Mees teeb liiga palju

Alles see oli, veel mõned aastad tagasi, kui armastasin ise uhkeldada sellega, et ma pole üldse puhanud. 11 kuud aastas tegin pingsalt nö palgatööd. Ja ühe kuu tegin järele need tööd, mis jäid palgatöö kõrvalt tegemata: remontisin ja sättisin kodu. Muuks eriti aega ei jäänudki.

Ja nõnda kestis see 15 aastat jutti. Või isegi 17 aastat, sest pärast keskkooli lõpetamist võeti mind sõjaväkke, mis polnud just mingi puhkus. Pärast sõjaväge läksin kohe jälle tööle, siis ülikooli ja kooli kõrvalt taas tööle, sest millestki pidi ju elama. Mul polnud rikkaid vanemaid, kes oleksid suutnud mind üleval pidada, mu kooliõpinguid finantseerida. Nõnda siis rabasin mitmel rindel ja harjusin sellega ära. Kuigi teadsin ja kogesin ise ka, et selline ilma puhkuseta elu pikalt kesta ei saa. Tervis lihtsalt ütleb üles. Neid näiteid võis lugeda mitmeid, ka ajakirjandusest, kus juba 40aastased mehed läksid infarktiga hauda. Ent lootsin, et a) see juhtub pigem hiljem kui varem, ja b) see minuga ei juhtu.

Laste sünd ei muutnud töö tegemise osas samuti midagi. Pigem vastupidi, üks suur kohustus tuli juurde. Või ütleme siis, et terve rida kohustusi. Sest peale iga lapse sündi on vaja üle vaadata, kas kodu on pere jaoks piisavalt suur, kas auto piisavalt suur ja turvaline, kas on piisavalt mööblit, kas lastel on, kus joosta. Nende asjade vastutuse koorem langeb pahatihti just mehe õlule.

Armastatakse öelda, et laps on just naise jaoks suur koorem. Aga kõik on suhteline. Oleneb naisest ja oleneb mehest, kes naise kõrval on. Armastav mees üritab naise õlult võimalikult palju kohustusi endale võtta. Ainult selle vahega, et lisaks lapsega tegelemisele peab mees käima tööl, naine saab kodus puhata. Ta ei pea tegelema tööga seotud muredega. Ja ma nägin seda ka oma endise naise pealt: kui tal hakkas töö juures kuhjuma probleeme, millega ta enam hakkama ei saanud, kui ta tundis, et on tööl kokku jooksud, kriisis, siis otsustas ta jääda dekreeti. Või siis võttis lapsega haiguslehe. Mehel sellist võimalust pole. Mees peab kõigi raskustega pidevalt silmitsi seisma. Ja see on ausalt öeldes väga kurnav. Mõjub eriti südamele. Sest pahatihti tuleb mehel ka haigena tööl käia. Sest vastutus on suur ja paraku ei kata haigushüvitis kogu palka. Ja alati on hirm, et kui jääd haigena koju, siis ei taha või ei jaksa enam tööle naasta. Või kardad, et haiguse ajal on töökoht ära koondatud.

Mees, kes ei puhka, peab end ka millegagi turgutama, millegagi pingeid maandama. Ikka selleks, et jaksata tööd teha. Üks pingete maandamise võimalus on sport, näiteks metsajooks. Sellega mehed ka tegelevad, kuigi sport on samuti kurnav ja alati ei sobi. Pärast tööd alati ei jaksa. Ning spordiga kaasnevad vigastused, mis ei lase tööd teha. Jahil- või kalalkäik, isegi golf on leebemad harrastused, mis maandavad pingeid, ent kus pole karta suuremaid vigastusi. Nende harrastuste tarbeks on jälle vaja rohkem aega. Samuti maandab pingeid saun, ent ka selleks on vaja varuda aega. Üks hea pingete maandaja on seks. Ent kui pingeid on palju, tahab mees palju seksida, ja üks naine, eriti kui veel lapsega kodus, ei kannataks sellist sugumürsku välja. Mees teab seda, ei hakkagi oma naist piinama, leiab parem omale silmarõõmu või külastab prostituuti. Ent ka seks, selle leidmine nõuab aega. Kõige kiirem, lihtsam ja ka odavam pingete maandaja on alkohol. Jood end mäluauku ja pinged on kadunud. Seda soovitavad ka mitmed arstid, kes ise oma pingeid tihti alkoholiga maandavad.

Ja siis pole imestada, et eesti mees rabab palju tööd teha ja joob samuti palju. Mis kokkuvõttes viib selleni, et mehed surevad varakult. Ja mis kummaline, mees ongi hakanud arvama, pidama seda loomulikuks, et ta rabab tööd teha, joob palju ja sureb varakult. Et see peabki nii olema. Kuigi see on perversne, eriti laste ja lähedaste suhtes. Ja ka mehe enda suhtes.

Oma kogemusest ütlen, et puhata pole üldse lihtne. Kui mees puhkab, peetakse seda imelikuks, laisklemiseks või nii. Kui ma otsustasin ise oma endise, allakäiguspiraali meenutava eluga lõpparve teha ja end korralikult välja puhata, siis tuli kohe palju etteheiteid. Nii oma endiselt abikaasalt kui ka võõrastelt. Et mis sa, raisk, laiskled, kasi tööle. Töö puhul peetakse silmas enamasti palga- või õigem oleks öelda orjatööd. Ettevõtja-külakurnaja amet kah tava-arusaamade kohaselt ei kõlba. Nii on jah, mehel ei lasta puhata. Ja isegi kui mehel on naine, kes teda armastab ja üleval peab, isegi siis tuleb etteheiteid, et miks mees tööl ei käi. Nii nagu aetakse naisi lapsi tegema ja sünnitama, aetakse mehi pidevalt tööle. Puhkamiseks peab mees ilmutama keskmisest enam selgroogu, julgust. Mitte kuulama seda, mida teised räägivad.

Enamik mehi teeb nii nagu teised ette ütlevad, rabavad puhkamata, et siis pälvida vaikivat tunnustust ja lugupidamist. Ja kuni see nii on, ei muutu midagi ka meeste elukommetes, harjumustes ning tema eluaeas. Ning mulle tundub, et ega eriti keegi ei tahagi, et mees eriti kaua elaks. Sest, lõppeks, kes jaksaks neid pensione ja ravikulusid kinni maksta. Isegi praegu juba räägitakse sellest, et pensionideks ei jätku raha. Mis siis veel, kui mees elab sama vanaks kui naine, 12 aastat kauem. See viiks riigi pankrotti.