Põlvamaal Ahja vallas toimunud traagilise juhtumi puhul oli tähelepanuväärne üks nüanss: pereema Tairi Kusma, kelle tema mees Kunnar laste silme all maha lasi, "kandideeris omavalitsusvalimistel Reformierakonna nimekirjas taas volikogusse".
Jah, tõepoolest, nii see on:
Aga tegelikult ma täitsa mõistan Kunnarit. Sest ka minu endine naine, kellest mul õnnestus nii lahti saada, et ma teda maha ei pidanud lööma, muutus pärast seda, kui ta hakkas Reformiga mehkeldama. Ja etteruttavalt pean ütlema, et peale seda, kui mu naine oli teatud aja Reformiga mehkeldanud, oli ka minu elus juhtumeid, kus ma oleks tahtnud naisele haiget teha.
See kõik ei toimunud üleöö, vaid suht märkamatult, tasa ja targu. Esimene märk oli see, et mu naine, kes muidu oli hääletanud nagu mina, ehk siis Isamaaliidu poolt, hakkas ühtäkki eelistama Reformierakonda. Kui küsisin, miks, vastas tema, et lihtsalt talle tundub Reform sobivam. Siis ma muidugi ei teadnud veel neist "koolitustest", mida mu eksabikaasa tegi läbi koos Peep Vainuga. Ega ka sellest, et ta oli tegev (ja on ilmselt praegugi) Reformi meedianõunikuna. Ja, nagu olen hiljem kuulnud, on Vainu koolitused Reformi liikmetele lausa kohustuslikud. Ja lisaks Vainule "koolitas" Reformi liikmeid Villu Parvet. Ma täitsa kujutan ette, mis "koolitused" need olid. Sest pärast selliseid, khmm, koolitusi muutus mu naine kinniseks, enam kodus oma asjadest ei rääkinud, ehk oma elu minuga ei jaganud, hakkas minu eest paaniliselt peitma oma mobiiltelefoni, kuni lõpuks läks mitme nädala pikkusele reisile koos "sõbrannaga", mis hiljem ostutus muidugi seksi-turneeks koos sellesama Reformi koolitaja Peep Vainuga. Ja, ma pean taas etteruttavalt ütlema, et selle aja sees oli mul naisega korduvalt juttu lahutusest. Sest ma sain aru, et midagi on viltu. Mina, loll, muidugi süüdistasin ennast, et ma pole piisavalt hea mees, või midagi säärast, ja olin täiesti meeleheitel. Sest ma ei saanud aru, mida ma pean tegema, et taas naise meele järele olla. Kuna naine polnud ühtäkki enam millegagi rahul. Oleks ma teadnud, et samal ajal oli tal käimas armuromaan Peep Vainu (ja võibolla veel mõne Reformi seksi-guruga), siis oleks ma muidugi hoopis teistmoodi käitunud ja juba varem minema jalutanud. Ent, mis kummaline, mu naine ei soovinud tegelikult ise lahutada. Pettis mind kuis jaksas, aga lahutada ei soovinud.
Ma olen hiljem ilmselt tuhandeid kordi selle teema üle mõelnud, ja seda arutanud koos Irjaga, et miks kõik nii läks nagu läks. Et kuidas ma võisin nii loll olla, et lasin end nõnda ära kasutada. Et ajal, kui mu naine aeles ringi võõraste meestega, etendasin mina kodus tublit pere-isa, ja tundsin end veel kõiges süüdi. Ja ma olen üha enam veendunud, et pärast neid koolitusi mu naine lihtsalt pööras ära. Ta polnud enam endine. Ja polnud ka minu võimuses teda enam endiseks tagasi saada. Nagu mingi teine elukas oleks talle sisse pugenud ja tema meele ning mõistuse vallutanud. Mul polnud võimalik enam normaalselt koos elada naisega, kellele ma olin kunagi truudust vandunud ja kellega aastaid koos elanud, kellega kaks last saanud. Muutused psüühikas olid kahjuks pöördumatud. Ma ei hakka siin meelde tuletama juhtumeid, kus mu naine oleks parklas äärepealt inimese alla ajanud, või teise auto ära mõlkinud, et saada omale "see koht" kaubanduskeskuse ukse all. "MINU jaoks on ALATI olemas üks koht ukse all," ütles mu naine. Kui ta seda esimest korda ütles, arvasin, et tal on lihtsalt halb päev olnud. Ent kui ta seda juba sajandat korda korrutas, ja ka mind sedasi käituma sundis, endal silmis ebamaine läige, siis sain ma aru, et asjad pole päris korras. Ent ma polnud võimeline midagi ette võtma. Ma tunnistan, et olin ise ka justkui hüpnoosi all. Et osake sellest hüpnoosist, mis oli mu naist tundmatuseni muutnud, hakkas ka mulle külge. Ja mul oli valida: kas murduda lõplikult ja alistuda oma naisele, või sellest kuidagi välja rabeleda. Ning väljarabelemiseks oli tegelikult vaid kaks võimalust: kas rahulik või agressiivne tee.
Mina valisin selleks kõige rahulikuma tee, milleks ma olin suuteline. Kunnar valis agressiivsema. Kas see on armukadedus? Võibolla, aga mina nii ei ütleks.
Lisan veel niipalju, et sain hiljem teada, et ka Ingrid olevat oma tuttavatele rääkinud, et ma olin kodus agressiivne mees ja ähvardasin teda ja lapsi. Mis oli minu jaoks väga valus kuulda.
Siin üks kujutis ka Tairi Kusma'st (Maalehe veebist):
33 kommentaari:
kohutav, milliseks etu ajupesu inimesi muudab!!! asuvad lausa mõrvarit õigustama... MASENDAV!
Ma ei õigusta siin kedagi. Kirjeldasin oma tähelepanekuid.
"Aga tegelikult ma täitsa mõistan Kunnarit. Sest ka minu endine naine, kellest mul õnnestus nii lahti saada, et ma teda maha ei pidanud lööma, muutus pärast seda, kui ta hakkas Reformiga mehkeldama."
Ma mõistan, mitte ei õigusta. Mina poleks oma naist maha löönud ja ma ei saa sellist teguviisi kuidagi õigustada.
Lisan siia veel niipalju, et ühiskonnal on mehe suhtes, eriti Eestis, teatud ootused, et mees end naise üle kehtestaks. Mees ei tohi end näidata mitte mingil juhul nõrgana. Näiteks mind on süüdistatud, et ma olin nõrk, et naise juurest ära tulin, et justkui naisele alla vandusin. Et ma oleksin pidanud ennast kehtestama ja naist "karistama". Ajalooliselt on mehed end nõnda kehtestanud, naistel on päid maha raiutud nii et vähe pole, ent kaasajal on mehelt võetud paljud sellised kehtestamise meetodid, ehk relvad. Mis on muutnud naised teiselt poolt palju julgemaks. Naistel on samas nende relvad alles, ja nad kipuvad neile antud võimu ja õigusi kuritarvitama. See tekitab pingeid.
Inno, kas sa saad üldse aru, mida sa oled kirjutanud? Kui madalale on sul veel võimalik laskuda?
Inno, esiteks ajad segamini kehtestamise ja agressiooni. Need pole üks ja sama. Agressioon tähendab omaenese tahtmise pealesurumist teise inimese tahtmise murdmise hinnaga. Agressiooni sõnum on "Mina olen OK sina ei ole OK". Enesekehtestamine on aga mina ok sina ka ok tüüpi interaktsioon, kus taotletakse omaenda vajaduste rahuldamist, ilma et sa peaksid teise vajadusi eirama. See on väga keeruline, aga vajalik oskus. Sobivus või mitte, aga kas tõesti on mõistlik eeldada, et kui teineteist leiavad kaks alistuva tüübiga inimest, siis on tulemuseks õnnis suhteidüll? Sest kui sa ei ole harjunud otse välja ütlema, mida sa tahad, siis kuidas su partner, kuitahes sobiv sinuga, peaks sest aru saama?
Teiseks, inimloomus on see mis teeb inimesest mõrvari, litsi, egoisti, suhtevägivalduri jne. Mitte erakondlik kuuluvus. Kas elu Ingridiga oli tõesti parem, pre-Reform? Ma olen aru saanud, et Ingrid on algusest saati olnud paras nõid. Samas on inimesel kuratlik kalduvus vägivallale. Korruptiivne partei või sobimatu abielu parimal juhul lihtsalt vajutavad su sisseehitatud nuppudele, mitte ei installeeri mõrvarlikkuse-ebainimlikkuse tarkvara lambist. Kui sa ei armasta oma abikaasat ja sul on kopp ees ta näägutamisest, siis varem või hiljem mõtled, et raisk, kärvaks ta värdjas ometi maha. Või et ai kuidas tahaks ta kirvega maha lüüa. Isegi pealtnäha vagurad inimesed võivad meeleheitest tingituna hakata vägivallast fantaseerima. Kooli tagakiusatuim ja tõrjutuim poiss võib tihti mõelda, et ainus lahendus tema hädadele oleks ta kiusajad ära tappa. Ja siit sünnivad igast Columbine'i ja Jokela keisid. Tõsine väljakutse on, et mida küll ette võtta inimese vägivallale kalduva loomusega.
Kui nii edasi läheb, siis hakkan Erkkist juba natuke lugu pidama...
Ma pidasin silmas siin seda, et selle kehtestamise sildi all muudetakse mees agressoriks. Eeldatakse, et mees kehtestab end kui agressor. Muidu on ta "suss" mees, pole piisavalt alfaisane vms. Selline aastasadade vanune mehe roll. Ja kui mees niimoodi talitab, Kunnari juhtum oli muidugi ekstreemne, siis laksatavad vanglatrellid. Mis on seejuures tähelepanuväärne, et kui naine on agressor, siis seda ei peeta millekski, keegi ei alusta isegi krimasja, aga mehe puhul lausa eeldatakse, et ta on agressor.
Mitte keegi ei usu, et naine oli või on vägivaldne, isegi kui ta seda on, samas usutakse, lausa eeldatakse, et mees seda on. Samas, kui mees käitub vastavalt ootustele, nagu juba mainutud, siis on kohe kinniminek. Et mitte kinni minna, peab mees end ootustest lähtuvalt pidevalt tagasi hoidma. Mehe hing on pingul kui pillikeel, enamikul õnnestub need pinged valada alkoholi, mõnedel lööb silme eest mustaks.
Inno, sa tõmbad selliste teemade ning üldse piiripidamatu mõnitamisega Väga Kurjad Asjad endale kaela. Ma ei mõtle poliitikat ega igapäevaelu, vaid sfääre, mis seotud su hingega, mida sa täiest jõust teotad. Sa ei tea, mida sa teed või siis ignoreerid seda teadmist. Asjata.
Ole hoiatatud.
Erkkil on seekord suhteliselt asjalik jutt, aga Inno ei saanud kahjuks aru.
Inno räägib päris sisukat juttu. Mingi kummaline iva on asjas tõesti. Inimene liitub mõne poliitühinguga ja muutub. Kahjuks ebamoraalsemaks, materiaalsemaks, karmimaks.
Ja mis erakondlikku masinavärki puutub, siis on inimloomus peen mehhanism, mis võib väikse kõigutuse tulemusel tasakaalu kaotada. Ja selleks kõigutuseks võib olla ka erakondlik ajupesu. Kus, nagu ma olen täheldanud, on viimasel ajal maalitud kujutluspilte reaalsuse pähe. Kohtumine päris reaalsusega võib seetõttu kujuneda, ütleme, üllatusterohkeks.
Üks väheseid kordi kui mõistan selle blogi autorit. Inimlikust küljest üritan ka Kunnarit mõista. Blogi autor oleks pidanud vähem mainima parteid. Inimene muutub kui ta hakkab mehkeldama ükskõik millise ususektiga. Kõik parteid on ususektid. Tapmine pole lahendus, see on selge.
Parteid ja ususektid enamasti lihtsalt kasutavad ära inimlikku nõrkust, et oma värvatuid endale allutada. Üks asi on see, et mis juhtub inimesega, kui ta värvatakse. Teine asi on, et miks inimene üldse liitub või laseb end värvata?
Inno tulistab siin puusalt. Mulle näib asi siin palju lihtsam. Nimelt mees oli mingi tümikas ja naine lihtsalt energiline ja suhtleja. Tümikas, selle asemel et ennast muuta katkestas teise elu, mis tema tümika eluga ei sobinud. Reformierakond, mida mina ei salli muuseas, ei puutu siin üldse asjasse. Ja üldse mis komme see on teil kaitsta mõrtsukat.
Sa ei saa siin mõista Kunnarit. Terve küla kartis seda meest. Õhtuti ei julgenud tanklas käia, kui Kunnar tööl oli. Tegemist on ilmselt komplekside käes vaevleva mehega, kes tahtis võimukas olla ja ei talunud, kui keegi teine tema naisele pilgu heitis. Teadsin Tairit. Ta oli täpselt nii tore naine, kui ajakirjanduses kirjutatud. Suurepärane ema ja ideaalne sõbranna. Kui kunagi oli abi vaja, siis ta aitas alati, kui sai. Jutud tema litsakusest on tugvasti liialdatud. Kui kodus on selline mees nagu temal oli, siis ei ole ime, et tahad vahel mõne normaalse mehega kohvikus juttu ajada. Tema mees nägi aga igas asjas tonti.
Ning Sinu väide, et naised võivad olla ka agressiivsed, aga neile ei tehta midagi - mehed on ju jõu poolest (peaaegu)igast naisest üle! Ainult vene mamaad suudavad mõne kõhetu joomakaaslase läbi peksta. Mina näiteks ei suuda sedagi.
Erkki rääkis siin et kas nupud on juba olemas, või "programmid" installeeritakse. Ma arvan, et säärastel koolitustel saavad inimesed pähe tehisliku "õhkpadja"(nagu suusahüpetes), mis surub nende varasema minapildi kõrvale. Kahemõtteline on asi seepärast, et "padi" sisaldab universaalset, inimloomusele omast mehhanismi sellest kuidas üldse saab kujutlusi ellu viia. Et kas siis ei tohiks nii teha või?
Ja mis puutub nuppudesse, siis sellise "padja" olemasolul, võib juhtuda, et eanm pole inimene ise esimene otsustaja enda jaoks, et milline nupp käivitub, mis on nagu suht loll olukord. Võib-olla naised on rohkem nõus loovutama ses situatsioonis oma iseseisvust? Huvitav oleks teada, kui palju juhtivad naised Keskerakonnas, kus on näitena olemas selgelt üks isik - "dominantne magnet"- tunnevad midagi "säärast"?
Inno jutt ta enda elust oli täitsa okei, nõustun ühe varasema kommijaga, et see avab pisut kogu seda ingridi saagat. Hea mõte on "relvadest", mida mehed on kaotamas sugudevaheliselt,kui naistel on kergem uusi relvi saada ja vanu säilitada. Võtmemoment tundub olevat, et meestel on vajadus sellisele olukorrale reageerida, kuna meghelik rollikujutlus välistab ambivalentse olukorra. Ja millegipärast, kui mees pole hull macho, viib ta asjad enda sisse - "asi on vist minus" - .Ainuke vist mis aitab, on kehtestada /mina ok - sina ok/end naise suhtes nii, et ta toob oma arsenali - millised relvad tal on ja mida ta nendega tahab - nähtavale ja ei mängi kahemõttelist mängu, kus mingid olulised mängu- ja panustamisialad lähevad suhtest vägagi kaugele ja suhtest saab mingi olmepuhver. Nagu ütles india müstik Osho ühes jutus: naiselikud omadused on väga võimsad, tugevamadkui mehe omad, ühiskonnas küll vähe hinnatud. Kuid üks mehelik omadus on tugevam kõigist naiste omadest : sõjamehelikkus/pealehakakmine - kui mees saab väljakutse, suudab ta endas välja arendada/omandada kõik vajalikud omadused-oskused, mis mingi olukorra lahenduseks/eesmärgile jõudmsieks on vaja.
Ja veel - omamata ülevaadet kogu inno - ingridi asjade kajastsuest - inno , saa aru, sellise naisega, kui ta töötab veel naiselikul alal - meedias, /jaoma peas eeskätt võimu omavale grupile/ pole võimalik võidelda - see on nagu hüdra, jah.
Ja veel, Inno, tule õige meediamaastiku mõttes underworldist tagasi, näita et sinus on sõjameest ja suudad uue positsiooni endale ühiskonnas luua.
Meedia, eriti blogi on minu meelest vägagi mehelik ala, saab täitsa hästi sõjameest mängida.
14:40 anole:
see pole küll mingi näitaja, et kui mees küla peal kardetud oli, siis oli sama ka kodus. Sageli on kodused türannid väljaspool kodu parajad mökud, ja vastupidi, kes end väljas välja elavad, võivad kodus olla parajad tuhvlialused.
Mina olen ise näiteks just viimast tüüpi, eelistan end väljas välja elada ja kodus tahan olla nagu kass ja nurruda. Ning ma eelistan samasugust peremeest.
Inno, kas sa tõesti pead ennast ajakirjanikuks? Küsin tõsiselt.
Ühesõnaga, kõik blogipidajad on ajakirjanikud?
Krt, et siis mõrv on arusaadav, kui tapetu kuulub Reformierakonda. Sa oled ikka kuradi siga!
Inno, sa oled jobu ja jobuks sa jääd.
Ime et sa Indoneesia tsunamit ka oma õnnetu abieluga ei seo, kindlasti väristas Ingrid seal maad ja merd
irjal imelik et ole juba, et see inno ikka üle pole saanud, ingridist?
Mõtlen siin endamisi ,et 4 lapse ema istub meie tingimustes kodus 10a ,vähemalt!See nüristab täiega.Mees aga elab oma õiglast elu ja naine muutub pikkamööda omandiks.Nagu tükike mööblit!Omanditunne aga tapab igat suhet.Ääretul vale on siia segada poliitikat vaid lihtsalt oli see naisele võimalus suhelda maailmaga ja tunda enda ka enamana kui kodukanana.Mis puutub mehesse siis andestust aga kõige vähem elus pean lugu abipolitseinikest."Ne mjasa ne ryba" nagu see kõlaks venekeeles.Nendel inimestel kas on puudu võimust ja ei jätkunud selleks haridust või isegi kõrghariduse puhul ,veneajal, ei lastud teatud spetsialiste inimesi juhtima kuna ta osutus ehtsaks värdjaks kui tunnetas võimu.Mis puutub Inno elukogemustesse siis see on tema enda blogi ja halvustada oma mõtteid omas avalikus päevikus ei ole nüüd kellelgi õigust !Kibestuda lõhkiste suhete suhtes ei tasu ,neid tuleb juurdegi ,sest on siililegi selge ,et altari ees vannutakse valet ja keegi ela tänapäeva elus truuna.Alati on võimalusi ,soove ja ka juhuseid ning apsakaid.Nendest tuleb lihtsalt aru saada.Arvan ,et inimesel ei ole voli otsustada teise inimese tegemiste üle aga on õigus otsustada kas ta soovib selle inimesega koos oma elu veeta!Keegi ei ole ju kellegi ori kuigi paljud seda tahaks!
18:56le:
kõik blogipidajad pole ajakirjanikud, ent kui valmistad ette ajakirjanduslikku materjali, võib iga kodanik olla ajakirjanik, ka blogipidaja. Või teistpidi: igaühel on õigus esitada samu küsimusi mis ajakirjanikel.
Laiemas plaanis blogide ja ajakirjanduse piir nagunii ähmastub, sest ajakirjanikud peavad blogisid, ja blogijad teevad ajakirjandust.
Ja veel, nagunii oled sa see, kelleks sa ennast ise pead. Kui pead end ajakirjanikuks, oled ajakirjanik, kui jobuks, oled jobu. Simple as that. Ajakirjandusega on ses mõttes lihtne, et ta pole litsenseeritud tegevusala. Et pead kellegi käest luba küsima, et olla ajakirjanik. Võid kasvõi hommepäev oma väljaande asutada ja olla ajakirjanik.
20:38le:
Irjale muideks väga meeldib see Ingridi teema, kui ma räägin oma kooselust Ingridiga, see on väga õpetlik, me armastame analüüsida oma varasemaid kooselusid. Üht-teist neist aruteludest jõuab ka siia blogisse. Ma leian, et see on teema, millest tasub kirjutada, sest tundub, et paljud mehed on sellises olukorras, kus olin mina.
Täpsem inff selle keisi kohta: mahalastu oli ühe meeskodaniku armuke ja oli kunagi juba vahele jäänud. Mahalaskmise õhtul tuli naine Reformierakonna peolt.
Vabandust, kui midagi uut ei teata, aga sain seda just teada kohalikelt.
Mõnikord võivad naised tõepoolest mehe surnuks või surmajaks näägutada. Minu meelest on selle teema käsitlemine ülimalt oluline.
Et inimesed mõistaks: minge enne lahku kui hakkate ükstesit tapma.
"Samas meest tundvad inimesed iseloomustasid teda kui rahulikku ja tasakaalukat, kes pole kordagi seadusega pahuksisse sattunud." See lause jätab tahes-tahtmata mulje, nagu tahaksid sa väita, et kui külarahvas meest kiidab, siis kuidas saab ta kodus naist peksta. Eksole!?
Ja kui nüüd keegi (sealtsamast külast?) väitis, et tegelikult ei olnudki nii tore mees, kui räägitakse, siis tuleb kohe ka sinult uus avaldus (eelnevatele ristivastukäiv!).
"See pole küll mingi näitaja, et kui mees küla peal kardetud oli, siis oli sama ka kodus. Sageli on kodused türannid väljaspool kodu parajad mökud, ja vastupidi, kes end väljas välja elavad, võivad kodus olla parajad tuhvlialused."
Kus on TÕDE?
Lõpetuseks veel niipalju, et minul isiklikult puudub igasugune erakondlik kuuluvus (ja ka üleüldse huvi poliitika vastu), ometi oli eks-mees lahke hoope jagama. Aga see oli sellepärast, et tema oli poksija... ehk siis et hobi. :) Aga kui nüüd sinu tekstile tagantjärele mõtlen, siis tänan jumalat, et ma tol ajal Keskerakonda ei kuulunud, sest ilmselt oleks mind seljuhul sama saatus tabanud, mis nüüd Taimile osaks sai.
too 23.29 siis jälle:
Unustasin mainida, et ka minu meest küla peal kiideti ja ilmselt poleks ükski uskunud, et nii tore ja töökas mees oma naist näpuotsagagi puutuda võiks, kui mul ainult regulaarselt keha sinakas-punakas-lillakaid plekke täis ei oleks olnud... kipsis käest rääkimata.
minu meest ka kiidetakse, ja ongi tore mees.
tundub päris tavaline juhtum: naine lootis, et mees lahkub ise ja nii saab armukese majja tuua. aga ei läinud päris nii nagu plaanitud.
"Aga tegelikult ma täitsa mõistan Kunnarit." - nii et inimesest absoluutselt midagi teadmata sa mõistad tema mõrvamist? Et kui inimene kuulub Reformierakonda, siis on tema mahalaskmine MÕISTETAV?
Oh olgu Jumal sulle armuline, inimesed sulle andestada ilmselt ei suuda.
Postita kommentaar