Maris Lauri (vasakul, väljavõte Postimehe veebist) ja Edda Paukson (väljavõte Õhtulehe veebist).
Ma olen juba varem täheldanud, et kõiksugu end analüütikuteks nimetavad tegelased ei erine oluliselt tavalistest ennustajatest, kelle hulka kuuluvad siis kõiksugu kaardimoorid, pendeldajad, selgeltnägijad ja muud. Ja nüüd, ma vaatan, hakkab ka analüütikute sõnavara võtma selliseid, ütleme, selgeltnägijalikke jooni, tulevad kasutusse sõnad nagu "ebakindlus", "määramatus". Ehk siis, võib olla nii ja võib olla naa. Ja tee sa siis pärast kindlaks, kellel oli õigus.
Praegu on isegi selgeltnägijad vaata et targemadki. Ütlevad kohe välja, nagu Paukson, et tavainimese jaoks on aasta parem kui riigijuhtide jaoks. Selge see, tavainimesel pole kuigi palju kukkumisruumi.
Millegipärast kardetakse välja öelda, et aasta tuleb majanduslikus plaanis SITT. Seda ei taheta tunnistada veel, või ma ei saa aru, mis mäng käib. Keda üritatakse petta? Või millele loodetakse? Sest selge on, et mida varem hakatakse tegelema teemaga, kuidas sitast välja tulla, seda parem. Kui asjaga viivitada, siis on sita seest lihtsalt raskem välja tulla, muud midagi. Aga selles ma ei kahtle, et eestlane tuleb sitast välja. Ta on seda ennegi teinud. Küsimus on lihtsalt selles, kui suured on kaotused.
Ma pole ka riigijuhtidelt kuulnud muid sõnumeid kui et: hoidke kokku, aidake teineteist. See on selge, et tuleb kokku hoida ja aidata. Aga kus on sõnumid selle kohta, kuidas riik sitast välja tuua? Või tuleb seda Brüsseli onude käest küsima minna?
Ja minu soovitus on: armastage ja olge armastatud. Sest armastust ei saa kõigutada ükski kriis, ebakindlus ega määramatus. Seda ei saa keegi ära võtta. See on kõige kindlam asi.
9 kommentaari:
Elu viskab vahel vimkasid. Aga tõuka seda elu vastu, tugevalt. Olen tundnud ennast haavamatu ja tabamatu lõvina, tänu teadmisele "nii, sain lõpuks kindlustatud heapalgalise superbossi ametikoha". Aga tutkit brat, neljakümnesena käisin aasta viimasel päeval alandlikul moel panka oma kuldkaarti ära viimas ja andmas selgitusi, miks ma enam liisingumakseid maksta ei suuda. Tunne? Sitt! Aga sitt on väetis meie tuleviku põllule. :) Raskused on selleks, et neid ületada ja seda kavatsen pealesurutult teha.
Alustaks targutajatest poliitikutest. Toompeal võiks 101 kohast pooled koondada ja allesjäänutel 50% palka alandada. Meil on kriis ja kriisikomisjonil oleks palju tööd. 01.01.09 hommikut alustati küll "positiivse" teatega: 15 tuhandele töötule on kohe-kohe lisandumas veel 15 tuhat töötut ja selle aasta lõpuks ennustatakse kuni 70 tuhat töötut! Ja sellise riigi (loe: poliitikute) kaitseks pean ma püssijärele haarama? Enne käivitub esiisade kombel mootorpaadi mootor kui jälle kartulikoori sööma hakkan. Parema tuleviku nimel ja palju päikest! HEAD UUT 2009 AASTAT!
Ma ju räägin teile,minge
Juku-Kalle Raidi jutule ja siis ta ehk ütleb teile selle isiku nime kelle allkirjast sõltub Eesti majanduse tõstmine arenenud riikidega samale tasemele.
Mine sa tea ehk õnnestub see isik pehmeks röökida ja siis juhtubki sedasi,et pärast kolme päeva möödumist on meie kallil Eestimaal elatustase sama kõrge nagu Jaapanis.
No jutt jumala tõsi,et
Juku-Kalle Raidi sõnul saab tõsta eestimaal elatustaset arenenud riikidega samale tasemele kolme päeva jooksul...
Iirimaal seda tehti kolme aasta jooksul...
Azerbaidzaanis aga vaid ühe ainsa aasta jooksul...
Ah,jummal küll,peaaegu oleks unustanud:
Kuku raadio saates Suur Hiina 2008.08.28
on tõestatud kuidas riiki sitast välja tuua.)))
Mina hakkan seda kokkuhoiu-joga uskuma alles siis, kui riik tekitab näiteks kokkuhoiukonto, kuhu kõik tegelikult kokkuhoidjad inimesed saaksid oma isiklikku raha kanda. Näiteks riigikogu liige ei peaks pendaldama õiguskantsleri ja presidendi vahet, vaid kannaks lihtsalt osa raha tagasi, maripuu, kes kõiki kokkuhoiule manitseb, võiks kanda kolmandiku oma palgast kokkuhoiukontole, pankade, kelle laenude-liisingute maht on vähenenud poole võrra, samuti riigiettevõtete juhid võiksid kanda vähemalt kolmandiku oma sissetulekust sinna, innustamaks tavalisi inimesi :-)
Mina sain aru, et see hoidkem kokku tähendab seda, et hoidkem teineteist, üksteisega kokku. Aga võibolla siis tõesti saadakse nii aru, et tuleb raha kokku hoida. No siis on selge, miks keegi enam poes käia ja kulutada ei julge. Kõik hoiavad kokku.
Esimene kommentaar on väga elulähedane. Ja eluterve. Tõepoolest, miks peaks Riigikogus istuma 101 tegelast? Ja miks ei võiks omavalitsusi juba rutem sundkorras liita (kuigi ka seal võib olla kalasid, sest osa KOVe on võtnud üle võimete laene ja nendega liitumine võrdub enesetapuga). Samas räägivad Reformi poliitikud suisa sellele vastu, lisaks sellele, et nad Toomas Savi presidendiks upitamise nimel haldusreformi tuksi keerasid, röökides vajadusest Tallinn mitmeks tükiks lahutada. No mida lolli juttu?! Tundub, et enne ei juhtu midagi, kui Reform palmioksalt alla sikutatud ning valitsuse teevad Kesk ja Isamaaliit. Ehk ei pea veel mootorpaadi mootorit käivitama.
Omavalitsusreform on võrdne eestimaa kui maa lõpuga. Praegu on suur osa omavalitsusi ainuke osa riiklikust regionaalpoliitikast, nende kaotamisega muutuks regionaalpoliitika kui selline olematuks. Kokku sellega ei hoia, nn. haldussuutlikkus sellest ei parane, kuid olukord, kus kümnete ja kümnete kilomeetrite kaupa pole võimalik mingit organiseeritud asustust kohata, on kahjulik nii riigi haldamise kui kaitse aspektist, seda enam, et paljud poliitikad muutuvad. Lihtne tsentraliseerimine eelmise sajandi kombeil võib osutuda eesti rahva püsimajäämise seisukohalt tõeliseks faux pas'ks
Nõustun samuti, et omavalitsusreform oleks Eestimaa kui maa lõpp. Juba praegu on elu maal olematu-võimatu, pole inimesi, pole asustust. Otsitakse elu linnas ja nii need hädad alguse saavad, kui kogu rahvas koondub vaid paari kindlasse punkti. See ei ole sündinud üle öö, vaid alates ajast, kui likvideeriti Eesti põllumajandus 90-ndate algul. Hea küll, see on pikem teema, aga igasugune tsentraliseerimine ei ole kunagi hea, see ei toeta Eesti kui riigi huve. Ja milleks tõepoolest praegusel ajal on vaja 101 täispalgaga saadikut? Eesti on niikuinii hallatud väljastpoolt, aga mingigi oma mõte võiks ka liikuda.
see on täiesti normaalne et majandusinimeste sõnastus on nagu horoskoobist. Ütleks - see on tugeva majandusanalüütiku tunnus praegustes majandustingimustes - kes suudaks praegu tõsiselt võtta analüütikut kes ennustaks eestile x% majandusmuutusi. Soome keskpank ei ole teinud endale 2009 aasta ametlikku majandusprognoosi minu teada - tähendab - jagavad matsu - on erakordne aeg.
Ennustajad või mitte, aga Pauksoni memme juhatus, et sel või teisel päeval on hea kurke hapendada, on küll alati paika pidanud.
Postita kommentaar