Väljavõte Wikipediast.
Küllap on paljud kuulnud sellisest toiduainest nagu želatiin. Mida kasutatakse enamike kummikommide, kõikvõimalike sefiiride, želeede, tarretiste ja marmelaadide tegemiseks. Ühesõnaga ohtralt toiduainetööstuses. Eriti kommides. Aga ka jäätistes, džemmides, jogurtites, määrdejuustudes ja margariinides. Samuti paljude nn ravimite kapslite koostises.
Aga vähesed ilmselt teavad, vähemalt mulle oli see üllatus, et seda valmistatakse valdavalt, khmmm, seanahast, siis seakontidest ja veisenahast.
17 kommentaari:
Kuidas kusagil Inno. Võib-olla Sina ei mäleta, aga veel 80alul oli meie Läänemerel näha selliseid umbes 60 jala pikkusi paate, mis vedisid kaldale suuri haisvaid hunnikuid - pruunvetikat ehk lihtsalt adru. Sealt saadi agarit ja sellest tehti vähemalt toona 99 prossa želatiini.
Aga jah, hüaliin, mida on eriti rohkelt liigestes-nahas kõlbab ka. Miks mitte.
Paistab, et sa hiidavana pole suurem kulinaar või ajad midagi sassi. Adrust tehti estagarit ja seda kasutati siis Kalevis marmelaadi tegemiseks. Tulid sellised kõvad marmelaadid. Želatiin on ikka teine asi.
Aaaga mul on üks hiidvana retseptikogu ja seal nimetatakse nüüdisaegset želatiini hoopis kalaliimiks, tehti teda siis kalakontidest ja haises jubedalt.
Želatiin ongi olemuselt kondiliim, aga sellise täpse nimega asja ilmselt keegi ei ostaks ega kasutaks.
Želatiin kõlab maru peenelt.
Ei tea kedagi kellele niisugune info üllatusen atuleks
Ma arvasin kogu aeg, et vetikatest, mida vist nimetatakse agar agar, pärismaalaste kombel kahekordselt.
Aga mis siis,peaasi, et tarretise kokku liimib:)
Kui Sa seda alles praegu teada said, siis ilmselt pole Sa kunagi sülti keetnud :) Sul tuleks Irjaga üks sülditegu ette võtta :)
Ma küll tean seda juba väikesest peale. Vanaema oli vist see, kes ütles.
Inno, nimetus estagar oli eestlaste pandud nimetus agarile, mis saadud Eetist. Nii loomse (luud, kamar) kui taimse tarrendaja nn iseloom on üks - nad on kollageeni lõhustumissaadus. Erinevus seisneb taimse tarrendaja kõvemas konsistentsis. Loomse (rahvapärase nimega kalaliimi) puhul ei saada kunagi nii kõva tarretis.
Veelgi täpsemalt: adrust saadi agaroidi, sellest omakorda agarit, mis siis Eestis ristiti estagariks. Ja tõepoolest, seda kaustas kalevi ja põltsamaa magusatööstus rohkelt, kuid oli ka müügil perenaistele. Ning jaevõrgus oli mõlemast allikast toodetud tarrendajal nimi želatiin. Vahe sai sellest, et kui loomse toote puhul olid saadaval lehekesed, siis taimsel ainult graanulid
Seega - keemiliselt on mõlemad õige vähe erinevad ja kasutusala on täpselt sama. Lihtsalt kuidas kusagil.
Eestis kasutatakse toidutööstuses 99,9% juhtudel just loomset zelatiini. Taimset 'zelatiini' praktiliselt ei kasutata. Eks sellepärast taimetoitlased (isegi ovo-laktod nagu mina) paljusid mitte-lihatooteid ei söö, et seal on zelatiin sees. Aga seda te teate, mis asi juuretis ehk laap on?
Ja miks te enam toptop'i Ingridi järjejutte ei kommenteeri. Ma tahaks teada, kuidas asjad ikka tegelikult olid!
Sülti oleme vast teinud me köik...
nägu süldikaussi ja siis kondiliim kleebib kõrvalestad vastu pead.)))
Vargad ahju!
tarrendis on tarrendis. kas ta on soolane, siis on ta süldi tarrendis. ja kui magus, siis ütleme, želatiin, marmelaad...
ma arvan, et tegelikult on ta mingi hunnik keemiat.
želatiini nimi tuleb ilmselt sõnast "gel", kuna ta tekitab vedelikest tarrendi. želatiini koostises on palju vett siduvaid suhkurdatud valke (suhkruahelad valgu küljes nagu oksad puul), mida leidub palju nahas, liigestes, sidekoes, nii kaladel kui imetajatel. Agar koosneb aga agaroosi nimelise suhkru polümeeridest. Nii et pmt on želatiini kasulikum süüa - mitmekesisem koostis:)
Naha keetmine.. sült ju. Pole vastik midagi.
Taimetoitlastele ehk natuke lohkutõmbamist. Vähemalt naturaalne kraam.
Mis see juuretis ehk laap siis on? Mingi lambamagu või?
Inno, ära mängi lolli! Iga lapski teab, mis asi see juuretis on.
Laap on juustu "juuretis" või kuidas täpsemalt öelda. Aitab piima kalgendada ilma temperatuuri tõstmata. Vasika kõhunääre teeb selle töö ära. Ka tänapäeval. Kuigi enamikke kõhunäärme ensüüme (insuliin, trüpsiin jne) osatakse tänapäeval ka sünteesida, on vist lihtsalt odavam kasutada otse vasikalt võetud kõhunääret. Selle asemel võiks aga vabalt kasutada mistahes looma kasvikute kõhunääret. Kas või mägrapojalt võetut.
Postita kommentaar