Üksikasjalikud selgitused kärbete kohta

Olgem siis sama informeeritud, kui Reformi siselisti liikmed:

rom: Kristen Michal
Date: 2009/2/9
Subject: Riigieelarve kärped
To:


Hea erakonnakaaslane,

Tunneme, et riigieelarve kärpimise temaatika vajab praeguses majanduslikult keerulises olukorras enam selgitamist. Et igal erakonnaliikmel oleks toimuvast selgus, on erakonna kommunikatsiooniinimesed koondanud riigieelarvekärpeid ja praegust majandusolukorda puudutavad levinumad küsimused ja neile vastused andnud. Vastava küsimuste-vastuste loetelu leiad Oravavõrgust.
Samuti peame oluliseks selgitada koalitsioonierakondade vahel eelmisel nädalal kokku lepitud 8,08 miljardilise käbetepaketi sisu. Kärbete tegemisel lähtuti põhimõttest, et kokkuhoid puudutab kõiki suuremaid valdkondi solidaarselt. Alljärgnevalt toome teieni need 14 kokkuhoiukohta, millest moodustub kõnealune kärbetepakett.
Kindlasti tuleb arvestada, et kokkulepe nendeks kärbeteks on olemas, kuid ministrite poolne täpsustav tegevus alles käib. Sellest oli juttu koalitsiooni eestseisuses ning esmaspäeval kogunes ka valitsuskabinet seda arutama. Ja kui valitsus on jõudnud kokkuleppele kõiges ning Riigikogu selle vastu võtnud, alles siis on kärpekava ka reaalselt jõus.
Omaltpoolt ütleks ma lihtsalt, et kärped on alati ebameeldivad, kuid sel korral on need tänu erakondade tippudele ja riigi ametimeestele tehtud märksa kiiremini ning palju vähem lendas ka ebameeldivat meediasoppa, mille üle on mul siiras heameel. Usun, et kõik kolm partnerit selles koalitsioonis suutsid säilitada selle, mida peetakse olulisimaks ning see otsus oli hea Eesti riigi tulevikule. Meie omaltpoolt võime pidada heaks tulemuseks vanemahüvitise säilimist ning ühist otsust pensionitõusu jätkata. Kindlasti on kärped tervikuna nurgakiviks meie lähiaastate ühele olulisemale eesmärgile - eurole.
Kärpimata tervitustega,

Kristen Michal
Reformierakonna peasekretär


1) Valitsusasutuste ja valitsuse hallatavate asutuste personali- ja tegevuskulusid kärbitakse tehtava ettepaneku järgi 10% (sellest 3% on 2009. aasta eelarves juba külmutatud vahendite kärpimine), kogusummas 2 miljardit krooni
2) Riigile kuuluvate äriühingute palgakulusid kärbitakse 10% võrra. See säästab riigile 150 miljonit krooni
3) Ettepaneku kohaselt vähenevad kohalikele omavalitsustele laekuvad tulumaksusummad seitsme protsendi võrra, mis säästab riigile 675 miljonit krooni
4) Pensionid tõusevad 1. aprillil 2009 plaanitud 14 % asemel 5%. Sellest säästab riik 1146 miljonit krooni.
5) Kohalikele omavalitsustele seatakse ettepaneku kohaselt piirid laenamisele, mille tulemusel kohalike omavalitsuste planeeritud laenud väheneksid 500 miljoni võrra
6) Kaitsekulud vähenevad ettepaneku kohaselt 650 miljonit krooni (kaasa arvatud tegevuskulud kaitsevaldkonnas)
7) Haigekassa ravieelarve vähenemine 450 miljoni võrra (sotsiaalmaksu laekumise vähenemise tõttu)
8) Alates 1. aprillist 2009 suureneb ravikindlustatu omavastutus haigestumise korral ühelt päevalt kolme päevani ning järgmise viie haiguspäeva kulud jäävad tööandja kanda. Alates üheksandast haiguspäevast kompenseerib haiguspäevad haigekassa. Haigekassas vabaneb selle muudatuse tulemusel seni haiguspäevade hüvitamiseks planeeritud 460 miljonit krooni
9) Kohalikele teedele kulutatavad vahendid vähenevad 200 miljoni krooni võrra
10) Vastavalt kütuseaktsiisi laekumise prognoosi muudatusele ja Euroopa Liidu vahendite varasemale kasutamisele vähenevad teede-ehitusele suunatavad vahendid 600 miljoni krooni võrra
11) Keskkonnainvesteeringute keskuse siseriiklikeks programmideks mõeldud vahendid vähenevad 350 miljoni võrra
12) Arengufond liidetakse EASiga ning vähendatakse aktsiakapitali 325 miljoni krooni võrra (riigi bilanssi tulevad tagasi Telekomi aktsiad)
13) Riigi poolt EL-i toetustele lisatava põllumajandustoetuste omapanuse vähenemine 100 miljoni krooni ulatuses
14) Eesti riigi sissemakse vähenemine Euroopa Liidu eelarvesse 170 miljoni krooni võrra (vähenemine tulenevalt SKP prognoosi muutusest)