Oh, Ardi

Väljavõte Elu24 veebist.

Ma tundsin kunagi üht Ardi Tedrekini. Olin siis kooliplika ja käisin õhinal, keel suust väljas Ingvar Luhaääre luulekoolis, mis toimus iga kuu kolmandal kolmapäeval Rakveres, Linnakodaniku majamuuseumis. Ma olin seal üks nooremaid, kel kange himu päris luuletajaks saada. Peale minu oli seal veel hulk penskareid ja noori täiskasvanuid, nende seas ka Ardi. Ma ei mäleta, kui vana Ardi siis oli, aga tal olid ilusad süsimustad juuksed peas ja rõõsk jume. Ma olin tasse isegi pisut armunud siis vist, või ei tea, ma olin siis ses eas, kus sa armud iga päev uude inimesse. Aga iga kuu kolmandal kolmapäeval seadsin ma sammud õhinal Pikale tänavale.

Olin kindel, et Ardist saab kuulus luuletaja, sest minu meelest tas oli seda miskit ning ta oli juba ühe luulekogugi avaldanud. Tõsi, luuletused seal olid religioossed, aga ma olin siis noor tüdruk, 14-15, ja ma uskusin, et nii ilusast mehest lihtsalt peab kuulus luuletaja saama. Ma ei olnud siis muidugi veel kohanud Contrat, Olavi Ruitlast ja Jürgen Roostet, aga see selleks.

Tänases Tõehetkes näis Ardi vana ja väsinud. Ta rääkis, et on oma naist löönud, enesetapule mõelnud ja tont teab mis veel. Huh, päris õõvastav oli seda kuulda. Temast pidi ju saama kuulus luuletaja, või siis vähemasti mees, kelle naine on väga õnnelik, sest just sellist tulevikku ma talle ette kujutasin.

Igal juhul on kahju, et Ardi pidi lahkuma tühjade kätega. Sest kes teab, äkki oleks see 100 000 krooni aidanud tal alustada uut elu? Avaldada luulekogu ja saada heaks religioosseks luuletajaks? Ses Ardi luulekogus, mida ma mäletan, olid ilusad pildid sees, tal oli ka joonistusandi... Minu meelest võiks Tõehetke saate tegijad mõelda sellele, et inimene, kes saatesse tuleb ja neile kasu toob, võiks ju midagi ikka oma aususe eest saada, kasvõi mingi sümboolse summa siis või meene. Et poleks nii, et no tsau, valetaja. Niikuinii on mängijal järgmisel päeval sitt tunne, kui ta Õhtulehte ja kommentaare loeb, oleks siis vähemasti MIDAGI ilusat.

Ise soovin Ardile kõike head! Äraläinud abikaasat ei maksa taga nutta ja tagasi tahta, sest ega keegi ei lähe põhjuseta. Ju see minek oli siis õige. Mis ei tähenda, et Ardi ei võiks endale uut ja sobivat kaaslast leida. Keda ta ei tahaks lüüa. Vot.