Väljavõte Postimehe veebist.
Toptopi-Ingrid, kes millegipärast tituleerib end kui "endist Kroonika peatoimetajat", võtab tänases Postimehes Ärma-Evelini kallal. Et kuda siis nii, et pingviinide paraad pole enam meediasündmus.
Ehee! Toptopi-Ingrid oli ise esimene, kes kaagutama kukkus, kui tema kunagist kinnimakstud Egiptimaa-reisi tulid kajastama ajakirjanikud Äripäevast. Siis üürgas üle lennujaama, et teda ei tohi pildistada, läks kallale fotograaf Andras Kralla'le ning sõimas vängete väljenditega ajakirjanik Anne Oja't. Ise oli samal ajal Kroonika peatoimetaja. Kroonika on see ajakiri, mis tegeleb igapäevaselt selliste pildistamistega.
Evelin on nagu Ingrid. Kes arvab, et seisab ise teistest kõrgemal. Sest kõik saavad aru, et Evelini pahameelepuhang tuli sellest, et ta ise paistis peol selline, ütleme, kentsakas. Millegipärast ei talu ta üldse kriitikat. Ja arvab, et on teistest parem. Kõige mõistlikum on selline tegelane palmioksalt alla raputada. On saatuse iroonia, et sellega on asunud tegelema Ingrid.
Toptopi-Ingridi lugu tasub lugeda. Sealt saab näiteks teada, kuidas toimub Eestis ajakirjanduse ja eliidi vastastikune "seljapesu". Ingrid kirjeldab seda ilma mingi valehäbita, nagu trivilaalset asja. Mis ta tegelikult ju ongi. Sest Eesti ajakirjandus on juba aastaid võimude väike sülekoerake, kes teeb aeg-ajalt auh-auh, vahel ka peremehe peale.
Ingrid on selle loo kirjutanud ehtsast naiselikust kadedusest, aga tänu sellele on lugu terav ja informatiivne (taustaks niipalju, et Ingridi enda suur unistus on olnud pääseda presidendi vastuvõtule, aga see pole kordagi veel õnnestunud, sel aastal jäeti tema Toptop suisa ukse taha). Ja ka Evelini sõnavõtt Postimehes oli kannustatud kadedusest. Kui Ingrid ütleb, et Eesti riiki juhib meikar või stilist, siis mina ütleks, et riiki juhib kadedus. Naiselik kadedus.
6 kommentaari:
ega sa, inno, seda juhuslikult ei mäleta, kuidas sa ise üürgasid üle Äripäeva, et su kollleegid seda Egiptimaale-sõidu asja ei kajastaks, et su oma kallis naine ka pundis või nii?! kui sina ei mäleta, siis teised ikka mäletavad.
Kust selline info?
Ma olin sel ajal üldse kodutööl, toimetuses käisin kord nädalas, kui sedagi. Ja minu eest hoiti seda infot pealegi saladuses Äripäevas, ilmselt kartuses, et ma Ingridit hoiatan.
Eks ma olin muidugi üllatunud ja endamisi kodus solvunud, et tööandja mind ei usalda, samas ma sain ka aru. Ma oleksin olnud muidu väga raskes olukorras.
Ja pärast sain Ingridi käest veel peapesu, et justkui mina lobisesin välja, et tema sinna tasuta reisile läks (koos temaga veel näiteks Priit Hõbemägi, Katrin Streimann, Andri Maimets jms ärasotetavad tegelased-eputrillad). Kuigi mina see polnud, hoopis ühele Äripäeva ajakirjanikule saadeti pakkumine. Aga ega keegi mind ei uskunud. Ingrid muidu meelitas mind ka kaasa, aga ma ei läinud. Ma ei pidanud üldse selliseid tasuta asju ajakirjanikule sobivaks.
Tead, Ingridil on täitsa õigus selles loos. Aga sul on muidugi hiiglama valus, et eks esineb kohe suure looga päevalehes ja sina sügad ikka oma naise Rakvere onnis mune ja tegeled marginaalse võimuöönestamise ja ropendamisega.
esimene ja teine ano on seesama isik, kellele on keegi varba peale astunud:)
aga vot ei ole sama isik, icciccicc.
ja Slava Trudu polnud üldse inimene!
ma ei tea. aga kas mingi ajakirjanik läheb esileedile ütlema, kuiads tema pidu välja peab nägema?
juttu on olnud kätlemisest ja kõik. pärast kui tantsu vihutakse või kontserti kuulatakse, pildistage palju tahate.
aga tegelikult huvitab mind, mis on ingridil evelini vastu. seal peab midagi isiklikku olema.
võib olla ühe uus armuke on teise ihaldusobjekt?
Postita kommentaar