Järjejutt Andrus ja Neinar, XI osa

Pilt seeriast "Punased laternad Brüsselis".

(eelmises osas: Andrus ja Neinar jõudsid linna peale)

Sündmuskoht: tänav Brüsselis.

Andrus: (kui Aivar on kamraadidega eemaldunud) Uhhh. Saab lõpuks rahulikumalt hingata.
Neinar: (näitab pöidlaga selja taha) Sa mõtled neid, vä?
Andrus: Keda siis veel? Nad on mind täiesti oma lobaga ära tüüdanud. Kust küll selliseid võetakse?
Neinar: No-noh, sa ei kujuta ette, palju nad sinu heaks on ära teinud!
Andrus: No mida siis?
Neinar: Kas ma hakkan sulle seletama vä?
Andrus: (pilku kõrvale pöörates) Ahh, pole vaja.
Toomas: Kuule, mis te siin lobisete. Andrus, räägi parem mõni anekdoot.
Andrus: Ma neid buhhenvaldi omi enam ei viitsi.
Toomas: Räägi loomadest. Näiteks need jänese omad, mis sul olid. Või siili omad olid ka ägedad.
Andrus: (kissitab veidi silmi, nagu mõtleks midagi) Hea küll. Kui ma olin väike, siis elas meie pere väga vaeselt. Nii et meil polnud raha isegi juustu osta. Ja me ei saanud juustu ka hiirelõksu peale panna. Tegime siis nii, et lõikasime ajalehest välja juustu pildi ja panime selle lõksu peale. Ja teate, mis meile järgmisel päeval lõksust vastu vaatas?
Toomas ja Neinar: (vaatavad Andrusele küsivalt otsa)
Andrus: Hiire pilt! Lõksus oli ajalehest välja lõigatud hiire pilt!
Neinar: (vaatab mõnda aega imestusest Andrusele otsa ja pahvatab siis laginal naerma) Haa-haa. (patsutab Toomasele õlale) Said aru vä, haa-haa!
Toomas: (hakkab samuti naerma) Ei, noh, miks ma ei saanud aru, sain küll, noh.
Neinar: Haa-haa. Räägi veel üks!
Andrus: Kuulge, ma rohkem neid anekdoote ei viitsi. Tom, kus meil see koht siis on?
Toomas: Natuke maad veel on. Näe, seal nurga taga, seal, kus need tuled vilguvad (osutab käega).
Andrus: Aaa, seal.
Toomas: Seal jah. Kui ma mineva kord käisin, oli seal päris äge.
Andrus: Palju seal sissepääsu eest küsitakse?
Toomas: Sissepääas ei maksa midagi, aga kohapeal pead maksma. Jotsi andma. Ja noh, jook on ka päris kallis.
Neinar: Ärge, poisid, muretsege, mul pappi on. Ma võtsin just välja kolm tuhhi. Peaks tänaseks õhtuks jätkuma.
Andrus: Mis arvelt sa seda välja võtad, sellelt Šveitsi omalt vä?
Neinar: Sealt jah. Sulle tegime ka ju arve sinna.
Toomas: Aga mulle?
Neinar: Sulle tuleb ka, kannata veel.
Andrus: Kuule, ma lugesin, et see Šveits pidi nimesid välja andma.
Neinar: Ähh, need on ainult terrotistid. Korralikud inimesed on seal ilusti kaitstud.
Andrus: (kulm veidi kahtlustavalt kipras) Sa võiks lasta kellelgi veel üle kontrollida, ma mõtlen meie omadest. Need seal võivad mida iganes kokku rääkida.
Neinar: Olgu, teen seda. Tuleta mulle pärast meelde.
Toomas: Olemegi kohal!

Jätkub...

(Järgmises osas: Andrus ja Neinar teevad seda ja teist)