Uus suvine järjekas: Mickey Kärnas

Superreporter Mickey Kärnas.

Lubage esitleda: lisaks Neiku ja Andruse seiklustele (kus mehepojad on jõudmas Brüsselisse) alustab kohvikus uus suvine järjejutt: Superreporter Mickey Kärnas. Mis siis tutvustab lähemalt Eesti ajakirjandusmaailma telgitaguseid, kus valitseb üks tõsine tegija: Mickey Kärnas. Kes valdab niihästi ajalehe, tele kui ka raadio tehnikat, ning seda viimast, online-teemat, kes on oma allikaid intervjueerinud sügaval vee all ja avakosmoses ning keda kardavad isegi sääsed. Selline on see meie Mickey Kärnas.

Mickey, kutsugem teda edaspidi lihtsalt Mikiks, tunnistab vaid üht autoriteeti: see on Suur Hans, tema boss ja leivaisa. Kelle eest on Miki valmis isegi surema. Või noh, vähemasti pea ahju pistma, kui see peaks vajalikuks osutuma. Sest, olgu öeldud, tahab väike Miki ühel päeval sirguda niisama suureks ja tähtsaks kui Hans. Sest, nii nagu paljudel ajakirjanikel, on ka Mikil väike marssalikepike põues. Mis kipub küll alatihti püksisäärde vajuma, aga mille ta alati oskuslikult põue tagasi upitab. Püksisääre ja tasku kaudu, milles on selle tarbeks uuristatud auk. Nii et siis, selline mees on see uudislehekülgede ja tele-reportaažide sangar Mickey Kärnas. Kes siis iga päev sepitseb valmis mõne uudispommi, Suure Hansu auks ja uhkuseks. Ja ega Miki seda varjagi. Sest siis, ja ainult siis võib temastki kord saada suur, Suur Miki, meediamaailma hirm.

Aga nii nagu igal tegelasel, on ka meie Mikil oma väiksed vead. Või "pisipatud" nagu ta ise neid hellitavalt kutsub. Õhtuhämaruses, siis kui kõik kassid on hallid, hiilib ta vaikselt põõsastikus ning jahib väikseid poisse ja tüdrukuid. Et "juttu teha" nagu ta ise armastab öelda. Ja ulatada komme oma tuutust, mida ta alati oma seljakotis kaasas kannab. Ja mis saabki kellelgi olla väikse jutuajamise vastu Mikiga, kellest võib peagi saada juba Suur Miki, ja selliseid veidrusi endale enam lubada ei saa. Või, ütleme, saab, aga see poleks enam ilus. Seda teab Miki hästi ja võtab nö viimast. Sest, ega ta pole mõni elule jalgu jäänud tegelane, kellest ajalugu edaspidi vaikib. Ei, kaugel sellest, Miki on küll väike, aga tema plaanid on suured. Nii suured, et ta ise päris kaugusse neid kõiki ei näe, küll aga aimab. See on midagi sarnast, mida kogeb ja naudib Suur Hans. Kus siis rahvas tema poole aupaklikult koogutab, ja kübarat kergitab. Ning häält vaigistab. See on meie Miki ideaal, mille poole pürgida. Mis tal silme ees seisab enne iga lähetust "objektile", kust ta alati korraliku noosiga naaseb. Oma leivaisa õnneks ja rõõmuks.

Mis Miki kohta veel rääkida? Ehk seda, et tal on olemas õde, kes teeb Mikile kuuma jalavanni, kui mehepoju on end juhtumisi ära külmetanud. Ja kes teeb pai, kui Mikil pole enesetunne just kõige parem. Aga need korrad on harvad. Sest mis superreporter see ikka on, kes pidevalt jalavanni vajab?!

Niimoodi. See oli siis väike sissejuhatus suvisele järjeloole, mis siis hakkab kohvikus suve jooksul regulaarselt ilmuma. Püsige lainel, et mitte Miki seiklusi maha magada!