Indrek Tarandilt oluline teema, aga nõrgalt esitatud

Väljavõte Deldi veebist.

Indrek Tarand on täna Delfis esitanud olulise teema: väärtused. Ehk seesama vana, ent pidevalt oluline jutt, et kui Eesti läheb Euroopasse, siis kui palju ja milliseid väärtusi peab ta üle või omaks võtma ja milliseid mitte. Milliseid kästakse võtta ja milliseid lastakse võtta. Mis siis tugineb ühelt poolt ELis propageeritavale mõtteviisile, et igal riigil ja rahval, ka väiksematel lubatakse säilitada oma iseärasused ja teiselt poolt tõsiasjale, et ELi poolt surub end üha enam peale tugeva keskvõimuga unitaarriik, mis jätab kohtadele üha vähem otsustamisruumi.

Ent Tarand on selle teema minu arust väga nõrgalt esitanud. Ja üle libisenud mitmetest olulistest teemadest, mis Eestis on valmistanud omajagu peavalu. Näiteks nn euronormide teema, mis tõuseb ilmselt lähiajal üha aktuaalsemaks. Et karmid euronõuded, mis näiteks ridamisi maapoode sulgesid ja elu maal välja suretasid, olid ok, või siis, ütleme, et talutavad ajal, mil majandus kiiresti arenes, ent mis võivad muutuda tõsiseks kiviks kaelas praegusel ajal, kui linnades on massiliselt töötuid, kes oleksid valmis häda sunnil maale elama asuma, et omal ja oma perel hinge sees hoida. Ning kui elu sedasi maale tagasi pöördub, siis tõuseb taas päevakorrale maapoodide küsimus, kasvõi selleks, et laps saaks käia poes ja omale jäätist osta. On selge, et praeguste tingimuste juures, kus tervisekaitse nõuab igasse poekesse oma veevärki, kanalisatsiooni, tualetti ja roostevaba kraanikaussi, tekib varem või hiljem küsimus, et milleks see kõik. Või siis remondi ja ehituse koha pealt, olukorras, kus eesti mees on omale ise juba aastasadu maja ehitanud, on euronormide järgi temalt selline võimalus võetud. On selge, et maal elu ilma poodideta seisma ei jää, ja kui poode ei lubada avada ametlikult (selle taga näen ma muu hulgas ka suurte Skandinaavia poekettide lobby), siis tehakse seda salaja. Eestlane on niimoodi salaja oma asju ajanud iga võimu ajal ja teeb seda ka Brüsseli võimu ajal. Tekivad väiksed spontaansed poekesed, kasvõi mõne taluniku kodus. Ja nad on juba tekkinudki! Lihtsalt selle koha pealt ollakse kuss, et mitte karmide euroametnike tähelepanu äratada.

Ja mis majaehitusse puutub, siis ehitab mees omale maja ka jätkuvalt ise. Samuti salaja, kui aeg seda nõuab. Sest millal on elu jäänud mõne totra seadusepügala või paberi taha seisma?! Eesti mees teeb ära, mis tegema peab, nagu ta on seda teinud aastasadu. Ja selle tõttu on ka Eesti rahvas püsinud. Kui ta oleks oma kaela iga võimu järgi kõveraks koogutanud, siis oleks ta ammu maamunalt kadunud. Ja igaüks mäletab hästi, kuidas Moskva võimu ajal kõiksugu normidest kõrvale hiiliti. Niisamuti jätkub see ka Brüsseli võimu ajal.

Eesti eurosaadikute ja üldse sealsete ametnike jaoks saab lähiaeg kahtlemata olema otsustav. Kas Eestis jätkub vana traditsioon, et normid räägivad ühte, tegelik elu teist keelt. Nagu see praegu on välja kujunenud. Või siis hoolitakse ka tegelikult Eesti iseärasustest, nendest väärtustest, mis puudutavad rahvaste ja riikide omapära.