teisipäev, 24. märts 2009
Asjalik kommentaar Manona Pariselt
Väljavõte Delfi veebist.
Tõepoolest, miks laseb eestlane end fašistiks sõimata?! Manona kirjutab rohkem sellest, mida arvab üks lihtne vene inimene (Manona on kursis, sest tema abikaasa Krister Paris elab ja töötab Moskvas, eks läbi Manona suu räägib ka Krister, seda, mida ta ei saa ametlikult ETV kaudu rääkida). Vene inimene arvab, et eestlane on fašist. Ma tahaks Manonat täiendada selle teise poole pealt, millest mina näen, et sellised arvamused tekivad.
Peamine põhjus väärarusaamade tekkeks on vähene suhtlemine. Eestlane eelistab jonnakalt vaikida, selle asemel, et suhelda (see on olnud eestlase jaoks probleem aastasadu, juba 1000 aastat tagasi löödi siia saabunud mungad maha, selle asemel, et nendega suhelda. Ehk oleks neilt olnud midagi õppida, küsida kasvõi nende sakslaste või prantslaste kohta, kes hiljem karjakaupa Eestisse tulid ja aastasadadeks eestlase orjastasid. Aga ei, mungad löödi hoobilt maha, neis nähti suurt ohtu millegipärast, ja hiljem oldi hädas, kui munkade asemel tulid mehed, kes rääkisid juba mõõga ja tule keeles. Võibolla tahtsid mungad eestlasi hoopis aidata, hoiatada saabuva ohu eest?)
Kui me oleme kohviku tarbeks intervjueerinud siinseid venelasi, näiteks neid, kes pärast pronksiööd vangi pandi, siis on meid selle eest sõimatud ja ähvardatud. On kõlanud arvamusi, et venelastega ei tuleks üldse suhelda, neid kuulata, need tuleks maha tappa (kas pole sarnane jutt nagu 1000 aastat tagasi?!). Ja oleks siis need vaid üksikud arvamused, see on kujunenud lausa valitsuse tasemel üleriiklikuks poliitikaks. Mitte suhelda. Ja ei suheldagi. Näiteks enne kohviku-intervjuusid polnud eesti ajakirjanduses ilmunud MITTE ÜHTEGI intervjuud nende pronksiöö kangelastega. Mitte midagi polnud teada inimestest, keda peetakse ohuks Eesti riiklusele. Kas te kujutate ette?! Ja nagu olen hiljem kuulnud, siis on põhjus selles, et Eesti võimud on seda soovinud, et nendega ei suheldaks, ajakirjanikke on vastavalt "töödeldud". Ja nende venelaste jaoks omakorda muudetud suhtlemine avalikkusega võimalikult vaevaliseks. Pole siis ime, et paljudele tuli šokina, et need mehed kohtus õigeks mõisteti.
Eestlane peab õppima ja hakkama suhtlema. Kui ta tahab paremini elada ja kaitsta end võimalike üllatuste eest. Ja suhtlema peab nii sõprade kui vaenlastega. Mossitamine ei vii mitte kuhugi. Seda ei üksikindiviidi ega riigi tasemel. Ma saan aru küll, et eestlane armastab mossitada ja siis end täis juua ning lõpuks üles puua. Aga riigi tasemel tuleks püüda seda vältida.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
10 kommentaari:
olen alati mõelnud, et kui me nii jõledad fashistid oleme, kelle vastu peab lausa marssima, siis mis ajas muulasi siia riiki elama tulema? Mina küll ei julgeks sellise taustaga riiki minna isegi mitte turistina.
Enamus neist ei tulnud ise, neid toodi kohale üle NLiidu samamoodi vagunites nagu eestlasi viidi Venemaale. Võimalik, et isegi nende samade rongidega.
See oli mingi Stalini-aegne komme niimoodi rahvaid segada, ilmselt selleks, et luua seda igatsetud nõukogude inimest, kes on alandlik, vuhib muudkui tööd teha, ja on kõigega rahul.
Nonoo, Inno, jälle sa võrdled näppu ja nokut! Venelasi toodi siia REISIrongidega Eesti tööstust arendama (nt Loksa laevatehas, kuhu metall veeti kohale Uuralitest ja valmistoodang ehk merekonteinerid viidi Mustale merele, Eestile oli sellist tööstusharu tõesti VÄGA vaja ja ülepea oli see VÄGA majanduslikult läbimõeldud tegevus!). Ja ees ootasid neid Lasnamäe ja Õismäe vastvalminud korterid, mitte ei pidanud nad endale muldonne maasse kraapima nagu Siberisse küüditatud (ups! sorry! päästetud) eestlased.
Muide, Stalini ajal nägidki Venemaal need REISIrongid välja nagu tapivagunid. Inimesed reisisid veoauto kastides. Ja eks neid venelasi toodi Eestisse mitmes etapis. Osa juba 1940ndatel ja 50ndatel. Maa jäi ju tühjaks, pärast eesti rahva massilist hukkasaamist küüditamiste ja sõja tagajärjel, paljud emigreerusid.
Need Lasnamäed ja Mustamäed tulid hiljem ja sinna kolisid väga hea meelega juba ka eestlased ise, mäletan hästi, kuidas praegune suur eesti mees Jaak Jõerüüt, nõuka aja kirjanik, kes sai uue uhke korteri Lasnamäele, kiitis siis ühes kinoringvaates "Nõukogude Eesti" seda nõukogude korda ja Gorbatšovi, kes lubas tagada igale perele oma korteri.
Ja Lasnamäelt ja Mustamäelt nüüd keegi vaevalt Loksale tööle sõitis. Seal oli oma "lasnamägi", mis praegu pooltühjalt seisab. Kes tahab, võib minna kaema. Tallinnas olid omad tehased, kus rahvas tööl käis.
Mis aga ma majanduslikku poolde puutub, siis praegu on Eesti majandus "tänu Euroopa Liidu viljastavatele tingimustele" ja paljuigatsetud kapitalismile samas seisus mis nõuka aja lõpus. Kukkumine on sama suur. Ja eestlaste väljaränne on sama suur või isegi suurem kui sõjajärgsel ajal. Nii et on hakatud rääkima jälle inimeste sissetoomisest, odava tööjõuga piirkondadest, Ukrainast, Moldaaviast, neile vajalike elamistingimuste loomisest. Ja seda täiesti vaba Eesti tingimustes!
See on muidugi jama jutt, et küüditamine oli inimeste päästmine. Ma ei kujuta ette, mis Bäckman seda öeldes mõtles, aga ta pidigi olema suht radikaalsete vaadetega. Aga ta on ühiskonnateadlane, tale ei saa ete heita ideede ja teooriatega eksperimenteerimist. See ongi kogu teaduse alus. Kindlasti küsime selle küüditamise teema kohta Bäckmanilt, kui meil õnnestub teda intervjueerida.
Bäckman on FSB agent, tema jutt on seesama nagu Linteril ja Revalgi, et Eestis venelasi tänaval sadade kaupa tapetakse.
Muuseas, loomavagun ja reisvagun on ikka kaks iseasja.
Ja Mustamäele ja Lasnamäele saadi kortereid ikka nii, et 8 venelast ja 2 eestlast.
Ka suvilakrunte anti nii ja alles nüüd on hakanud suvilapiirkondadesse ilmuma noori eesti peresid, kes suudavad endale peale veteranide surma need platsid ära osta. sest ega nende venealste järeltulijad ei suuda enamuses mingit maad pidada.
Need venelased ,keda peale sõda siia ümber asustati, on ammu loojakarja läinud.Praegused on ikka sõjaväelaste järeltulijad ja need , kes kergemat elu tulid otsima. Mida ei saa ju pahaks panna inimesele.
Aga kui elu siin parem on, siis tuleb selle jaoks ka ise midagi teha, ametit ja keelt õppida näiteks. Mitte jalgu trampida ja nõuda, et las me elame nii nagu tahame, räägime ainult vene keeles , lõmitame Putini ees, aga soodustusi tahame saada nagu tsiviliseeritud riigis.
Aga ma pean mainima, et sinu retoorikas on pisuke toonimuutus tekkinud, Inno. Kas tundub endale ka , et võlli üleminek on ligidal või?
Tere noored!
Olen ise pärit Ida-Virumaalt, seal sündisid ja kasvasid ka mu vanemad ning nad mäletavad väga hästi, kuidas see venestamine toimi(u)s ja välja nägi.
Just sinna piirkonda loodi massiliselt kaevandusi ning hakati teadlikult ümberasustama venelasi e. sovjette, kellel pole midagi ühist sellise rahvusega nagu venelane. Tegime ja teeme neil siiamaani vahet, kuigi nad kõik on ju inimesed, söövad, joovad ja nikuvad.
Siin kohvikus on vist tekkinud ilmne vastuolu ja mittemõistmine, sest need, kes siia ümberasustati, olid enamus suht juurtetud proletaarlased ja kriminaalid. Ei mingit austust meie maa ja rahva suhtes-juba siis olime nende mõistes fashistid ja sealt on see suhtumine just alguse saanud ning põlvest-põlve tänase päevani vist ka edasi kandunud.
Just sealt kaugest minevikust on need tondid ka kummitama jäänud - meid eestlasi. Just need sovjettidest ümberasujad ongi kujundanud venelasest kuvandi, millest me ise kinni hoiame ja peame ainuõigeks. Kuid siin Eestis elab ka rahvusena "keegi" venelane, kellel pole mingit seost selle sovjetiga.
Ma ei saa olla nõus kohvikukülastajate ühepoolse suhtumisega vene rahvusesse, olen isiklikult kokku puutunud nende kahe äärmusega ning võin kindalt väita, et sellel rahvusel on kaks otsa nagu nöörilgi. Viga on nad kõik ühte patta panna ja siis Kohvikut seitsmes surmapatus süüdistada. See sovjettide invasioon ja vene riigi shokiteraapia 40-50 ndatel, kummitab meid siiamaani. Ajalugu enam muuta ei saa, kuid anname endile siiski aru, et ka lihtsalt pime vihkamine meid ei päästa ega õnnelikumaks ei tee!
Leidkem lihtsalt üles see inimene-venelane. Kaldun arvama, et seda teed on tahtnud minna ka Irja-Inno, kuid alati on mängus ka poliitika ning väga lihtsalt -isegi märkamatult võib inimene kellegi tööriistaks muutuda.
Siiralt toetan teid ja ärge laske endid kellelgi ära kasutada!
Mina elasin 80ndatel Õismäel 9-kordses majas, kus trepikojad olid vaheldumisi nö riigikorterite ja kooperatiivkorterite omad. Külalised ikka lõbustasid ennast sellega, et käisid ja lugesid, mitu eesti nime on nö teadetetahvlil riigilt saadud korterite trepikojas ja mitu vene nime kooperatiiv- ehk siis oma raha eest ostetud korterite trepikojas. Mis te arvate, mis nad tulemuseks said? Ja mis te arvate, kummas trepikojas mina kolmandat põlve tallinlasena elasin?
ma j"alle ajalugu nii palju ei tea, aga selline k"usimus on, et miks Soomes kasutatakse soome keelega paralleelselt rootsi keelt, miks soomlastel ei ole viha rootslaste vastu, kuigi viimased Soomet ajaloos vallutanud on. Ja miks Soomes elavad rootslased ei korralda protesti aktsioone.
Jälgides inimeste suhtumist venelastesse enne ja pärast soveediarmees käiku tundub, et enamus muutis oma suhtumist positiivses suunas. Seevastu näiteks leedukate, igasugu tõmmude meeste ja kahjuks ka rahvuskaaslaste kohta kuulis just kriitilisi arvamusi. Küllap on osa tõde selleski, et mööda liitu otsis pikka rubla taga teatud inimtüüp, keda ka püsivama elukohaga rahvuskaaslased tihti põlastasid, sõjaväes olid aga nn "etnilised" tüübid
Ah et Manonal nüüd Kristeriga leivad ühes kapis? Vau!
Postita kommentaar