, et aktsiisi alandada, ja see raha rahvale kätte jätta, sellega majandust elavdada, tahetakse sellega hakata katma eelarveauke. Mis on jällegi rahva petmine. Sest lubati, et röövellikult kõrge aktsiisiga EI HAKATA EELARVE AUKE LAPPIMA. Nüüd siis ikkagi hakatakse. Ehk saetakse oksa, millel istutakse. Sest pole vahet, kuidas rahvalt see raha kokku koguda, kui see raha ära võetakse, kannatab Eesti konkurentsivõime.
Ainus õige tegu, mida Reformierakond ja kogu ülejäänud valitsus saab majanduse, eesti rahva ja riigi heaks teha, on vähendada hüppeliselt riigivalitsemise kulusid. Varasem, juba Juhan Partsi valitsus tegi vea, kui hakkas erakorraliste tulude (mida kinnisvarast tulenevad tulud paraku olid) arvel suurendama püsikulusid. Nüüd tuleb need püsikulud kokku tõmmata. Kaotada välissaatkonnad, näiteks Eesti on Euroopa Liidu liige ja Eesti esindamiseks piisab Euroopa Liidu esindusest, pole vaja Eestile edevaid välissaatkondi. Ka välisministeeriumi võiks kinni panna, sest Euroopa Liit ajab ühtset välispoliitikat ja seda tehakse Brüsselis. Samuti võib kaotada Eesti Panga, sest Eesti nagunii rahapoliitikat ei aja, selle asemel luua üks osakond Rahandusministeeriumi Riigikassa juurde, kes siis lisaks riigi rahale ja nn stab reservile paigutab ka Eesti Panga reserve ja jälgib, et inflatsioon ei ületaks lubatud piiri. Kui eesmärk on üldse euro võimalikult kiiresti kasutusele võtta.
Ja edasi võiks kaotada kaitseministeeriumi, sest Euroopa Liit ajab ühtset kaitsepoliitikat, lisaks on Eesti esindatud NATOs. Eesti roll on sisejulgeoleku tagamine ja idapiiri valvamine, piirivalve on nagunii juba siseministeeriumi haldusalas. Ja sõjaväelise väljaõppega saab tegeleda üks osakond siseministeeriumis. Või nojah, nende nn jõuministeeriumide liitmise ehk kaitseministeeriumi kaotamisega on juba algust tehtud, aga seda peaks kiirendama. Ja samuti peaks tegema jõupingutusi Euroopa Liidu armee loomiseks (mis riik see on, millel pole oma armeed?!), mitte ei pea iga riik eraldi nuputama, kuidas end kaitstud saab ja kaoksid ära ka Leo Kunnase taolised tegelased, kes räägivad iga natukese aja tagant mingist vajadusest kaks kuud oma jõududega vastu pidada. No mida lolli juttu?! Iga lapski teab, et kui vaenlane, olgu ta siis venelane või muu, sisse tungib, siis kahe kuuga on kaasaegse relvastuse puhul Eestist järel vaid märg plekk. Gruusial olid ostetud kalli raha eest tankid ja mingid lennukid. Mis neist järgi jäi, palun?! Ja miks peaks sel juhul venelane piirduma Eestiga?! Ta läheb ikka Pariisini välja!
Euroopa Liiduga liitumise üks argumente oli võimalus riigivalitsemiskulude vähendamiseks. Nagunii tegeleb terve plejaad eestlasi Brüsselis Euroopa Liidu ja NATO juures Eesti välis- ja kaitsepoliitika kujundamisega, milleks pidada üleval dubleerivaid asutusi Eestis. See on täielik mõttetus ja rahva raha raiskamine. Selle ressursi saaks suunata näiteks haridusse, et kasvõi järgida meie loosungit: õpetajale peaministri palk.
Ja kuivõrd seadusandluse koorem on nagunii Euroopa parlamendi õlul, Eestistki seal terve rida hästi makstud saadikuid, siis pole vaja pidada üleval nõnda suurt armeed Riigikogu liikmeid. Eesti-sugusele pisikesele alale Euroopa Liidus, mis on sama suur rahvaarvult nagu mõni linnake, piisab paarikümnest esindajast. Ka valitsuses pole vaja nii palju liikmeid. Piisab 4-5 ministrist. Need portfellita ministrite kohad on täiesti mõttetud ja võiks kohe ära kaotada. Ja kui tipus nõnda eeskuju näidata, siis miks peaks kohalikud omavalitsused maha jääma?! Kala mädaneb peast, nagu öeldakse.
Ning president. Milleks Eestile president?! Nagunii saab Euroopa Liit omale varsti presidendi. Milleks veel ühele osariigile, Eestile selline tegelane?! Täiesti tarbetu institutsioon.
Ning ERR, riigitelevisioon ja raadio. Milleks need veel vajalikud on, kui neid enam eriti keegi ei vaata, kuna nende tase on täiesti alla käinud?! Nende dok- ja väärtfilmide näitamise ning lastesaadete tegemise ülesande, millega ETV olemasolu õigustatakse, saab anda erakanalitele, mida nagunii juba rohkem vaadatakse, ja on hea, kui sealt ei tule vaid vägivaldsed multikad. Ja Eurovisiooni lauluvõistlusele nagunii enam ei taheta minna, olgu põhjuseks siis viimaste aastate ebaedu või poliitilised sündmused. Ning mis raadiot puudutab, siis milleks peab riik ülal pidama üht Raadio 2 nimelist mölaraadiot?! Ja Kuku on väga asjalik, miks peab riik dubleerima mõtleva inimese raadiot Vikerraadio näol, pealegi veel sitasti?!
Ja ongi vajalikud 10-15 miljardit kokkuhoidu käes. Ruumi oleks ka veel kütuseaktsiisi langetamiseks. Või mis, REFORMIerakond?! Kus on reformid? Viimasel ajal paistab, et tegemist pole reformi-, vaid stagnatsioonierakonnaga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
13 kommentaari:
Jutt, et Eestit pole võimalik kaitsta -Gruusia näitel -on rumal jutt. Esiteks Gruusia ei üritanudki sõjaliselt venelastele tõsist vastupanu osutada. Gruusia panustas nn pehmele kaitsele (meedia) mitte kõvale kaitsele.
Ainus mida me Gruusia konfliktist järeldada võime, on et igasugune vastupanu venelastele on mõttekas kuna annab meile AEGA. Aega inproviseerida, aega viia agressioon maailma meediasse, aega, et pidada läbirääkimisi. Vastupanuta alistumine agressorile tähendab agressiooniga nõustumist ning annab okupandile võimaluse situatsiooni enda tahtmist mööda moduleerida ja defineerida.
Pealegi kohustab Eesti vabariigi põhiseadus (§ 58...vist -või oli see 54?) kodanikke oma riiki kaitsma. Ilma sõjalise väljaõppeta ei suuda kodanikud seda teha ja seatakse seega abitusse ohvri olukorda. Riik peab tagama oma kodanikkonna sõjalise väljaõppe, et kodanikud saaks oma vabaduse eest võidelda. Vastupanu vaenlasele on iga inimese meelsusavaldus -mitte vaid ratsionaalne sõjaline strateegia.
Mnjaa. Ka nii võib mõelda.
Aga kui realistlikult mõelda, siis Euroopa Liidus, kui venelane peaks Eesti territooriumi ründama, siis on see pigem selline loodusnähtus nagu praegu orkaan Gustav. Ja kui Euroopa Liit ja NATO (milles eesti rahvas on otsustanud osaluse osta) sellele vastu seista ei suuda või ei taha suuta, siis sellele saab reaktsioon olla vaid üks: evakueeruda nii ruttu kui võimalik. Või mis?!
Eesti rahva evakueerimine oli minu teada arutusel ka 1943. aastal Teheranis, kus võitjad-liidrid maailma jagasid. Aga millegipärast jäeti eesti rahvas NLiidu orjaks. Isegi ingerisoomlased, kes olid Soome pagenud, anti NLiidule välja.
Päts tegi ühelt poolt õieti, et ei saatnud rahvast surma. Teiselt poolt ei jätnud ta rahvale tagaust juhuks, kui asi perse peaks minema. Ta jättis oma rahva ajaloo tõmbetuulte rappida, ja see oli tema suurim viga. Vaid vähesed põgenesid, ja kes neile seda praegu ette heidab?! Mh-ahh? Pigem on nad sangarid, kes aitasid väga palju, et mitte öelda otsustavalt kaasa selle maalapikese tagasisaamisele.
Juudid elasid ligemale 1000 aastat paguluses ja big deal?! Nad on ühed mõjuvõimsamad tegelased maailmas, lõpuks said oma maalapikesegi tagasi. Kui eesti rahvas iga hinna eest oma maalapikesest kinni hoiab, kas see tähendab, et see rahvas hukkub ilma selle lapita?! Sitt rahvas sellisel juhul.
Meil on juba maalapike olemas -milleks siis vaja 1000 aastat ilma Jahve käsuõpetuseta rahvana vastu pidada? Mulgipudru ja "mu isamaa on minu arm" varal me sellega hakkama ei saa. Seega on alternatiiv sulamine teiste rahvaste sekka -nii nagu vadjalased ja liivlased. Kuid muudab see maailma paremaks või huvitavamaks? vaevalt küll. Pigem üheülbalisemaks ja nõmedamaks.
Seega tuleb oma maalapist kinn hoida ja sõdida nagu veel kunagi pole sõditud. Mitte võõraste nimel nagu peipsi jäälahingus ja sadades muudes sõdades. Vaid omaenda kodumaa eest. See on põhimõtte küsimus.
Kurjale ei tohi lamba moel võimu anda -oled seda ise rõhutanud. Kurjale tuleb julgelt vastu astuda, et säilitada oma minapilt ja inimväärikus. Et säilitada lugupidamine iseenda vastu. Et vähemalt surra mõtestatult mitte mingi mõttetu orjana kellegi võõra asja nimel.
Vähemalt mina olen väsinud nõustuma ülekohtuga. Ma ei jaksa. Minu jaoks on vastupanu ja surm positiivsem alternatiiv, kui põgenemine ja elamine teadmisega, et...-et ma polnudki vabadust väärt.
Jutt sai na romantiline aga mis teha, kui teema on hingel...
Ent kui see kuri on nagu orkaan Gustav. Üleujutus. Siis ei aita paraku oma maalapikesest kinni hoidmisest. Siis tuleb sellest lahti öelda, kasvõi mõneks ajaks.
Ja loll surm ei saa olla ühegi eestlase jaoks alternatiiv.
Mis liivlastesse puutub, siis tõesti, huvitav näide. Nad tegid kõik õigesti, astusid sellesse Euroopa Liitu juba märksa varem kui eestlased, 800 aastat tagasi. Ja Euroopa kasutas neid kahurilihana eestlaste vastu. Kas panete tähele!
Kui Kaupo oleks oma liivlased tõmmanud õigel ajal lõunasse, siis oleks ta võinud peremehena juba mõne aja pärast tagasi tulla. Aga ta lasi eestlastel oma rahva ja enda maha tappa kui näruse reeturi.
Ülim oskus on pidada sõda nõnda, et sa ise oma käsi verega ei määri, ja seejuures ise võitjaks jääd.
Inno, 2008.
Et siis Gruusia saatis oma sõdurid ja kogu sõjatehnika (kõik need sajad tankid ja soomukid, mis tee ääres purukspommitatuna näha olid) niisama hukatusse, nii nalja viluks? Et oleks mille pinnalt seda "pehmet kaitset" teostada? Loll jutt. Gruusia läks sõtta ja läks võitma, aga ta peksti puruks loetud tundidega. Kogu see hirmkallis tehnika, tankid, lennukid ja muu. Niipalju siis kalli sõjatehnika ostmise kasulikkusest, mida propageerivad Kunnas ja noor Helme.
Juba 1000 aastat tagasi tegid Läänemere rahvad koostööd Venemaa ja üksteise poolt ja vastu sõdides, teineteist kaitstes. Juba siis, kui relvadeks olid vaid mõõgad, vibud ja odad, ei lootnud keegi vaid enda võimekusele. Naljakas oleks selle peale loota täna. Ja edu saavutas see, kellel oli rohkem liitlasi, kes suutis enda poole, enda kaitseks rohkem liitlasi koondada.
Gruusia hakkas neid liitlasi otsima alles siis, kui oli peksa saanud. Algul oli ta kindel, et suudab venelast üksi võita.
Miks on loll surm sõdides surra? Minu vaatevinklist on see ülimalt mõttekas variant. Palju parem kui ellu jääda ja iga päev kannatada.
Aga noh, na olen muidugi ka abielumees juba ;)
njaaaaa...
tbh, ehki mõned Inno ideed siin kirjatükis on suht radikaalsed, tasub neid kõiki kaaluda. sest kindel on, et finantskokkuhoid oleks kõva.
muidugi, vormistamine kuulub ju bürokraatidele, ja nad ju ei hakka ometi saagima oksa millel ise istuvad :)
Täitsa vale lähenemine Gruusia teemale! Tekib juba kahtlus et äkki oled putja propaganda teenistuses sest kuidas saab grusiinidel oma maal võõrvõimu vastu sõdimist nimetada agressiooniks! Osseetia ja Abhaasia on ju ometigi Gruusia alad. See et kaukaasias viimased kümmekond aastat on tuld tuha all hoitud ning vahepeal ka hõõgvele puhutud (Beslan, Tšetšeenia) on ainult venemaale kasulik.
"Samuti võib kaotada Eesti Panga, sest Eesti nagunii rahapoliitikat ei aja, selle asemel luua üks osakond Rahandusministeeriumi Riigikassa juurde, kes siis lisaks riigi rahale ja nn stab reservile paigutab ka Eesti Panga reserve ja jälgib, et inflatsioon ei ületaks lubatud piiri. Kui eesmärk on üldse euro võimalikult kiiresti kasutusele võtta."
Midagi on nihu... Mis point on Eesti Pank kui senine riigi lüpsilehm kaotada? Eesti Pank on teatavasti 100% isemajandav (riigieelarvest ei saa sentigi) ja annab riigile igal aastal dividende ja mitte vähe. Soovitan tutvuda Eesti Panga kodulehel finantsaruannetega http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/juhtimine/finantsaruanded/ .
Noja mis siis? Eesti Pank kulutab n koguse reservide paigutamise peale mitusada milli aastas, Riigikassa teeb selle töö ära mõnesaja tuhande eest.
Lõpp tore küll eesti pank ei maksa tulumaksu,vilistab riigi peale.
Ja valitsus koorib vaeseid käibemaksudega jms.-riik saab jagu vaid nõrgemaist.
Eesti pangale tuleb panna pomm alla ja lasta vastu taevast.
Postita kommentaar