Eesti valmistub uueks diktatuuriks

Väljavõte Ekspressi veebist.

Nüüd, kui totalitarismi soodustav ning sõna- ja arvamuste avaldamise õigust piirav seaduseelnõu on Riigikogus vastu võetud, on üks osa ühiskonnast justkui ärganud. A kus te varem olite, kullakesed, võiks selle peale küsida. Ega see seadus ju taevast alla sadanud, oli ikka pikalt arutusel ja vaagimisel. Sellega tegelesid lihast ja luust inimesed, või siis sellised, kes inimest meenutavad, vähemalt väliselt (seesmiselt inimene ei suudaks sellist seadust luua). Ja ainult Irja võttis sel teemal sõna, nagu ta mulle äsja meelde tuletas. Ehk oli mõni julge veel, eriti nagu ei pand tähele. Sest kõik, kes midagi veidi teisiti julgevad mõelda, öelda, või otsustada, need on juba hulluks tembeldatud, või siis väevõimuga hullarisse pandud. Või siis vaikima sunnitud. Nii nagu heal nõuka ajal, või siis ... õndsal ja paljukiidetud Pätsu ajal. Kus siis Päts lasi kõik oma poliitilised vastased, keda hiljem põlastavalt vapsideks kutsuti, maha tappa või vangi panna. Kuni kõik mõtlesid, ütlesid ja tegutsesid ühte moodi "õieti". Meenutan, et ajalehes tohtis valitsuse kohta edastada ainult häid sõnumeid. Sellise mõtteviisi pooldajaid leidub ka tänases Eestis, üks neist on näiteks sellesama Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, KGB ohvitseri poeg. Kes siis on kiidulaulu laulnud kõigile juhtidele, nii et keel suurest perselakkumisest sitane, ning siis nautinud ka vilju, käinud presidendi-härrade vastuvõtul ehk nn pingviinide paraadil.

Teine samasugune mees on Postimehe juht Mart Kadastik, peaminister Ansipi isiklik sõber, ja siis pole ime, et muu hulgas ajakirjanduse tiibu kärpiv seadus parlamendis vastu võeti. Mis edasi?! No egas muud, kui nüüd on võimalik kõik teisiti mõtlevad venelased vangi panna, nii nagu kunagi vapsid. Ning kõik need, kes venelastele kaasa tunnevad, ütleme siis, et laias laastus võimuloleva klanni poliitilised vastased. Või siis need, kes pole nõus selle klanniga koostööd tegema. Ja siis saab kuulutada need venelased kõige kurja juureks, nii nagu seda olid vapsid Pätsu ajal või juudid 1930ndate-aja Saksamaal. Sest põhjuse, nagu öeldakse, leiab alati. Siis saab neid venelasi ja nende toetajaid mõnuga rappida, rahval lõbu ja tegevust kui palju, ja ega muud ju vaja polegi kui leiba ja tsirkust. Tsirkus on siis tänapäevases mõistes televisioon. Millest Eestis on suur tükk juba nimetatud Kadastiku kontrolli all, ja teine, riigitelevisioon valitsuse kontrolli all. Ühe pundi käes, niiütleda.

Eesti häda näib olevat see, et kohalik diktaator on jätkuvalt sangari seisuses. Mis on kummaline. Kui näiteks Iraagis, ja seda tänasel päeval, poodi mees üles, siis Eestis püstitatakse samasugusele mehele ja tema jüngritele ausambaid. Mis on, eriti Euroopa kontekstis, ütleks, tsibake kummaline. Euroopa diktaatorid, mis eelmise suurema majanduskriisi ajal esile kerkisid, see on siis Hitler, Mussolini, Franco, Stalin, Salazar on kõik hukka mõistetud. Aga Eesti diktaator, Päts troonib siiamaani kui õige mees kunagi. Kuigi ta igast sitta keeras kogu rahvale, et oma kallist võimust kinni hoida, lasi inimesi hukata, kiusas taga oma poliitilisi vastaseid, lõpuks baaside lepinguga keeras sitta soomlastele ja lätlastele, kes olid eestlastega sõjaliselt seotud. Eesti lennuväljadelt käisid Vene pommitajad 1939. aastal Soomet pommitamas. Ja lõpuks polnud ime, et 1940. aastal võim Eestis üle võeti, üks diktatuur asendus teisega, vastupanu ei olnud, kuna see oli olnud juba aastaid lämmatatud. Eestis polnud sisulist opositsiooni, vabariiki selle sõna otseses tähenduses ei eksisteerinud juba alates 1934. aastast, kui Päts oma diktatuurirežiimi kehtestas ning parlamendi (rahva võimu esindaja) laiali saatis. Ajakirjandus oli tasalülitatud, rahval polnud õrna aimugi, mis toimub. Kõik olid ära hirmutatud juba enne saatuslikku 1940. ja 1941. aastat. Ja kui mingi Riigikogu-nimeline moodustis ka 1938. aastal Pätsu kindlal juhtimisel kokku tuli, siis oli see samasugune karikatuur nagu ülemnõukogu nõuka ajal.

Nüüd, tagantjärele imestavad paljud, et kuidas selline asi sai sündida, esiteks diktatuuri kehtestamine, teiseks see, et Eesti raskelt kätte võidetud vabadus niisama lihtsalt käest ära anti. Aga sellised asja sünnivadki märkamatult, vaikselt. Nii nagu nüüd, kus vaikselt võeti vastu seadus, mis võimaldab teisitimõtlejaid taga kiusata. Mille taga on võimulolijate soov jääda võimule igaveseks ajaks igavesti. See on kummaline, aga nii see on. Ja olnud ajaloos ilmselt tuhandeid kordi. Öeldakse, et võim korrumpeerib ja absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt. Ok, öeldakse, ka Eestis tegeletakse korruptsiooniga. Aga otse loomulikult on kõige suuremad korruptandid ... opositsiooni esindajad. Otse loomulikult. Neid aetakse taga. Aga valitseva klanni korruptandid ... no need pole mingid õiged korruptandid, eksole. Nii nagu Päts polnud mingi diktaator.