Aastapäevaballi reform- kas Liis Lassi eelnõu?

Keda need kaadrid häirisid? Evelin kallistab korporatsiooniõde Liina Lukas't (vasakul) ja jutustab Liis Lassiga, väljavõtted Delfi pressifoto veebist.

Pärast küllaltki tavapäraselt kulgenud aastapäevaballi ehk nn pingviinide paraadi, mida praegune presidendiproua Evelin Ilves kunagi kirus, ent millega ta näib olevat harjunud, ja mis tundub olevat hakanud lausa meeldima, Evelin on hämmastavalt hea kohaneja, on veidi arusaamatu see pahameeletorm, mis Kadriorust pärast tuli. Nagu Kadrioru PR-esindajaks hakanud Evelin (huvitav, miks Kadrioru PRi eest palka saav Toomas Sildam pidevalt varjus on, kas kardab oma KGB minevikku?) seletas, ei häirinud Kadriorgu mitte ajakirjanike kohaolu ise ega piltide tegemine, vaid just kätlemistseremoonia, mida siis tahetakse edaspidi kajastama vaid riigitelevisiooni ja ihufotograafi. Samuti tahetakse ümber korraldada külaliste saabumine, nii et kõik nimed oleks teada.

Vaatasin siis neid pilte veel üle Delfi veebist ja ei leidnud kätlemises midagi eriskummalist. Mis silma torkas, oli see, et Evelin kallistas oma korbiõdesid Filiae Patriae'st, Liina Lukas't (ülal) ning Maris Jesse't. Ja siis veel Ingrid Tõnistet, kes pole FP liige (huvitav, mis lähedane seos on Evelinil ja Ingridil, kas lesbisuhe?, all paremal, Delfi veebist):


Kusjuures Evelin kallistas oma korbiõdesid ka möödunud aastal. Millest ei tehtud mingit numbrit. Mis tähendab, et kätlemistseremoonia ise pole mingi probleem. Aga mis siis? Mnjaa, eks asi, mis sel aastal elevust tekitas, oli Liis Lassi, selle rahvatüdruku ilmumine kõrgseltskonda, Eesti uue aadli hulka. Ja see võis ikka teatud tegelasi pahandada küll. Et mida see sõnnikuhaisune ja takune tüüp sinna uhkete pitside ja satside sekka oma nina topib? Seejuures ajas Liis veel pikalt juttu presidendipaariga kätlemise ajal. Temast ja Lauri Laasist tehti ilmselt rohkem pilte kui presidendipaarist endast. Mis võis mõnel tegelasel meele mõruks võtta küll. Ja pange tähele, kui nüüd kontrollida saabujate nimekirja ja kätlemist, siis saab asja korraldada nii, et jääks mulje, et sellised Lassi-sugused lihtsalt pildile ei pääsegi. Või et neid ei olnudki kohal. Ja presidendipaar saab oma kadumaläinud au ja hiilguse jälle tagasi. Või vähemalt nad loodavad seda.

On arusaadav, et vihaseks sai härra president, Tom of Estland ise. Sest, olgem ausad, Evelinile ju meeldivad kõiksugu fotosessioonid. Ta on meil ju modell! Üldrahvalik seejuures. Aga Tom, tema on teine tera. Ta on küll edev, aga väga arg. Raske variant. Kes oli siis millegipärast pahane pärast pidu. Võimalik, et pohmellist, võimalik, et tahtis Evelinile lihtsalt sitta keerata. Mistõttu kehutas oma naist ambrasuurile viskuma, nagu tõeline džentlmen kunagi.

Ja Evelin peab nüüd karistuseks (ma kujutan ette, et Tomi soov on oma tütreohtu naisukest karistada) ette võtma ristiretke oma endiste liitlaste, ajakirjanike vastu. Siunama neid, keda ta kunagi kätel kandis. On selge, et ta ei tee seda oma vabast tahtest. Aga ta kannab alandlikult oma risti. Ikka selleks, et olla jätkuvalt tähtis presidendiproua. Või midagi seesugust, ma usun, et ta arvab. Ja Tom hõõrub mõnuga käsi, sest ka tema saab oma tahtmise: loodetavasti ajakirjanikega tülli pööranud Evelini enam nii palju ei eksponeerita. Ja nüüd saab tema, TEMA, TEMA, kah rohkem välja paista. Või vähemalt nii ta loodab.

Vastuseis ajakirjandusega ilmnes juba enne balli. Kui vastuvõtule jäeti kutsumata ajakirjandusjuhid, kes varasematel aastatel on käinud. Mis on huvitav, sest just ajakirjandus tegi sellest eesti keelt purssivast, edevast aga arast tegelasest presidendi. Ja mis seal salata, ajakirjandus võib ta sellelt postilt sama lihtsalt alla saputada. Mart Kadastik, kes seekord otsustas rääkida Ingrid Tähismaa varjunime all, juba andis oma vastulöögi. Kus siis sõnum on selline, et kui ajakirjandust ei kutsu, siis riskid üldse oma ballist ilma jääda. Ja oma kohast ka.

Nii et, kokkuvõtvalt, ajakirjandus ei neelanud alla seletust, et Liis Lasside eemalhoidmiseks tuleks muuta pingviinide paraad kinnisemaks, sest ajakirjandus, mis on muutunud osaks ülemaailmsest meelelahutusbisnisest, just selliste Liis Lasside pealt teenib. Ajakirjandusel on lihtsam mees Kadriorus välja vahetada, kui hakata mingite õiguste pärast kemplema. Ja see on ajakirjanduse õigus. Nii nagu on Kadriorul õigus suruda läbi see Liis Lassi eelnõu.