Peeter Ernitsa kohtumine dozor-lastega, XIII osa

Öise vahtkonna (Nochnoi Dozor) esindaja kurdab, et venelased ei saa aru Eesti presidendist, tema sõnumid on segased ja ei jõua kohale. Näiteks on venelastele presidendi jutust jäänud mulje, et eestlastel on ainult üks väärtus, see on keel. Tihti on sõnumid segased, mistõttu tekib küsimus, kas president on ikka adekvaatne. Peeter Ernits tunnistab, et ka eestlastele ei jõua presidendi sõnumid tihtilugu kohale, mistõttu on kõige adekvaatsem Eesti presidendiga suhelda inglise keeles. Ernits tunnistab, et tema ise ka ei saa aru, mis president räägib. On võimalik, näiteks, et eestikeelsed tõlgid ei saa Ilvesest õieti aru ja vene keeles läheb seetõttu sõnum kaduma.

Ernitsa käest küsitakse ajakirjaniku töö kohta. Ta vastab, et töö on huvitav, palju on huvitavaid kontakte ja kohtumisi. Mõned kohtumised on olnud ka jõustruktuuride esindajatega, ta on näinud dokumente ja rääkinud tähtsate inimestega, ning ta ei suuda uskuda, et sellised asjad Eestis juhtuvad nagu juhtuvad, et inimesi kiusatakse taga. Dozor-lane küsib pronksiöö käigus toimunud politsei-poolsete peksmiste kohta, mille kohta ei ole ükski asi jõudnud kuhugi. Miks selle kohta pole meedias olnud juttu? Ernits vastab, et kogu meediat ei saa ühe mütsiga lüüa. Näiteks on Eesti suuremate väljaannete toimetajatel regulaarsed kohtumised peaministriga ja ühel vahetult pärast pronksiööd ühes Tallinna vanalinna restoranis toimunud kohtumisel kritiseeris teravalt valitsuse tegevust toonane Äripäeva peatoimetaja (Igor Rõtov). Et pronksiöö mõjutas tugevalt riigi majandust. Mille peale ütles peaminister, et see on jama. Äripäeva peatoimetaja ründas nagu bulldog. Samuti olid kritilised Ernits ise, toona Maalehe peatoimetaja, ning Ekspressi toimetaja Priit Hõbemägi. Samas Postimehe, Päevalehe ja Õhtulehe toimetajad olid väga leebed. Seetõttu ei saa öelda, et kõik on ühesugused, küll oli lehtedes väga vähe analüüsi selle kohta, mis tegelikult toimus. Ernits ütleb, et valmistab ette raamatut pronksiöö sündmuste kohta. Seal on paarkümmend jutustust, intervjuud inimestega, kes olid tol ajal eri tasanditel sündmustega seotud. Idee on Ekspressi toimetajalt Priit Hõbemäelt. Raamatu eesmärk on kummutada aprillisündmuste käigus tekkinud müüte.