Maksuamet jagab ettevõtjaile kabelimatse

Väljavõte tänasest Äripäevast.

Tänane Äripäev kirjutab maksuametile võlgu jäänud ettevõtjatest ja sellest, kuidas raha nõutakse ettevõtjatelt väga karmilt: "Maksa või sure!"

Ja Äripäev siis soovitab olla ettevõtjatega leebem.

Pigem on aga huvitavam muu taust. Nimelt see, milliste meetoditega on välja pressitud ka see raha, mis praegu on eelarvesse laekunud. See raha on tulnud väga, ma ütleksin isegi VÄGA kõrge hinnaga. Sisuliselt on kogu ettevõtlus pahupidi pööratud, et raha kätte saada, sellest on ainult millegipärast vähe kirjutatud. Ilmselt seetõttu, et ettevõtjad reeglina ei rutta kurtma oma muresid maksuametiga. Mis on võimaldanud maksuametil kasutada jõuvõtteid, tegutseda stiilis: pärast meid tulgu või veeuputus. Maksuametit kureeriv rahandusminister Ivari Padar on praegu armunud ka, ma arvan, et tal on suht savi, mis toimub. Ja ta ei saa ilmselt kõigest ka aru.

Ma ise olen ka ise maksuameti toorust kogenud, kuigi, tõsi, ma polnud ise maksuametile võlgu, vaid maksuamet mulle, enam makstud käibemaksu eest, kuna olin teinud ettevõtjana suures mahus investeeringuid. Kuni eelmise aasta kevadeni läks kõik ladusalt, maksuamet tegi revisjoni, noris mõne asja kallal, aga kandis suurema osa enam makstud maksurahast üle. Möödunud aasta kevadel aga oli olukord täiesti muutunud, maksuameti inspektor ütles sisuliselt, et ma pole üldse ettevõtlusega tegelenud ja jättis raha tagastamata. Summas ligi 50 000 krooni. Summa polnud küll suur, aga olulisem oli hoopis muu. Nimelt see matslik stiil, millega Lõuna maksuameti inspektor Sirje Põdramägi minuga suhtles, kuidas ta mind ähvardas, ning kogu suhtumine võttis mind esialgu sõnatuks, ja siis pani mõtlema, kas on üldse mõtet ettevõtlusega tegeleda. Ja algaja ettevõtja nagu ma olen, mul pole ka palju kaotada. Mulle ütles maksuametnik lihtsalt: sure! Kirjutasin ka kurja kirja maksuametile, aga sealt tuli umbes selline vastus, et kaeba edasi, kui rahul pole. See edasi kaebamine tähendaks siis mitme aasta pikkust kohtuasja. Ma parem passin, igal juhul ei julge esialgu uusi investeeringuid teha.

Aga ma kujutan ette, mida võivad kogeda praegu need ettevõtjad, kes on aastakümneid oma ettevõttesse investeerinud ja vaeva näinud ning kelle töö ja vaev ühe hetkega põrmustub. See on väga sant tunne. Maksuametnikul, kes on oma kõikvõimalike sotsiaalsete garantiidega soojal palgatööl, ei jaga sest muidugi sooja ega külma. Tema jaoks on ettevõtja ainult number.

Ja ma kujutan, et enamiku ettevõtjate puhul ei tule kõne alla ka maksuametiga kohut käimine, sest see oleks täiendav koormus ja raha- ning ajakulu. Lisaks veel kohtuskäimisega kaasnev närvipinge. Lisaks sellele veel oht jääda lolliks, nagu juhtus eelmise kriisi ajal maksuameti piiramisrõngasse sattunud ettevõtja Indrek Mandrega, kes sai oma õiguse alles 4-5 aastat hiljem, olles toonud ohvriks oma tervise ja perekonna. Ma kujutan ette, et suurem osa ettevõtjatest lööb käega, võtab oma kaotused sisse ja paneb ettevõtte kinni, nagu juhtus ka Äripäevas kirjeldatud hulgikaupmehega. Ja neid ettevõtteid võib olla päris palju.

Olukord on hull, paanikasse aetud maksuamet teeb seda veel hullemaks. Maksuamet põletab maad, kuhu ei kasva järgmise 10 aasta jooksul võibolla mitte kui midagi. Ja võib ka arvata, et maksutulud hakkavad hüppeliselt kukkuma, nagu juhtus juba eelmise aasta lõpus. Mõelgem selle peale, sõbrad! Ja kinnitage rihmad!