Tiit Madisson meenutab Lihula samba lugu: kuidas nui tantsis eestlase turjal

Otselink videole on siin!

Vabadusvõitleja, endine Lihula vallavanem Tiit Madisson meenutab viie aasta taguseid sündmusi Lihulas, kus väikse vahega paigutati kohalikule kalmistule vabadusvõitlejate monument ning valitsus selle ööpimeduse varjus maha võttis. Mälestussamba avamisel oli kohal mitu tuhat inimest, paljud tegid seda riskides oma ametiga, sest valitsus oli viimasel hetkel samba püstitamise ära keelanud. Toodud on kaadrid dokumentaalfilmist "Lihula samba lugu". Sammas sai oma kohal olla vaid 13 päeva. 2. septembri õhtul tulid valitsuse esindajad kraana, veoauto, politseiautode, K-komando ja eriüksustega sammast maha võtma, kasutades rahva vastu kumminuiasid, gaasi ja koeri. Rahvas "tervitas" võimu esindajaid kividega.

Pikantseks muudab loo asjaolu, et valitsus ei leidnud samba mahavõtmiseks ühtegi eestlasest kraanajuhti või firmat, mistap värvati selleks venelane Lastotškin, kes pahaaimamatult kohale tuli ja veel kannatada sai.

Lihula samba mahavõtmine oli eelmäng pronksiöö sündmusteks, kus siis harjutati kätt suuremaks arveteõiendamiseks oma rahvaga. Ainukese vahega, et kui Lihulas olid pekstavad eestlased, siis pronksiöö käigus tantsis nui venelaste turjal. Tegemist on jõhkra ja ebaseadusliku arveteõiendamisega oma rahva peal, mille eest vastutavad poliitikud juhivad tänaseni Eesti riiki. Riigijuhtide suurim õnnestumine on seni olnud Eestis elavate rahvusrühmade omavaheline tülliajamine, et siis seal vahel jagada ja valitseda.