Maksim Reva: eestlased on alati lasknud end vabatahtlikult okupeerida

Jätkub intervjuu pronksiöö ühe nn ninamehe Maksim Revaga. Ta toob näiteid ajaloost, kus eestlased andsid end ise saksa ristisõdalaste okupatsiooni alla, lasid ehitada vaenlase kindlused oma maale, maksid andamit. Ja kui eestlased jäid andami maksmisega hätta, võeti neilt maa ära. Ja eestlased olid ka sellega nõus. Oli võimalik kohe vastu astuda, aga seda ei tehtud.

Revale selgituseks, et sakslased ei vallutanud Eestit mitte korraga, vaid jupphaaval, kus algul võeti Ugandi koos Otepääga, alistati sealne rahvas, ja ugalasi kasutati juba Järva- ja Virumaa vallutamiseks. Ja nii sammhaaval vallutati lõpuks kogu Eesti, kus eestlased sõdisid eestlaste vastu. Nii on Eesti ajalugu üks eestlaste võitlus eestlaste vastu, mis on nii olnud ka teiste rahvaste, näiteks slaavlaste puhul. Reva ütleb selle peale, et slaavlasi on nii palju, et nemad võivad seda endale lubada.

Juttu tuleb sellest, et slaavlaste suurim tarkus oli see, et nad kutsusid endale võõramaalastest valitsejad, kes suutsid vene hõimud ühendada. Kui eestlased oleks samuti endale kuskilt, näiteks Taanimaalt kuninga toonud, oleksid nad samuti iseseisvaks jäänud. Reva seletab selle peale, et lisaks võõrastele valitsejatele on vene veri olnud juba pikka aega segatud, seal on slaavi, soomeugri, skandinaavia, tatari ja saksa verd. Nagu näiteks Reva on saksa juurtega. Nagu ka eestlastel on segatud veri. Reva seletab, et lisaks rahvaste segunemisele on slaavi kultuur olnud väga avatud. Näiteks bulgarid (türgi hõim) võtsid ise omaks slaavi keele, kultuuri ja kombed, ilma sunnita. Ja selle avatuse tõttu on Vene riigi eesotsas olnud alati palju teistest rahvustest inimesi, näiteks skandinaavlased, tatarlased, sakslased. Ja kõik need inimesed kutsusid end venelasteks (taustaks niipalju, et ka sõna Rus, ehk Vene on Venemaale imporditud, ilmselt taanimaalt, see oli ühe skandinaavia hõimu nimi, mille slaavlased kunagi enda valitsejaks kutsusid). Näiteks suure vene sõnaraamatu looja Vladimir Dal oli rahvuselt hollandlane, kuigi teda on alati peetud venelaseks. Kui Dali käest küsiti, mis rahvusest olete, siis ta vastas, et sellest rahvusest, milles ma mõtlen, ehk siis vene rahvusest.

Reva räägib, et kaasaegse Venemaa ühed suuremaid mõjutajaid on tatarlased, kes suudavad nõnda, Venemaa koosseisus saavutada rohkem kui eraldi tatari rahvana. Nii nagu ka grusiinid Nõukogude Liidus. Nüüd on grusiinid ameeriklaste mõju all ja Gruusias toimuvad sarnased protsessid mis Eestis 1990ndate algul. Reva räägib, et eestlased teostasid end kultuuriliselt väga halvasti Nõukogude Liidus. See, et nad ei saanud end realiseerida Tsaari-Venemaa koosseisus, polnud riigi süü, vaid neid takistasid kohalikud sakslastest maaomanikud. 19. sajandil kärpis Vene valitseja kohalike sakslaste õigusi ja kohemaid hakkas arenema eesti kultuur. Reva räägib ka venestamisest, mis oli 19. sajandil eriti karm tsaar Aleksander II ajal Leedus. Kus ta otsustas Leedu venestada, et vähendada Poola mõju. Lätis ja Eestis oli venestamine suunatud peamiselt kohalike sakslaste vastu. Sest 19. sajandi keskel eesti keelt ametlikult praktiliselt ei kasutatud. Linnades räägiti ainult saksa keelt. Ja niipea kui venestamine nõrgestas saksa kultuuri, algas eesti kultuuri ja intelligentsi taassünd, või õigupoolest sünd. Nagu Kreutzwald ja Koidula. Ja see võimaldas eestlastel omakorda oma iseseisvust tugevdada. Eesti riigi etteotsa asusid haritud ja targad inimesed, kes olid lõpetanud Tsaari-Venemaa ülikoolid või kõrgemad sõjakoolid. Eestis oli piisaval hulgal haritud inimesi, et luua oma riik. See, mis Eestiga pärast juhtus, oli paljude väikeste Euroopa riikide probleem. Esiteks majanduskriis, siis korruptsioon, ja autoritaarne juhtimine. Konstantin Päts, kes haaras võimu, saatis parlamendi laiali ja lasi hukata oma poliitilised rivaalid. Reva märgib, et Päts oli Eesti Stalin. Eestlased ei taha seda millegipärast tunnistada, nende arvates on Päts kangelane. Reva sõnul on küsimus 40. aastas... jätkub.