Väljavõte Äripäeva veebist.
Mõni aeg tagasi oli kohvikus juttu sellest, et Skype'i poisid, kes said oma osaluse müügist kokku 1,6 miljardit krooni, on investeerinud osa rahast kivisse ja rauda ehk kinnisvarasse, uude kortermajasse, mis Tallinnas Tallinn-Väikse jaama juures kasutult seisab.
Nüüd tuli uudis, et meestel on veel järel 750 miljonit vaba raha, aga seda pole kuhugi panna. Vähemalt mitte Eestis.
Aga see pole ka ime. Sest ettevõtluskeskkond on Eestis nii madalaks nuditud ja ettevõtjad nii ära hirmutatud, et keegi ei julge midagi teha. Täiesti vastupidine olukord 1990ndate algusega, mil paljud alustasid ettevõtlusega ja osad jõudsid päris kaugele. Nüüd pigem need, kes tookord alustasid, loobuvad. Sest keskkond pole selleks soodne. Sarnaselt nõuka ajaga on Eesti muutunud taas ametnike ja bürokraatia pesaks, kus on väga keeruline millegagi alustada. Ja viimasel ajal on olukord eriti hulluks läinud, sest koondamishirmus ametnikud otsivad omale paaniliselt tööd juurde, ehk siis kotivad heauskseid kodanikke. Selline kottimine käib igal rindel. Milleks oma nina sellisesse herilasepessa pista? See oleks puhas masohhism. Pigem on mõistlik oodata ära kriisi põhi, kui suur osa ametnikest tänavale lendab ning siis hakata vaikselt vaatama, kus, kuidas ja mismoodi.
Mina soovitaks praegu hoida raha tähtajalisel hoiusel ning võimalusel investeerida hoopis ... iseendasse. Lugeda (raamatud on odavad ja kättesaadavad), reisida (hinnad praegu väga soodsad), turgutada tervist (värske õhk on tasuta), parandada lähisuhet. Minu kogemus ütleb, et investeering endasse on kõige parem investeering, seda nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis. Ja selleks pole vaja mingeid suuri kampaaniaid ega õnnepankasid.
10 kommentaari:
Kuidas nüüd ühtäkki on just eesti ettevõtluskeskkond nii halvaks läinud? ma saan aru, et reform on kõiges süüdi, aga mis siis konkreetselt on need otsused ja asjaolud, mis on oluliselt halvendanud ettevõtluskeskkonda ja mis on eesti siseselt initseeritud, mitte aga sõltuvad maailma üldsest majandusolukorrast?
Kui sa veidi tähelepanekum oleks, siis mõistaks, et olukord Eestis hakkas kehvenema juba tükk aega enne seda "maailma üldist majandusolukorda". Eesti majandus hakkas jahtuma juba 2007. aasta alguses, mil pangad karmistasid oluliselt tingimusi, seega juba enne pronksiööd. Pronksiöö ja maailmamajanduse jahtumine andis veel täiendava suraka.
Sellest räägiti palju, et majandus oli üle kuumenenud. Kasv põhines ainult odava välisraha sisevoolul ja kinnisvaral. See pull ei saanud nagunii kaua kesta. See on umbes sama lugu, kui ehitada suur pilvelõhkuja savist vundamendile. Kui ilm ilus ja päike paistab, on ilus vaadata, aga väiksemagi vihmasabina peale kukub kõik kokku.
Ma olen väga tähelepanelik olnud ja seetõttu ma ei saagi aru, milles probleem. Ega odav raha, mida pank sulle igast august sisse topib, ei ole põhiline ettevõtluse ergutaja. See, et rootsi pangad siia odavat raha tõid, oli paar viimast aastat kestnud anomaalia. Suurema osa uue EW ajast on pangast laenu saamine olnud väga tülikas ja kallis ning sellele vaatamata on tuhanded ettevõtjad suutnud luua väga palju lisaväärtust.
Sa isegi ju oma postituses räägid nagu hoopis mingit muud juttu kui laenuraha kadumine. "Sest ettevõtluskeskkond on Eestis nii madalaks nuditud ja ettevõtjad nii ära hirmutatud, et keegi ei julge midagi teha." Kes on millega keda ära hirmutanud? Kes on keda millega madalaks nudinud? Avalikusta, uuri ja analüüsi, palun!
"Täiesti vastupidine olukord 1990ndate algusega, mil paljud alustasid ettevõtlusega ja osad jõudsid päris kaugele. Nüüd pigem need, kes tookord alustasid, loobuvad. Sest keskkond pole selleks soodne." Halloo, kas 90ndate alguses oli meil palju odavat laenuraha, mis nüüd nulli keerati? Sa räägid iseendale vastu.
Sa võiks olla siiski tähelepanelikum. Küsimus polegi odavas rahas, vaid selles, et keskkond on muutunud ettevõtjale vähemsõbralikuks. See on minu subjektiivne hinnang. Kõhutunne. Ja sellist arvamust kohtasin palju ka etevõtjatega vesteldes, kui ajakirjanikuna töötasin.
Ja mis 90ndatesse puutub, siis oligi siis olukord just selline, kus polnud seda odavat raha, aga sellele vaatamata paljud alustasid ettevõtlusega. Nüüd ei alustata isegi siis, kui raha laialt käes.
Ettevõtlusel ja ettevõtlusel on vahe ka, eks ole? 90ndate alguse ärid olid ümarpuidu väljavedu, allhange, finantsvahendus ja puust tulpide tootmine. Nii on see kahjuks jäänud siiani, selle vahega et toormeeksport vaikselt hääbub ja allhange liigub odavamatesse maadesse. Ah jaa - transiit. 90ndate algul veeti Eesti kaudu enamvähem kõike, mida Venemaal toodeti/kaevandati või mida Venemaal tarbiti. Järkjärgult kolisid kaubad gruppide kaupa vene sadamatesse ümber, jäi ainult vähenevate mahtudega nafta. Pronksöö ainult katkestas korraks agoonia, hetkel on mahud taastumas, kuid see on selgelt lühikese vinnaga äri. Kaubavoogude suunamine Venemaa enda sadamatesse jätkub ning on ka igati loogilina, me võime siin endale küll illusioone luua, et kui Venemaaga hästi läbi saada, siis elame kõik hästi. Tutkit. Ükskõik kui uurakile me ennast ei aja, ühel päeval on vene transiidi maht Eesti kaudu ikka praktiliselt null ja Kreml veel irvitab ka, kuidas sai lolle tšuhnaasid selle transiidipilliga tantsitatud ja kotitud.
Skype on üldse erand, mis kinnitab reeglit - eesti ettevõtja ei raja firmat lastele pärandamiseks, vaid kärme krooni sikutamiseks võimalikult vähese aja - ja energiakuluga. Vahendamine, toormeeksport ja maaletoomine on ideaalsed, kuna ei nõua erilisi intellektuaalseid eeldusi ega kapitalimahutusi. Teadmistemahukas tootmine? Eestis? Võibolla kunagi, kui ahnus enam ei prevalveeri. Mina sellist aega vaimusilmas ei näe, kui me just oma laste kaudu seda aega kohe praegu ise looma ei hakka - vastavaid väärtushinnanguid edasi andes.
Hi-tech Eesti moodi on Elcoteq, mis toob pulgad sisse, viib tooted välja ja Eesti koht väärtute loomise ahelas on konveieri ääres kalleid roboteid asendavad miinimumpalgaga Lasnamäe neiud, kes klotse omavahel ühendavad ja klemme kokku keeravad.
no krt, kaua võib! Räägi asjast!
"Sest ettevõtluskeskkond on Eestis nii madalaks nuditud ja ettevõtjad nii ära hirmutatud, et keegi ei julge midagi teha."
"Eesti majandus hakkas jahtuma juba 2007. aasta alguses, mil pangad karmistasid oluliselt tingimusi, seega juba enne pronksiööd. Pronksiöö ja maailmamajanduse jahtumine andis veel täiendava suraka."
"Küsimus polegi odavas rahas, vaid selles, et keskkond on muutunud ettevõtjale vähemsõbralikuks."
Nagu vanas anekdoodis: kust raha said? eide käest. kust eit saab? mina annan. Kust sa saad? ma ju ütlesin, eit annab. Kas sul on lisaks oma kõhutundele, subjektiivsele kõhutundele ka midagi objektiivset lisada? Mis on see, mis pitsitab konkreetset eesti ettevõtjat praegu, mis aga ei olnud olemas ei kaks aasstat tagasi ega 90ndate keskel? Nimetad ju end majandusajakirjanikuks ja uurivaks kirjatsuraks, tahaksin saada midagi rohkemat kui su tundeid. Kui oskad vaid tunnetest kirjutada, siis nahista pigem seriaalistenaariume, mitte objektiivsust taotlevaid kohvikujutte.
anole 16:38
bürokraatia. veel mõned aastad tagasi oli oluliselt vähem regulatsioone, mida ettevõtja jälgima pidi, rääkimata 90ndatest. viimane pärl, mis silma jäi on näiteks üks direktiiv, mis EL tasandil puudutab küll ainult börsifirmasid, aga Eestis võetakse see direktiiv osaliselt üle kõigile äriühingutele kehtivalt. eelnõu seletuses kirjutatud ilusast jutust hoolimata tähendab see siiski ka tavaliste OÜde ja ASide bürokraatia suurenemist otsuste vormistamisel - nt tuleb üldkoosoleku otsuste eelnõud eelnevalt ette valmistada ja osanikele/aktsionäridele saata ja palju muud, mis kokkuvõttes ajab ühe lihtlabase üldkoosoleku pidamise jube keeruliseks. ei usu, et ükski ettevõte, kellel eraldi jur osakonda ei ole, sellega reaalselt iseseisvalt hakkama saab.
näiteid on veel, kõige lihtsam ongi võrdlus ELis nõutuga ja sellega, mis meil siin neile nõuetele viidates hiljem kehtestatakse. elu näitab, et meil kehtestatakse nn EL nõuded vinti üle keerates (mitmesugused karistused, rahatrahvid, mis kehtestatakse põhimõttel mitte nõutud miinimummäär vaid alati rohkem ja paljudel juhtudel rohkem, kui direktiivist tulenev maksimummäär) jne jne rääkimata sellest, et võiks rakendada EL bürokraatiat minimaalmääras, leides võimalusi, kuidas seda pigem kõrvale jätta.
To 16:38 - Pekstagu ametnikke, kes ei julge ega viitsi vastutada, ammugi rääkimata oma peaga mõtlemisest. Sest mis oleks lihtsam kui võtta Brüsseli soovitus, keerata tugevusvaruks paar vinti peale ja seadusena ära kinnitada? Ülejäänud 6 töötundi päevas saab seejärel rahus kohvi mulistada, klatšda ja muud mõnusat teha. Keda huvitab, et pärast kirutakse euronormide ületäitmist ja lolli, aga usinat eestlast, kes tahab püham olla kui paavst ise? Rahvas, raibe, see söögu heinu!
Inno, Sul ju tuhandeks õigus, kui räägid iseendase investeerimisest, aga... milleks siis see eelnev jutt majandusest ja majanduslangusest ja selle süüdlastest. Raamatut lugev ja lähisuhet parandav tüüp vaatab neist majanusteemadest kõrgelt üle.
Tegelt pole isegi justkui väärikas rääkida majandusest ja poliitikast.
no see on küll tõesti "endise" majandusajakirjaniku jutt kes soovitab raha hoida tähtajalisel hoiusel!
Tule taevas appi!
Aga kui te ise samamoodi tegutsete ja oma kinnisvara võõrandamise tulu samamoodi hoiate siis võib enam-vähem kindel olla et 2-3 aasta pärast seda blogi enam pole :-)
Postita kommentaar