Mis Ingrid rääkis Tiiu Silvese kohta

Väljavõte Toptopi veebist.

Ingrid Tähismaa kirjutab oma värskes järeloos Toptopi portaalis muljetest Tiiu Silvese kohta. Aga loomulikult, Silves oli Ingridi jaoks kunagi suur eeskuju. Ja sarnaselt Silvesega on ka Ingrid olnud suur praalija. Näiteks hiljuti praalis ta, et Toptopist saab Eesti vingeim meelelahutusportaal, nüüd, mõned kuud hiljem on aga asi hoopis kustumas: Üleõlakoti humoorikaid lugusid pole enam teab mis ajast näha olnud, samuti on kokku kuivanud alasti uudised, tegijate seast kadus juba algul Kadri Tulev, samuti on kadunud blogijad ja Hendrik Normann, lahkumisest on seltskonnas teada andnud Andri Maimets. Midagi pole viimasel ajal lugeda olnud Urmas Väljaotsalt. Selle asemel on hakatud refereerima ajakirjanduses ilmunud uudiseid. Toptop on täiesti kokku kuivanud.

Ja seegi artikkel Silvesest on vigane. Näiteks kohe esimeses lõigus on mainitud aasta 1998, mil Silvesest polnud enam suurt midagi kuulda. Naise tähelend algas aastal 1988, mil Viru tänaval vahvlimüügiga alustanud naine kerkis kiiresti metallikuningannaks, müües kõikjal vedelevat vanarauda läände ja saades selle eest tolle aja kohta kopsakat tasu. Mis võimaldas soetada uhke auto ja palgata turvaülemaks endine KGB juht Rein Sillar.

Imelik on ainult see, et kuigi Ingridi jaoks oli Silves suur eeskuju, on artikli toon parastav ja ironiseeriv. Et Silves oli inimene, "kes fantaseeris valjusti ja kelle iga sõna sai meedia poolt võimendatud ning rahva ette toodud - tõe pähe." Ingrid jätab targu mainimata, et ta ise kunagi uskus iga sõna Silvese suust ja unistas samuti kallist autost, uhkest suurest majast ja muidu jõukast elust. Ja Silvese toonane jutt oligi tõsi, tema täht hakkas kustuma pärast NLiidu kokkuvarisemist. Ingrid ikka kaapis kõvasti Silvese kintsu, et intervjuud saada. See toimus Silvese toonases kontoris Tallinnas Narva maantee alguses raamatupoe peal, samas majas on praegu Krediidipanga kontor. Ain Allas vahendas seda. Nagu need asjad käivad: intervjuu saad siis, kui lubad, et kirjutad mesimagusa loo. Niisama lihtsalt Silves ajakirjanikele ühtegi intervjuud ei andnud.

Selles, et Ingrid nimetab Silvest nüüd "koomiliseks" ja "poolskisofreeniliseks", pole midagi imestada. Sest Silvesel pole enam raha, mida Ingrid üle kõige imetleb ja austab. Ja kui pole raha, siis pole inimene enam midagi väärt. Siis pole teda vaja karta, ta on nõrk ja tema võib täiega perse saata. Ja pole ime, kui kord saabub päev, mil ka Ingridi kohta samasuguseid jutte kirjutatakse. Stiilis, et "oli kord...".

Samas on Silvese tegevusest palju õppida: ka väga kindel ja suur äri võib majandussituatsiooni muutudes põhja kõrbeda. Seetõttu ei saa ettevõtlus, või töö olla elus kunagi see, millele toetuda, millele panna oma lootused. Pettumus võib olla väga suur.