Viljar Peep alias Tsensor Villu, kas veel üks Kapo "ajaloolane"?

Viljar Peep, väljavõte Postimehe veebist.

Andmekaitseinspektsioon armastab hoobelda, et tal on Google'iga hääd suhted. Kui palju too paika pidas, näitas möödundnädalane nn blog gate, kus Google taastas kohviku nii, et polnud asigi.

Küll aga näitavad kõik märgid, et Andmekaitsel on head suhted Kapo ja Kapo "ajaloolastega", sest miks muidu nimetati eelmisel aastal inspektsiooni peadirektoriks mees, kes end samuti ajaloolaseks tituleerib. Andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peep on 39-aastane, muheda olekuga prill, võttis isegi kord Terevisioonis sõna. Pealtnäha selline pehmekene. Töötas enne justiitsministeeriumis Rein Langi alluvuses, kus oli õigusregistrite talituse juhataja. Olevat loomult analüütik, kellele meeldivat lahendada keerulisi kaasusi. Peaminister Andrus Ansip nimetavat meest kogunisti "eesti registrite isaks".

Nagu lausa jumalus, kas pole? Eesti registrite jumal ja pealegi veel ajaloolane, kes sai korraga nii vastutusrikka ametikoha nagu seda on Andmekaitseinspektsiooni peadirektor. Aga Ansip ja Lang olid kavalad, nad sokutasid sellele tähtsale postile endale lojaalse mehe ja seda otsust ei teinud nad sugugi juhuslikult. Tulemas olid ju valimised ning Lang, vana kaval rebane, mõtles, et see on ju suurepärane viis, kuidas Reformierakonna vastalisi pitsitada. Teed aga ettekirjutuse ja! Juba on inspektsioon teinud "ettekirjutuse" Hans H Luigele kuuluvale Päevalehele ja nüüd siis on võetud menetlusse kaebused selle kohviku peale siin. Ja kaebajaiks kes? Eks ikka reformierakondlane Indrek Saul. Reformierakonna oma mees lahendab kaebuse kahtlemata Reformierakonnale soodsalt ja eks see nii mõeldud oligi, muidu ei oleks ju üht suva päss ajaloolast nii tähtsa ametkonna etteotsa nimetatud.

Olgem ausad, Andmekaitseinspektsiooni juhi ametikoht nõuab tõsiseid juurateadmisi. Mitte magistri- ja doktorikraadi ajaloos nagu on Viljar Peebul, vaid magistri- ja doktorikraadi juuras. Viljar Peep on lihtsalt üks tühmi ja kohtlase olekuga muhe ajaloolane, keda on võimalik liigutada nii, nagu Langil ja Ansipil parajasti tuju. Ehk ta on lihtsalt marionett, nagu Merit Kopli Postimehe peatoimetajana.

Aga eks Sauli kaebus ole vaid algus. Oodata võib reformierakondlaste kaebuste laviini. Sest mõelda vaid, kui palju me oleme siin nende eraelust kirjutanud, oi-oi-oi. Näiteks Rein Lang võiks järgmisena ise kaevata, sest me kirjutasime, kuidas ta oma armukese Kairi Õunaga Tartus pidutsemas käis ning ööklubi Maasikas juures süütut möödajalutajat, kel oli julgust tast pilti teha, vangipanekuga ähvardas.

Eks see kaebustega kottimine olegi Reinu kaval (ent siiski läbipaistev) kättemaks. Ta ise ei saa kaevata, sest kuidas see välja paistab, Rein Lang esitab Inno ja Irja kohviku peale kaebuse (isegi koerad hakkavad naerma), küll aga on võimalik panna kaebusi kirjutama Reformierakonna vähemtähtsamaid liikmeid nagu see õnnetu, hampelmanlik Indrek Saul.

Ja lakei Viljar siis lahendab. Või õigemini kiidab Reinu lahendused heaks ja loeb oma ajalooraamatuid edasi. Siinjuures on tähelepanuväärne, et Peep pole ka mingi eriline ajaloolane, vaid lihtsalt asjaarmastaja, kuna talt ei ole ilmunud ühtegi põhjapanevat ajalooalast publikatsiooni. Paistab, et tema kireks on registrid ehk siis igasuguste vahvate nimekirjakeste koostamine ja nende üle lugemine.

Kuna Reformierakonnal on perekondlikud suhted ka Kapoga, siis võib arvata, et Andmekaitsel ei ole "väga head suhted" mitte Google'iga, nagu sealt väidetakse, vaid hoopis Kapoga. Ilmselt on Andmekaitse Kapo allüksus, mis hakkab toimetama seal, kuhu Kapo ise ligi ei pääse. Näiteks Kapo ei saa eriti kottida ajalehetoimetusi, küll aga saab seda teha Andmekaitse. Mistahes artikkel võib rünnata kellegi "privaatsust", seda saab alati ettekäändena kasutada. Ehk sisuliselt on võimalik maha võtta kõik uudised, mis ei sobi Reformierakonnale ja tema koerale Kapole.

See on vaikiva ajastu algus. Me ei tunne seda veel, sest veel tegutsetakse valgetes kinnastes, tasa-tasa ja vargsi, aga see on sellepärast, et kohe ei taheta rahvast ära hirmutada. Alustuseks kästakse maha võtta vaid mõned tekstid, mis rikuvad eraelu, ja siis juba mõned rohkem ja siis - Sky's the limit.

Soovitan, ja seda juristina, sest kõiki Andmekaitse otsuseid on võimalik vaidlustada, teil sellisele survele vastu seista ja mitte midagi maha võtta. Inimeste andmeid on vaja kaitsta, jah, aga Andmekaitset kui inspektsiooni ei saa kasutada vaba ajakirjanduse suukorvistamiseks. Andmekaitse ülesanne on võidelda suurkorporatsioonidega, mis kuritarvitavad inimeste andmeid, mitte jälitada ajakirjanikke ning tsenseerida uudiseid. Andmekaitse praegusel kujul on KGB-lik julgeolukuasutus, Kapo allüksus, mille põhiliseks ülesandeks on (ja mida aeg edasi, seda rohkem) olla Tsensor, kes teibib suud kinni kõigil, kel on jultumust võimudega vastuollu minna.

Seega ma soovitan enne Andmekaitseinspektsiooni ettekirjutuse täitmist mõelda, kas ettekirjutus on ikka põhjendatud. Ja kui teie arvates pole, siis kindlasti edasi kaevata.

Ajakirjanikel soovitan mitte ühtegi artiklit maha võtta, sest nagu ma ütlesin, Andmekaitsel ei ole volitusi ajakirjanduse suukorvistamiseks, vähemasti ühes demokraatlikus õigusriigis, mis me ju nime poolest ikka veel oleme. Andmekaitseinspektsiooni ettekirjutusi on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus.

Sest ühtegi sõna, mis on kirjutatud, ei saa kustutada.

P.S. Kohvik annab siinkohal Viljar Peebule austava nimetuse Tsensor Villu ja hakkab tema tegemistel teraselt silma peal hoidma. Kui kellelgi on selle tähelepanuväärse mehe ja avaliku elu tegelase kohta huvitavat inffi, siis palun meile lahkesti teada anda. Mis mees on tsensor Villu, kes teab?