Mida teha BIG(BANK)-iga?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Eile tuli uudis, et BIG, see endine laenukontor, mis sai mõni aeg tagasi panga õigused (õiguse kaasata hoiuseid), muudab oma nime. Ent teiselt poolt on muidugi ilmne, et see agressiivselt leienenud pank praeguses olukorras iseseisvalt toime ei tule. Kuigi BIGi juht Targo Raus, endine Tallinna Panga juht, on ilmselt kursis kriisiaja oludega, pole temagi mingi jumal, kes suudaks asju maailmas enda tahtmise järgi sättida. Sestap vajab BIG varem või hiljem abi. Arvata võib, et praegu suudab väiksemad tagasilöögid katta Eesti Pank, ent kui kliendid jätkavad oma hoiuste väljavõtmist (mida muud nad praegu teevad), siis vajab BIG suuremat rahasüsti. Rahvusvaheliselt turult seda ei saa, ei saanud isegi Parex. Ja praegu keegi kedagi ostma ka ei tõtta, või isegi 0-krooniga üle võtma, pigem ootavad konkurendid pankrotti. Seetõttu on kaks võimalust: kas asi lähebki pankrotti või ostab riik Eesti Panga kaudu end BIGi sisse, sarnaselt Parexiga, ja nagu kunagi tehti Forekspangaga. Kummalgi juhul tuleb riigil katta hoiustajatele vajalikud 50 000 eurot per kärss või mis see määr oligi. Mistap läheb BIGi puhul käiku hunnikute viisi maksumaksja raha. Sellele ilmselt viitas rahandusministeeriumi finantsala asekantsler Veiko Tali, kui ütles, et vaatamata reservidele (vabalt kasutatav stab reserv on vaid 6 miljardit) võib ka Eesti pluda abi IMFilt ja Euroopa Liidult.

Ma kujutan ette, et vastavad nõupidamised ja läbirääkimised juba käivad BIGi saatuse osas, et kas riik läheb päästma, ja kui, siis kuidas, ja kui palju jääks osalusest senistele omanikele, Parvel Pruunsillale ja Targo Rausile, kui üldse.

Ja teine sarnane "juhtum" on Krediidipank, mis on samuti seotud Vene turuga nagu Parex. Muidugi on Krediidipank võrreldes Parexiga mikroskoopiline, aga probleemid samad. Ja ilmselt kaob ka see asutus endiselt kujul varsti areenilt.