kolmapäev, 22. oktoober 2008

Õpetaja- kas sõber või autoriteet?

Vaatasin just ETV pealt Maire Aunaste tehtud saadet "Meie Euroopas", kus üks tüdruk kirjeldas Iirimaa ja Eesti koolisüsteemi erinevusi, et kui Iirimaal on õpetaja nagu sõber, siis Eestis mitte. Kui Eestis peab õpetaja poole pöördumiseks kätt tõstma, siis Iirimaal tullakse õpetaja laua juurde. Ja hommikuti on lapsed kõik õpetaja laua juures koos. Nii armas.

Ja tõepoolest, nagu ka viimase aja diskussioonidest on välja tulnud, on Eestis õpetaja autoriteet, on harjunud olema autoriteet ja tahab ka edasi olla autoriteet. Nn koniskandaal on nagu kultuuride, või ütleme siis tsivilisatsioonide kokkupõrge. Kus nooremad tirivad õpetajaid sinna läänepoolsesse kultuuriruumi, kus õpetaja on pigem sõber, et tahaks Tarmo Loodusega koos suitsu teha. Ent õpetajad tirivad süsteemi tagasi vanasse idapoolsesse autoritaarsesse ruumi, kus õpetaja on autoriteet. Nemad ei tee koos õpilastega suitsu!

Pole vist raske arvata, kumb lõpuks peale jääb. Aga eks see üleminekuaeg võib olla pikk ja valuline. Eriti kui arvestada, et seadused on läänelikud, aga traditsioonid idalikud. Mis kahtlemata tekitab pingeid ja trotsi, kogu ühiskonnas. Paha on see, et lastel, kellest paljud on läänemeelses ruumis üles kasvanud, et neil pole eriti liitlasi, sest suur osa lapsevanemaid pooldavad samuti autoritaarset süsteemi.

Tasub aga meelde tuletada, et juba Luts ironiseeris oma Kevades ja teistes lugudes autoriteedi - köstri - üle ja lõi sellise sõbraliku õpetaja Lauri kuju. Millegipärast aga tahavad õpetajad olla just köstrid. Ehk siis naerualused. Kusjuures oli huvitav, et köstrile keerati sitta ja tehti temaga koerust vaatamata sellele, et ta oli range, Lauri armastati ja hoiti vaatamata sellele, et ta oli lahke ja hea.

Panen üles ka küsitluse, kas õpetaja peaks olema sõber või autoriteet.

Ja samuti ei maksa ühtelugu kiruda venelasi. Kui Londonist või Dublinist vaadata, siis on venelased ja eestlased täpselt ühesugused, ühesuguse kultuuriga. 50 või enam aastat nõuka aega tegi oma töö, siin pole midagi vaielda. Ja ühesugused on ka Putin ja Ansip. Ja seda ei saa neile jälle pahaks panna, sest neil on sarnane taust, sarnane kasvatus, sarnane karjäär. Aga mida võib küll pahaks panna, on see, kui nad salgavad seda.

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nõuka ajal oli meil koolis esteetika aine ja perekonna alused jpms.neis õpetati kuis lauda katta ja näha maalides olevat ilu,ning räägiti kepitegemisest,põgusalt.
Iirimaal ei piirduta teooriaga,õpilased saavad suudelda omavahel selleks ettenähtud kursusel või ainetunnis.
Algul tantsivad omavahel ja siis
peavad ja saavad suudelda.

Arvamusliider ütles ...

Soomes on õpetajad õpilastega sina peal, suured sõbrad ja mis iganes. Ja ometi toimuvad koolitulistamised seal, mitte siin. Siin tehakse nurga taga suitsu.

Anonüümne ütles ...

Siin annab tunda I&I kompetentsipuudus, lapsevanemad on (eriti probleemsete laste omad) vägagi "soome mudeli" poolt. Samas on soomlased ise ammu aru saanud, et demokratiaga mindi kohati ika liiale. Meil on aga sellest saanud poliitlise võitluse tanner, kus erinevate nimedega lastekaitseorganisatsioonide etteotsa organiseerunud koalitsioonipoliitikud vajalikul hetkel saavad kohalikes omavalitsustes olevaid vastaseid "mitteparteiliselt" peetida

Inno ütles ...

Ka Nõukogude Liidus oli kord nö majas. Nüüd prostitutsioon, narkootikumid, AIDS, igasugu muud jamad. Ometi ei igatseta seda korda eriti taga...

Anonüümne ütles ...

Ega in corpore peagi asju üle võtma/muutma, olgem loomingulisemad, aga kuulakem ka praktikuid! Praegu on lihtsalt poliitiliselt korrektne jutlustada täielikku vabadust, nii majandus- sugu- kui koolielus...Minu meelest läkski meie koolielu pekki koos õpetajate ja õpilaste vahelise distantsi kadumisega. Kui sa ikka võid öelda õpsile sina, siis on väga kergesti lisandumas ka mine perse jne. Distants aga kadus seepärast, et õpetaja muutus õpetajast suure algustähega teenindajaks, teenusepakkujaks, kellele "lapsevanemate armust palka makstakse ja kellelt tuleb nõuda aina paremat teenust". Selline suhtumine kandus perest lastele üle ja nüüd on lapsevaemad hädas, et õpetajad on oma autoriteedi kaotanud. Kordan, ja jäängi kordama, see on meie ühiskonna liberaalse mudeli haipimise tagajärg ja niikaua, kuni meie "sõltumatu" meedia jätkab oma sissetallatud radadel, pole lootustki millegi muutumiseks. Kõigest sellest on muidugi põhjalikult kirjutanud ka Ülo Vooglaid.

Anonüümne ütles ...

Milles ano 19:55 aru ei saa, on see, et kool kehastab meie ühiskonna autoritaarsemaid aspekte. Sisuliselt tambitakse koolis pähe mitte niiväga raamatutarkust, kuivõrd reeglt "lõuad pidada ja edasi teenida". Koolisüsteem on indoktrinatsioon! Koolis treenitakse sust sõnakuulelik kodanik, kellest saab riigi, kiriku ja tööstuse ori. Halvem veel, kõik see "persesaatmine" ja igasugune sõnakuulmatus tulenebki sellest, et tundlikumad noored ei kannata seda ranget reglementatsiooni ja autoritaarsevõitu distsipliini välja ja siis nad hakkavadki mässama. Kahjuks on see mäss muidugi vaid sihitu vägivald, mitte üllas nonkonformismi manifestatsioon.

Tegelt ma arvan, et koolisüsteem on aegunud. Näiteks USAs on levinud praktika juba homeschooling. Kui ma peaks kunagi lapsevanemaks saama, kaalun ka lapse kodus koolitamise varianti, sest ma tahan, et tast saaks inimene, kes oskab mõelda ja kel tõeline janu tarkuse järele, mitte keegi, kes vaid orjameelselt perse poeb.

Anonüümne ütles ...

kõige kallimates erakoolides Inglismaal on range kord ja pole erilist nunnutamist. sellest ütlen: lambist ei maksa igasuguseid ettejuhtuvaid pedagoogika meetodeid teistest paremaks kiita. igal oma eelised. aunaste saade pole mingi näitaja

Anonüümne ütles ...

liberaalne suhtumine ja sõprus on võimalik inimeste vahel, kellel on välakujunenud põhiväärtused ja kes suudavad oponendist lugu pidada.
Ilma igasuguse kasvatuseta jõmpsikas tuleb paika panna, äkki pole veel hilja õppida.

Anonüümne ütles ...

Mina tean ka, et Inglismaa eliitkoolides on väga range kord, kuigi jah, öpetajad on ka seal siis targad professorid ja oma ala fännid mitte mingid isehakanud vöi pensiokad, nagu meil kipub olema.
Arvan, et kord peab olema-aga ta ei pea valitsema-lausa terroriseerida on ikka julm-- ikka eeskujuga saab lastele selgeks teha, mis hea,mis halb!

Anonüümne ütles ...

Oma arvamust saab väja öelda väärikalt ja ennast kehtestavalt- samuti saab ka väitlus tehnikat öppida ja öpetada...Selles jääbki meil Eestis puud ja mitte ainult koolis-köik klähvivad ja kamandavad-solvuvad ja vinguvad-nagu eelpool keegi kirjutas-väärtushinnangud on meil ikka NII MAAS kui maas- kaheköne käib mingitel omaalgatuslikel tasanditel.Ei austata teis inmest ega iseennast! JUBE!!! Ja see on täiskasvanud maailmas, mis me veel koolist räägime..Lastele ju ei anta vöimalustki!Neil pole aimugi!