Väljavõte Õhtulehe veebist.
Seoses minu ühe hiljutise sissekandega Eesti oma Kunderate teemal tahaksin tähelepanu juhtida artiklile, mille avastasin laupäevasest Õhtulehest, ja mis oli küllalt korralikult ära peidetud. Jutt oli meestest, kes ka tegelikkuses nn Praha kevade sündmuste ajal 1968. aastal Tartus julgelt meelt avaldasid ja selle eest oma tulevikuga maksid. Ja mis kurioosne, Eesti riigi jaoks on need mehed õhk, seevastu Tšehhi riik neid austab (mis loomulikult ei takistanud Eesti tähtsatel riigimeestel Gruusia sündmuste ajal Praha kevadet mainimast- häbi peaks olema!!!)
Tšehhid on oma endiste punastega päris korralikult lõpparved teinud, eestlased pole seda suutnud. Tekib küsimus, miks?! Ma ei hakka rääkima endistest punastest poliitikas, seal on neid terve trobikond. Aga ka mujal. Näiteks punased kirjanikud, endised õukonnalaulikud lehvivad rõõmsalt ringi. Nemad kirjutasid sel ajal oode punasele terrorirežiimile, ja nautisid oma hüvesid ja privileege, kui eesti poisse meelsuse avaldamise eest vangilaagritesse saadeti. Miks nad sellest ei kirjutanud? Ega kirjuta?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar