Väljavõte Postimehe veebist.
Niipalju kui ma mäletan, on taasiseseisvunud Eesti ajal olnud valimissüsteem pidevaks jutuaineks. Alates suurest valimissüsteemi spetsialistist Rein Taageperast ja lõpetades nüüd siis Urmas Reinsaluga. Kes siis räägivad, kuidas olemasolev kohe kuidagi ei lähe mitte ja et seda tuleb timmida. Ja küll teda on siis timmitud, kord nii-, kord naapidi.
Aga mis see muutnud on? Mida on see paremaks teinud? Üksvahe oli kangesti suur mood anda enam eeliseid suurtele, ja pudendada väiksed välja, ilmselt siis selleks, et lahti saada nõrgematest ja venelastega seotud erakondadest. See andis eelise neile suurtele, kes oskasid need väiksemad enda poole meelitada, see on siis peamiselt Keskerakonnale, aga ka Reformierakonnale.
Nüüd läheb lahti siis jälle vastupidine trall. Kus siis hakatakse taas väiksemate eest võitlema.
Ja mis huvitav, kogu aeg on neid muudatusi põhjendatud sellega, et eelmine kord polnud piisavalt kooskõlas põhiseaduse ja muude asjadega. Selline see ilmaelu juba kord on, seadus on kummist. Ja inimene seal vahel nagu kelgunöör.
Aga rahvas on ikka valinud seda, kes on olnud ausam. Sest ühte või kahte, või isegi mõnda võid lollitada, aga kogu rahvast on raske lollitada. Eriti veel pikka aega. See ongi demokraatia tugevus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar