Iga ühiskond on nii edukas kui edukas on tema kõige vähem edukas liige

Väljavõte ajakirjast Suomen Kuvalehti, 27.02.2009.

Organisatsioonide kohta kasutatakse sellist väidet. Et iga organisatsioon on nii edukas, kui edukas on tema kõige vähem edukas liige. Või võtame ükskõik millise teise meeskonnaürituse, näiteks teatevõistluse spordis. Kus edukam on enamasti see võistkond, mille kõige nõrgem lüli on kõige tugevam.

Eestis on millegipärast räägitud ja ka usutud hoopis teistsugust juttu. Nimelt seda, et kui lasta kõige edukamatel kiiresti eest ära liikuda, siis on ka vähem edukad kokkuvõttes edukamad. Umbes nii, et nad on sunnitud kiiremini kaasa komberdama. Ma tunnistan, et ka mina uskusin üksvahe seda juttu. Vähemalt tundus see usutav. Aga selle asja juures on üks "aga", või probleem. Nimelt sellises avatud süsteemis nagu Eesti, ja eriti Euroopa Liidu tingimustes, ei pruugi need vähem edukad saada üldse osa nende kõige edukamate edust. Kõige edukamad, nagu ka aeg on näidanud, on loonud omale kodu hoopis Hispaania päikse alla, Šveitsi mägede vahele, Luxembourgi turvalisse paradiisi või sootuks Ameerikasse, viinud sinna kaasa ka oma kapitali. Mida rikkamaks nad saavad, seda vähem teevad ja tahavad nad teha Eesti ühiskonna heaks. Ja ma ütleks isegi, et seda põlglikumalt nad Eestisse suhtuvad. Ma ei hakka siin nimesid nimetama, aga ma tean konkreetseid väga rikkaid, kes on kõige enam kasu saanud Eestis viljeldavast poliitikast, ning kes on Eesti jaoks sama hästi kui kadunud.

Viimases Suomen Kuvalehtis on toodud ka tabel ühe äsjase Euroopa Liidu uuringu kohta (millest Eesti ajakirjandus pidas vajalikuks vaikida), mis on üleval ka internetis: www.euro.centre.org/data/1226583242_93408.pdf ja millest tuleb välja, et Eestis on palju vaeseid ja väga palju väga vaeseid, võrrelduna teiste ELi maadega (aluseks on võetud isikud, kes teenivad alla 60% riigi keskmisest). Eestis on vaeseid 18,3% elanikkonnast ehk 243 000 inimest. Samas kui Taanis ja Soomes on see protsent vaid 12. Ja Eesti kõrval on vaeseid palju veel Lätis (mis on nr 1 vaeste koha pealt), Leedus, Poolas ja Ungaris. Samas kui näiteks Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia olukord on palju parem. Ja kui me nüüd võrdleme neid andmeid praeguse olukorraga, siis on just need vaeste TOP riigid praegu kõige raskemas seisus. Sest, nagu see ilmselt on, on kriisis lasnud kõige rikkamad jalga, või on nad oma varanduse suures ahnuses ja riskivõtmises kaotanud, maha müünud, ning kogu ühiskond on käpuli.

Uuringu järgi on vähem vaeseid Skandinaavia maades ning korporatiivsetes maades nagu Saksamaa ja Austria. Vaeste osakaal on suurem Balti riikides ja vahemeremaades. Seejuures on vahemeremaades ja Poolas madalam tööhõive kui Balti riikides (mis tuleneb ilmselt katoliiklikust traditsioonist, kus naine on kodune, ja mis muudab need kodused statistika silmis "vaeseks"), eriti Eestis. Uuring põhineb 2006. aasta andmetel.

Ma olen ise kokku puutunud soomlaste ja taanlastega, ning mõnevõrra ka rootslastega, ja põhjus, miks neis maades on vähem vaeseid, on kõrgem maksukoormus. Ja ma olen küsinud soomlastelt ja taanlastelt, et kuidas te suudate maksta nii kõrgeid makse, üle 50% sissetulekust. Mille peale nad küll kirtsutavad nina (see on justkui kombeks, häbeneda kõrgeid makse), ent sellele vaatamata maksavad. Tahavad maksta. Kuna see on nagu ausasi. Uhkuse asi. Eestis on vastupidi. Olen kokku puutunud mitmete ettevõtjatega, nö mitteformaalses õhkkonnas, kus omavahel uhkustatakse, kes kui palju on suutnud maksude maksmist vältida, kes milliseid nippe selleks kasutanud, kes kuidas maksuametile "tünni" teinud. Keegi pole uhke, et maksab makse. Ja seda vaatama tõsiasjale, et Eestis on palju väiksem maksuskoormus kui, ütleme, Soomes või Taanis.

Eile jalutasime Irjaga metsa vahel, nautisime päikest ja talvist loodust ning arutasime teemal, mis eristab jõukaid ja vaeseid. Et see pole labidas, kellu või reha, nagu arvasid Karl Marx või Vladimir Lenin (ja et võrdsustamiseks piisab vaid sellest, kui rikastelt labidad ja rehad ära võtta). Vaid mõistus. Mõistus on see kapital, mis eristab edukaid ja vähem edukaid, vähemalt inimühiskonnas on see nii. Ja mõistus on enamasti kaasasündinud omadus, seda ei saa juurde panna ega ka ära võtta. Ja see asjaolu on sellise Eestis rakendatava džungli-põhimõtte puhul nõrk koht, sest edukad, see on nutikamad võivad küll eest kiiresti ära tõmmata, aga vähem nutikad ei jõua kunagi sammu pidada. Nad jäävad üha rohkem maha. Lõhe üha suureneb, ja tavaliselt lõppeb selline asi mingi mässuga. Ilmselt on Soomes ja Taanis edukamad ja nutikamad sellest aru saanud, et pikemas perspektiivis on mõistlik, kui edukad maksavad kinni suure osa vähem edukate kuludest. Sest siis väheneb kuritegevus, keegi ei pea vargile minema, talle makstakse mingi osa iga kuu peo peale. Teda edukaks sundida, nagu püütakse Eestis teha, ei saa, sest mõistust ei anna juurde panna.

Ja ma arvan, et ega Eestis ka olukord ei muutu enne kui ei muutu mõtteviis. Et see on nende edukamate mõistusega inimeste püha kohus maksta kinni vähem edukate elamiskulud. See on inimlik. Ja et maksude maksmine on ühiskonnale hea ning kõrged maksud pole mingid kollid. Vastupidi, et praeguseid sügavaid kriise vältida, selleks on hea, kui ühiskonnas pole väga vaeseid. Maksud on investeering paremasse ühiskonda. Ja kui makse rohkem maksta, siis paraneb ka kontroll nende üle, kes maksuraha jaotavad, ehk suureneb huvi valimiste vastu. Ja kui mõni väga rikas leiabki, et Eesti ei vääri toetamist, siis ta võib ju jalga lasta ja oma miljoneid kuskil mujal soojendada, nagu seda teeb näiteks Tönis Palts oma kompanjonidega kuskil Hollandi Antillidel. Las minna. Las nuumab hollandlasi. Sellest pole miskit hullu.

Ma tuleks tagasi jälle sissekande alguse juurde: iga ühiskond on nii edukas kui edukas on tema kõige vähem edukam liige.

P.S. Eestis ja ka teistes Baltimaades on parem-liberaalne maailmavaade (mis jutlustab igaühe seismist vaid enda eest) ilmselt seetõttu populaarne, et nõuka-aeg muutis inimesed allergiliseks igasuguse solidaarsuse suhtes. Ent nõuka süsteemi häda polnud mitte solidaarsus, vaid äärmine autoritaarsus, kus inimesi koheldi nagu vange.