Miks me Keskerakonna "talda lakume", aus ülestunnistus

Viimasel ajal on olnud palju juttu sellest, et me Irjaga oleme muutunud Keskerakonna tallalakkujateks ja teeme kõike vaid raha eest. Saabus ka selline anonüümne kommentaar:

Inno, häda pole mitte selles, et kiidate Keski, mitte Reffi (valikute küsimus, tõepoolest), vaid selles, et Kesk maksab teile selle eest. Ja just see muudab teie seisukohad ja väljaütlemised paljudele vastuvõetamatuks olukorras, kus te ise nimetate üht tallalakkujaks, teist äraostetuks jne ja tituleerite oma blogi vaba mõtte väljenduseks. Nii lihtne see ongi. Raha võtmisest kellegi mustamise eest õigusteenuse osutamise sildi all ma parem ei hakka rääkimagi.

Ja Inno vastus:

tegelt ei looda me Keskilt mitte kui midagi, päris ausalt, pole ka kunagi lootnud. Kuigi see võib tunduda uskumatu. Mingil hetkel möödunud aasta alguses hakkas Edgar Savisaar meie blogi kiitma oma blogis, see oli pärast seda, kui Irja kirjutas, et talle sümpatiseerib Keskerakond, ja me olime Reformi kohta mõned paljastused avaldanud. Minule oli see üllatav, sest me olime ka Savisaart kõvasti peedistanud, tema kohta päris krõbedaid asju kirjutanud. Siis hakkas Keski ajaleht Kesknädal avaldama meie blogist võetud kirjutisi, nad küsisid ilusti luba, ja meil polnud midagi selle vastu.
Ja mingil hetkel andis Savisaare juhitav linnavalitsus toetust meie vaba ühiskonna teemaliste tekstide raamatuks vormimiseks.
Aga me kirjutaksime neid tekste ka siis, või õigemini juba kirjutasime, kui me ei saanud mitte mingisugust toetust. Kus me olime vaid kahekesi, ja püüdsime, puhtast entusiasmist aidata inimesi, kes olid jäänud ajakirjanduse hammasrataste vahele. Loomulikult ei teinud me sel teemal suuri sõnu, nagu üldiselt tavaks. Sest teiste aitamisel peetakse loomulikuks vaid omakasu. Meie abistasime inimesi ilma soovita omakasule, ja sestap pole neist abistamistest ka midagi laiemalt kuulda. Aga me ei tahagi sellest laiemalt kuulutada, sest see on oluline meile endale, see annab meile jõudu, ja rohkemat pole meile vaja. Me ei ihka kuulsust, nagu mitmed on arvanud, et peame blogi selleks, et kuulsaks saada. Kaugel sellest. Nagu juba oleme korduvalt kirjutanud, sai see blogi, hilisema nimega kohvik alguse vajadusest end kaitsta ajakirjanduse rünnakute eest, ja hiljem oleme kaitsenud ka teisi selliste rünnakute eest. Oleme vastanud ajakirjandusele samaga, mida ajakirjandus ise teiste kallal kasutab. Näitame ajakirjandusele peeglit. Ja kui meie kohvikut kutsutakse laimumasinaks, NB!, seda teevad suurte lehtede ajakirjanikud!!!, siis vaadakem, palun, peeglisse: sealt vaatate vastu teie ise, sõbrad ajakirjanikud! Meie blogist vaatavad vastu kõik need Triin Olvetid, Dagmar Lambid, Madis Jürgenid, Mihkel Kärmased, Hans H. Luiged, Mart Kadastikud, Andri Maimetsad jpt, kes on teisi inimesi alusetult kottinud.

Kas meil oleks olnud põhjust öelda Savisaarele kohe alguses, et käed eemale meist! Kuidas sa julged meie nime mainida, kuidas sa julged meie tegemisi toetada! Aga miks ei peaks Savisaarel seda õigust olema?! Oleme ise inimesi aidanud ja toetanud, kui seda oleme vajalikuks pidanud, ja me ei näe mingit põhjust seista vastu, kui keegi soovib meid aidata ja toetada. Me ei saa seista vastu väärtustele, mida me ise hindame ja kaitseme. Pealegi ei näe ma mingit probleemi selles, kui üksteist toetavad inimesed, kes jagavad sarnast ilmavaadet, väärtusi, mõtlevad ja saavad asjadest ühtmoodi aru. See on ainuvõimalik, kui tahta ühiskonda arendada, paremaks muuta.

Ma olen sellest ka varem kirjutanud: head inimesed peavad kokku hoidma. Ja kui te tähalepanelikult, kallid lugejad, mõtlete ja veidi oma ajukäärdusid rohkem ragistate, siis saate aru, et ka Savisaarele heidetakse ette vaid tema headust, et ta tahab head paljudele inimestele. See on siis LIIGA paljudele. Need, kes teda kritiseerivad, tahavad teha elu magusaks vaid väiksel grupil, mis on seni ka õnnestunud. Ent mis ei toimi enam praeguse kriisi ajal, kui abi vajavad ka need, kes varem ise sinna väljavalitud gruppi kuulusid.

Kui tuua paralleel Tähesõdade saagast, siis on Ansip väga sarnane, lausa üksühele senaator Palpatine'iga (isegi välimuselt on nad üha sarnasemad, ehk Ansip läheb Palpatine'i nägu), olen sellest ka varem kirjutanud:




kus ta siis on selline, ütleme, hunt tallenahas. Ja mängib suurt heategijat, samas kui tegelikkuses jagab hüvesid vaid oma väiksele pundile. Mis hakkab kahjuks laiali vajuma, kuna selle eestimaise Palpatine'i juttu enam ei usuta. Ja kes siis kasutab oma võimu kindlustamiseks vägivalda, aga seda salaja, kuni tal pole absoluutset võimu. Kasutab oma Darth Vader'eid, selliseid nagu Aivar Otsalt.

Tähesõdade filmid on päris õpetlikud, soovitan neid vaadata.