Mis juhtus eile Toompeal

Toompea lossi esine, 23.10. 2009.

Käisime eile Irjaga niisiis, Riigikogu liikme ja IRLi esimehe Mart Laari kutsel Tallinnas Toompea lossis. Kus siis Laar nõustus selgitusi andma IRLi Rakvere osakonna tegevuse kohta, aint et, nagu öeldud, ei olnud nõus videoülesvõttega.

Nii me siis olimegi, naksid nagu taksid kell 11 hommikul Toompea lossi ees. Helistasin Laar abile Veiko Lukmann'ile (see on see uje noormees, kes suvel IRLi noori Ungarisse Balatoni järve äärde seksilaagrisse kutsus), kes ütles, et läheb veidi aega, kuna Laaril on eelmine kohtumine pooleli. Ma ütlesin talle, et pole probleemi, ootan. Ilm oli päris ilus, sügiseselt jahe ja sombune, aga tuulevaikne, mistõttu oli lossi ees huvitav nö mängu jälgida. Kuidas lossi saabus Rain Rosimannus, Reformi esindaja, pisike nagu käbi. Sobiks hästi Indrek Tarandi naisele kaasaks. Rosimannus läks esiti hoonesse sisse, ja siis mõne aja pärast tuli välja tagasi. Ilmselt oli mingi asja töö juurde unustanud, ja läks seda võtma. Aga ta ütles meile ilusti "Tere!" Üldse paistis, et meid Irjaga tahtsid seal lossi ees kõik tervitada, ka need, keda ma esimest korda nägin. Kõik ütlesid muudkui "Tere!", nagu viisakad lasteaialapsed. Viisakuse kontsentratsioon Toompeal on ülikõrge.

Eks oli näha muudki. Lossist väljus Onu Raivo, kes istus oma autosse ja sõitis minema. Siis sõitis lossi hoovi oma Nissan Qashai'ga Mati Raidma, samuti riigikogu liige, endine päästeameti juht. Siis tuli lossi Lauri Laasi, kes küsis, mis me väljas külmetame, et ta saab meid sisse, Riigikogu kohvikusse lasta, seal vähemalt soojem oodata. Ütlesin esiti, et ega meil väljas ka igav pole, värske õhk ja puha ning huvitavaid inimesi näha, aga siis mõtlesime, et miks mitte. Astusime majja sisse. Nüüd on seal, Riigikogu fuajees kõik ringi tehtud, ooteruumi enam praktiliselt pole ja kõik on turvasüsteeme täis. Nagu lennujaamas. Ja seal tuligi ka Veiko Lukmann, lasime Laasi minema ning edasi tegeles meiega Lukmann. Andsime siis oma dokumendid valvelauda, saime nende põhjal omale sissepääsukaardid. Millega siis tõusime lossis 3. korrusele, Mart Laari töökabinetti. Kus Laar juba ees ootas.

Ah-jaa, niipalju veel, et enne meid väljus Lukmanni juhendamisel üks välismaa ajakirjanik, vist Belgiast, kes oli käinud Laari intervjueerimas. Temaga oligi läinud veidi kauem.

Niimoodi, Laar andis meile kätt. Oli selline nagu ta alati on olnud, näost kergelt õhetav, ilmselt siis eelmisel õhtul tinistatud alkoholist, sest Laar on teada-tuntud viinanina, ja tervitas siis meid kui kuulsaid blogijaid. Ma ei hakanud tema tuju rikkuma ja valimiste kohta küsima. Aga oli näha, et Laar on väga närvis. Ma arvan, et mitte niipalju sellest, et IRL pettusega Rakveres võimule tuli, vaid sellest, et Tallinnas suur häving saadi. Kus siis loodetud liit Reformi ja sotsidega läks lörri ning sotsid üldse Keski paati hüppasid.

Üldse tundus mulle, et Laar on taas kergelt kibestunud. Ses mõttes on ta nagu Savisaar, kes kaotada ei oska. Kui läheb sitasti, siis on mees endast väljas. Ent erinevalt Savisaarest näib, et Laar ei oska enam ka võita. Sest Tallinna tagasivõitmine ei oleks tohtinud olla kaelamurdev kohustus, kui tal on kasutada Eesti üks parimaid propaganda-spetse Tiit Pruuli. Aga ju siis on Pruuli väsinud, ja Laar ise ka maha käinud, et enam ei suudeta eesmärke täita. Võimalik, et on omale liiga suur tükk kahmatud, ja see ajab suu lõhki. Sest IRLi tegelased on haaranud juhtivad kohad Brüsselis ELi juures ja NATOs, ning on selge, et igale poole neid ei jätku. Inimesed on Eesti kõige defitsiitsem ressurss. Paljudel aladel on tugevaid tegijaid kogu riigi peale ainult 1 või 2. Poliitikas on selgelt tegija nr 1 Savisaar, ja kui tema konkurentidel pole võimsat masinavärki taha panna, siis nad ka Savisaarele vastu ei saa, punnigu palju tahes. Viimasel ajal tundub, et konkurendid hakkavad ka väsima. Sest tegemisi on nii palju. Laar näiteks tahab kogu maailma juhtida, käib ühest pingekoldest teise, ning haarab seal kaasa veinipudeleid. Keit Pentusel on lihtsalt juhe kokku jooksnud. Ning Jüri Pihl on krampis. Niimoodi teebki Savisaar puhta töö.

Niimoodi siis, et Laar meenutas mulle mõne aasta tagasut Savisaart. Kes oli samuti selline tige ja kibestunud, haukus ajakirjanikele vastu ja tegi muid tükke. Laar ei tahtnud mitte midagi omaks võtta, et see, mis toimus Rakveres, oli jama. Tema kiitis kõik heaks ja ütles, et hoopis teised on süüdi kõiges. Peeter Võsa ja meie Irjaga. Kellest hullemaid tegelasi annab otsida. Nojah, mis meil Irjaga muud teha oli, kui kaasa noogutada, sest mis sa sellise jutu peale ikka oskad kosta. Ja tõesti, meenutas endist Savisaart. Ka oma mastaapidelt, kuigi üritas oma jalga suure kõhu alt ikka laua peale tõsta, aga see eriti ei õnnestunud.

Samuti tundus, et Laar on kokku jooksnud. Ikka samad vanad maneerid, kui ta oli esimest orda peaminister ja oma jüngritest kaaskonna saatel mööda maailma ringi lasi. Kus ta oli maailma kõige noorem peaminister, ja, nagu välismaalased rääkisid, ei pesnud oma pead ega kaenla-aluseid. Ega ka sokke. Ta on ikka täpselt samasugune! Kes näeb hommikul välja nagu oleks öö läbi pidu pannud. Ja siis püüab mängida laia lehte. Loomulikult, pohmas peaga tundub maailm värvilisem, ning olek julgem. Ja kui su kaaslased sind kahh kõik tasevasse kiidavad ja hosiannat laulavad, siis tundubki sulle, et oled kogu maailma valitseja. Ent seda tunnet jätkub kuni järjekordsete valimisteni. Kus siis, nagu arvata võib, Laar jälle 10 korda vähem hääli võtab kui Savisaar.

Muide, üks omadus on Savisaarel siiski Laarist erinev. Savisaar ei parasta. Ta tõmbub pärast ebaõnnestunud valimisi oma urgu ja sealt nägu ei näita. Laar seevastu käib ringi ja parastab, kui loll on ikkagi Savisaar ja kui õige mees tema on. Ses suhtes on Laar muidugi süüdimatum. Et süüdistab ka selles, et tema vähe hääli sai, Savisaart. Savisaar selles kunagi oma konkurente ei süüdista.

Jäi mulje, et ka meie Irjaga olime süüdis selles, et Laar vähe hääli sai!

Samas, kui Laaril hästi läheb, siis on see alati tema ja tema jüngrite teene.

Mulle tundub, et Laaril on kavas jälle mõneks ajaks poliitikast taanduda, nagu ta seda tavaliselt teeb, kui valimistel kaotab. Ja IRLi seisukohalt õigem oleks ka. Erakond on läinud käest ära, kaotanud oma fookuse. Puudub juht, kes tahab võtta vastutust. Tegutsevad mitu eri kampa, kes, tundub, oma tegevust ei koordineeri. Üle Eesti teevad osakonnad mis tahavad. Sellises olukorras on oht, et see erakond üldse kaob areenilt, või sulandub siis Reformierakonda. Sest Reformi organisatsioon, on mis ta on, on vähemalt ühtne.

Meie eilne jutuajamine kestis täpselt pool tundi. Mingil hetkel tõusis Laar püsti, ja seda tegime ka meie. Ta pidi tõttama kuhugi majast välja, mingile uuele kohtumisele. Eks IRLil on praegu palju kriisikoosolekuid. Kus Laarilt päritakse aru, miks valimised tuksi läksid.