Väljavõte Postimehe veebist.
Kas pole huvitav, et kui vaadata Eesti ajakirjanduspilti, siis kirjeldatakse kriisi igal pool mujal, aga mitte Eestis. Kuigi välispress kirjutab ühtelugu, et Eestis on kriis kõige suurem.
Olukord Eesti ajakirjanduses meenutab mõneti nõuka-aegset aega, kus siis olukorras, kus riigis oli suur kriis, nii et rahvas paljas ja näljas, räägiti sellest, kuidas New Yorgi tänavatel elavad kodutud televiisorikastides. Kas tõesti on need vanad ajad tagasi? Miks ei suuda Eesti ajakirjandus kirjeldada reaalset olukorda?
Nagu seegi Postimehe uudis, mis räägib sellest, kuidas kriis viib USAs ka keskklassi kuritegelikule teele. Aga Eestis? Räägitakse kuritegevuse kasvust. Aga mitte sõnagi sellest, kes need kurjategijad on. Miks ometi? Kas tõesti ajakirjandus oskab edastada ainult häid sõnumeid? Miks on vaja näidata, et kõik halb on vaid välismaal?
Kohvikus on spekuleeritud, et see tuleneb asjaolust, et ajakirjanikud lihtsalt ei julge. Nad on nii ära hirmutatud, ja kardavad oma töökohta kaotada, seetõttu ei julge kirjutada nö halvast, kuna kardavad, või on neile öeldud, et see võib olukorda Eestis veelgi halvendada, mistõttu kannatab ka ajakirjandus ja koos sellega ka see ajakirjanik. Seetõttu pole ka juttu sellest, kuidas elavad, kuidas hakkama saavad kõik need 50 000+ töötut, kes on juba end arvele võtnud. Või kuidas üldse inimesed elavad.
Näiteks Soome TV edastab pea iga päev mõne dokumentaalsaate sellest kriisist, mis väidetavalt on maailma suurim viimase 80 aasta jooksul. Näidatakse, kuidas soomlased sellega kohanevad, mida teevad. Aga Eesti ajakirjandus Eestist mitte midagi. Ainult TV3 pealt on üks saade, või õigemini reality tötute teemal, kuigi see on ka meelelahutus rohkem. Ja muud miskit. Tõesti, nagu oleks mingi tõbi inimestel kallal. Ma saan aru sellest, kui tähtsad riigi-isad ei taha reaalsest olukorrast rääkida, sest nemad vastutavad, aga miks teeb seda ajakirjandus. See oleks ju ajakirjanike leib, rääkida asjadest nii nagu nad on. Rahvas neelaks sellist infot õhinal.
Kuni aga olukord on selline nagu on, soovitan Eesti kohta info saamiseks tarbida välismaist ajakirjandust, niipalju kui see on võimalik. Sealt tuleb ka rohkem infot Eesti kohta kui seda pakub Eesti oma ajakirjandus.
19 kommentaari:
rikkad on nagunii kurjategijad. sest nemad võtavad vaestelt. ülbelt ja nahhaalselt. seega on nemad kurjategijad.
siis vaesed on nagunii kurjategijad. sest nemad varastavad selleks, et elus olla. et hing sees seisaks.
nüüd siis keskklass ka varastab. seega ... kõik varastavad. kõik varastavasd kõigi gtagant ja mis selles halba on? varastame seiis. eesti varastamisriik.
Mina küll aru ei saa, mis ajakirjandust teie siin Eestis tarbite (Kesknädal? Vesti dnja?) või mida sealt välja nopite. Ntx Postimehes oli laupäeval üle mitme lehekülje lugu supiköögi kundedest (enamjaolt kodutud), nende enda jutud oma nimede ja fotodega, no maitea, mis see siis on kui mitte olukorra kajastamine. Rääkimata Õhtulehest, mis vähemalt ülepäeva mingi traagilise loo mõnest töötust üksikemast vms välja pritsib. Muide, olete isegi mitu korda viidanud, et vot kus jälle kirjutati kellestki, kes kohe kuuse alla läheb, aga nüüd äkki nagu Otid kosmosest - pole näinud, pole kuuld, pole lugend. Tüübilisi Tähismaid, ütleks selle peale.
Kesknädal on täiesti super lugemine. Eriti viimasel ajal. Teised lehed kahvatuvad kõrval.
Ja mis neisse näidetesse puutub, siis otsi teisi nagu tikutulega taga. Eestis on tööstustoodangu langus 30%. See on katastroof, Estonia hukk kuubis, sellest peaks ilmuma lehtede erinumbrid, mis kajastavad, mis see tähendab ja mis endaga kaasa toob. Tuua näiteid eemisest sellisest kriisist 80 aastat tagasi. Aga ei miskit.
Täna oli Delfis pool päeva põhiuudis, et Viru keskuse katusel tabati grafiti-kunstnik. No mida värki?!
Osaliselt võib see tulla (lisaks hirmule) ka sellest, et läänes tunnevad inimesed, ka ajakirjanikud, et nad peavad leppima halvema elujärjega kui nende vanemad. Eestis praegu seda tunnet ei ole, et otse halvem oleks, et sitt küll, aga mitte nii sitt, kui "vanasti". Kui ähvardab halvem olukord, eks siis hakatakse ka kirjutama.
Kas küsimus tabas valusat kohta, Inno, et kohe kaks vastust ühtejutti?
Jah, tabas küll. Ses mõttes, et mul on häbi Eesti ajakirjanduse pärast. Ja ma ei tee aprillinalja. On piinlik, et ühes parteilehes on ka rohkem sisulist infot kui kogu ülejäänud "sõltumatus" meedias kokku.
eesti ajakirjanduse osas veel üks tähelepanek: kui ajakirjandus siiski kriisi mingil määral kajastab siis absoluutselt ei kajasta ajakirjandus seda, et praegune valitsus ei ole kriisi likvideerimiseks mitte sammugi astunud (peale kärpimise, mis niikuinii tuleb teha kuna raha ei ole). Muud meetmed majanduse päästmiseks ju kõik on blokeeritud - haldusreform, ekspordi toetuste programm, tööpuuduse likvideerimise programmid - tundub et toimub paigaljooks
Ehk ongi probleem selles, et kõigepealt tuleb probleemi tunnistada. Kuni ajakirjandus probleemi ei tunnista, võib ka valitsus teha nägu, et midagi hullu pole lahti. Sest pole ju, kui lehed ei kirjuta, pole avalikku huvi! Ja kui midagi hullu pole lahti, siis pole vaja ka midagi ette võtta, peale nende paratamatute kärbete.
Aga jah, praeguses olukorras saaks ajakirjandus selle paigaljooksu peatada, aga ta ei tee seda, kuna on ise, omakorda, nähtavasti, suukorvistatud.
Väga hästi paned Inno!!!!!
No jumala eest kas siis on raske samamoodi kirjuatada nagu teeb seda Inglise meedia??!!!
Minu arvates Inglismaa on ainuke maa kus on säilinud kultuur ja tasemel meedia!!!
Noh Iirimaal on kah ühteist hästi tehtud aga noh jah...
Ah ei Jaapani meedia on samuti...mis samuti...Jaapan on kõrgkultuuriga maa ja te EV meedia vüõtke eeskuju kõrgkultuurist...
võtke eeskuju Juku-Kalle Raidist,
Kivisildnikust...ehk lihtsamalt
SAAGEM INIMESTEKS JA LÕPETAGEM PEDERASTIA!!!!
Vargad ahju!
Siiski midagi -
http://naistekas.delfi.ee/varia/persoon/article.php?id=21890219&l=wwoman
Aga milleks selles niigi depressiivses riigis veel üle võimendada matusemeeleolu? Enesetappude arv ju niigi kõrge ja minu meelest jahutakse sellest kriisist rohkem kui vaja. See liigne seletamine teeb ainult halba juurde.
Vat kui hea, et asi selleni jõudis. Justnimelt! Kui asjadest ei kirjutata, arvab iga töötu või muidu hädas inimene, et tema on ainuke õnnetu, luuser, ja tõmbabki end oksa. Olukorras, kus Eestit on tabanud suur häda, tuleb seda tunnistada, sellest rääkida, ning koos kogemusi vahetades sellest välja tulla. Samamoodi nagu need anonüümsete alkohoolikute jms kooskäimised. Seal algab ka kõik probleemi tunnistamisest: igaüks peab, eelkõige endale tunnistama, et on alkohoolik.
Ja ka sellest kõrgest enesetappude arvust peaks rääkima, ka neist, kes end ära tapavad. Põhjustest, miks nad seda teevad. Miks on Eestis enesetappude arv kõrge. Tõele tuleb lõpuks näkku vaadata, muidu koksab iga teine end maha.
Äkki räägiks sellest ka, miks on meist põhja poole jäävates riikides nii paljui enesetappe. Küll ju heaoluriigid, rahvasõbralik valitsus, ei mingit venelaste ahistamist... aga näe, ikka tapavad ennast. Vastav statistika ju vabalt kättesaadav.
Iga riik rààkigu ikka eelkòige enda asjadest, enda probleemidest ja siis teistest!
Eestis on hetkel ametlikult end töötuna registreerinud 600 ajakirjanikku. See ei ole aprillinali...
mis nüüd delfisse puutub, siis on see täna otsani täis õudu ja viletsut kuulutavaid artikleid ja valitsuse nahutamist. Sa loed äkki ainult Publikut, et kallis naine kirjutab seal , siis on hea lugeda.
Kas just selle matusemeeleolu ei tekita just lisa enesetappe? A'la nagunii ju midagi paremaks ei muutu, kõik seletavad seda, tapan enda ära. tuleks pigem nõuanadeid ja kogemusi jagad, mitte seletada kui hull kõik on ja aina hullemaks läheb.
600 ajakirjanikku ilma tööta - sorry, aga igaüks, kes oskab ajalehes midagi kokkukirjutada, pole veel ajakirjanik. vaevalt, et tõsised tegijad ilma tööta jäävad.
Postita kommentaar