Kohvik esitleb: uus suvine järjejutt "Andrus ja Neinar"

Tänane suve alguse päev ja 1940. aasta riigipöörde aastapäev on igati tore ja sobiv uue suvise järjejutu avapauguks, ja just sellise järjeujutu alustuseks, mille nimi on "Andrus ja Neinar".

Andrus ja Neinar on mõlemad 50ndates aastates meheraasud, kes on pärit ühe Ida-Euroopa riigi väikelinnast, teinud karjääri kommunistlikes totalitaarsetes süsteemides, aga rajanud osavalt omale tee riigitüüri juurde ka demokraatlikus keskkonnas. Üks on siis parasjagu peaminister, valitsuse juht ja teine mõjukas ärimees. Üks selline kiitsakas ja pikem, teine lühem ja turjakas. Nagu must ja valge koer. Lisaks neile on peaosaline Aivar, tähtis politseijuht. Ning Mart, riigi suurima ajakirjandusgrupi juht.

On neljapäeva õhtupoolik, Andrus ja Neinar istuvad ühe pealinna väikse hotelli privaatses baaris ning teevad plaane nädalavahetuseks.

Neinar: (viskiklaasi lauale pannes) Mis teed homme, lähed koju ka vä?
Andrus: (rähmab käega) Ähh, ei tea. Mis sinna ikka minna. Alles eelmine nädal käisin. Ei jaksa seda viginat ära kuulata. Muudkui tee seda ja tee teist.
N: (kratsib kukalt) Ähh, ma ka siis ei lähe. Mis seal ikka. Jääme linna. Ega seal maal midagi teha ka pole. Kukud igavusest kokku.
A: Kuule, aga välismaale võiks kuhugi minna, mis arvad?
N: Mmk-mm, ma ei saa, pean esmaspa tagasi olema. Nii lühikeseks ajaks pole mõtet minna.
A: A kui lennukiga minna, Toomas teeks meile väikse vastuvõtu, viinad ja naised ja... nagu eelmine kord, mäletad.
N: (ajab end ettepoole) Tõsiselt mõtled vä?
A: Loomulikult!
N: (sügab kukalt) Kurat, ei tea. Eelmine kord oli pärast pea nii haige. Pealegi võib sealt mõne haiguse saada. Mul üks sõber sai, pärast käis mitu kuud arstide vahet.
A: Kummiga ei saa mingit haigust.
N: Oled kindel.
A: Absoluutselt!
N: Mis kell see lennuk läheb?
A: Homme õhtul.
N: Aga tagasi?
A: Esmaspa hommikul.
N: Kurat, siis peab ju vara ärkama.
A: No ja mis siis. Tellime äratuse.
N: Kurat, ma ei tea.
A: Ah, ära nüüd jama, võtame poisid ka kaasa.
N: Aivari vä?
A: Jah.
N: Ja siis linna peale.
A: Nojah.
N: (vaatab kella) Kuule, kell on juba seitse, ma pean minema hakkama. Pean veel Märdiga kokku saama, temalt rahad võtma ja...
A: Palju sa temalt saad?
N: No kuus peaks ära saama. Teist samapalju veel.
A: (keerutab pead) Kuradi vähe.
N: Kehvad ajad, kriis.
A: Ah, sina ka oma kriisijutuga. Pole meil mingit kriisi.
N: (liigutab end ettepoole) Kuule, tead, mul käib poes kolm inimest päevas. Mis see pole kriis vä?
A: Äh, see sinu pood, ma ütlesin kohe, et seda pole mõtet teha!
N: A kust sa siis pappi võtad?
A: Siit! (näitab taskut)
N: A kust see sinna saab?
A: Sealt (näitab laual lebava Neinari rahakoti peale).
N: Kui nii edasi läheb, pole seal enam tuhkagi. See on tühi!
A: Kuule, ma olen sulle vähe asju ette andnud vä?
N: Näed ise, mis praegu toimub!
A: A kes käskis neid poode sinna teha?
N: (erutunult) Sa vastu ka polnd!
A: Olin küll!
N: Millal?!
A: (rehmab käega) Ahh, mis me vaidleme, nagunii on kõik perses praegu. Kohtume siis homme lennujaamas.
N: Olgu, siis räägime.
A: Kutsu siis poisid ka. Ma tellin hommikul piletid ära. Või Arto tellib. Anna talle teada, palju neid tuleb.
N: (maksab arve ja tõuseb püsti) Olgu, ma pean nüüd lendama.
A: Homme näeme.

Neinar lahkub, istub oma uhkesse Porsche jeepi ja sõidab kummide vilinal minema. Andrus tühjendab kohvitassi ning astub uksest välja, musta Mercedesesse, mis viib ta tagasi töökohta.

Jätkub...

(järgmises osas: Andrus ja Neinar jõuavad Brüsselisse)