Nõrk, Jaak, nõrk!

Väljavõte Delfi veebist.

Tõepoolest, ministri-härra Jaak Aaviksoo mõtetes, mis peaks aitama Eestil "taas" rikkaks saada, pole midagi uut. Ma olen neid mõtteid, tootlikkusest, ümberõppest, suunitletud haridusest ja muust kuulnud juba aastaid, ilmselt sadu kordi, eri tegelaste suust. Ma ütleks selle peale, veidi utreeritult, et senikaua kuni Eestit juhivad Aaviksoo-sugused tegelased, ei juhtu mingit nihet paremuse poole. Või siis selle igatsetud rikkuse poole. Sest, sellised tegelased nagu Aaviksoo ongi tirinud Eesti praeguseks sinna, kus ta praegu on, paraja sita sisse. Ning Eesti tuleviku seisukohast oleks parem, kui Aaviksoo-sugused oma suu rohkem kinni hoiaks, ning lastaks rohkem rääkida neil, kellel midagi ka öelda on. Ma mõtlen midagi sellist, mida pole juba aastaid korrutatud, ja mis pole sellele vaatamata mingit tulemust andnud.

Sest, soigumine mingil tööviljakuse tõstmise teemal, olukorras, kus samas kõrval saab täpselt sama (viljaka) töö eest mitu korda kõrgemat palka, on pehmelt öeldes kohatu. Ehk, Eesti (eestlane oma kodus) peab leidma omale elu mõtte ka sellises olukorras, kus tööviljakus pole see mis mitmel pool mujal. Vastasel korral tekib taaskord haiglane võidujooks ei tea kuhu, mis lõppeb taaskord täieliku pettumusega.

Mulle meeldisid palju rohkem Indrek Neivelti mõtted, kes keskendus rohkem õnnele kui mingitele rahanumbritele. Ja see on tendents kogu maailmas. On näha, et Neivelt näeb ka seda, mis ümberringi toimub, mitte ei imetle vaid oma naba.

Mis Aaviksoosse veel puutub, siis on ta kaitseministrina õhutanud asja eest teist taga Vene-vastast vaenu, mis oli ehk ok ajal, kui Bush valitses USAd ja maailma, ent praegusel Obama-ajastul mõjub naeruväärse ja isegi totakana. Praegu ei tee keegi selle eest pai, pigem vastupidi, üle maailma otsitakse võimalusi, et Venemaaga koostööd teha. Ja Eesti on Aaviksoo-suguste põhupeade tõttu oma šansud maha mänginud. Kuigi Eesti-sugused riigid võiks just olla sillaks ida ja lääne vahel (Venemaa-sugune 150 mln naaberturg on Eesti jaoks suur õnnistus), ja selle pealt teenida. Seni on seda osanud ära kasutada vaid Soome, kes teenib korralikult ka selle pealt, kui tema naabrid Venega tüli kisuvad (mulle tundub kohati, et soomlased vaatavad lausa rõõmuga pealt, takka kiites, kuidas baldid venelastega tülitsevad). Ja venelased Läänega suhtlemiseks üha rohkem Soomet, või isegi Poolat (mis on venelaste jaoks olnud palju suuremad vaenlased kui Eesti) kasutavad.

P.S. Ja kas pole huvitav, et seesama Aaviksoo laulis veel paar aastat tagasi, et Venemaa on Eesti jaoks vaenlane number 1 ja kui Eesti kohe Vene vastu hambuni ei relvastu, hakatakse eestlasi kohemaid uuesti Siberisse küüditama. Isegi Venemaal tekitas selline seisukoht pehmelt öeldes hämmingut. Praegu samas räägitakse, et Venemaa ei kujuta mingit ohtu. Kuhu see oht siis kadus?! Õige vastus on: mitte kuhugi, sest seda ohtu pole viimastel aastatel olnudki. See on samasugune kujutluspilt nagu Ansipi jutt peatsest eurole üleminekust. Milleks selliseid müüte siis tekitada? Aga selleks, et muidu ei valiks keegi selliseid tegelasi nagu Aaviksoo. Või Ansip. Ei valiks selliseid tegelasi, kes on valmis rahvast petma selleks, et võimule tulla, ja neil pole hiljem häbiraasugi, kui nende pettuste tulemusel on kogu nende riik maailma kõige sügavamas kriisis. Võibolla see ongi see Eesti Nokia, Jaak Aaviksoo, Andrus Ansipi ja Konstantin Pätsi sugused mehed, kes isikliku kasu ajendil on valmis oma riigi hukka saatma, või nagu kunagi öeldi: MAHA MÜÜMA.

P.P.S. Ja veel üks nüanss. Valitsus, sealhulgas Aaviksoo otsustas äsja anda odavalt ära riigi käes olnud Telekomi aktsiad, et selle rahaga lappida riigieelarvet. Saadi 4 miljardit krooni. Aga kui palju kukkus raha ja lepinguid ära pärast seda, kui Aaviksoo ja tema kompanjonid valitsused korraldasid Pronksiöö ja pärast seda teatasid bravuurikalt, et majandussidemeid ja kaubandust Venemaaga pole üldse vaja? Ma arvan, et see summa on suurem kui 10 miljardit. Ehk: kaks Telekomi. Mingi aeg tagasi öeldi, et seda raha pole vaja, kuna Euroopast tuleb mitu korda rohkem. Kus on nüüd see raha, ma küsin, ahh? Mis oleks saanud lihtsa vaevaga teenida, kui olnuks viitsimist veidigi Vene suunal pingutada. Poliitikute ülesanne on luua ettevõtjatele soodne majanduskeskkond. Eesti poliitikute aur on läinud selle keskkonna tuksikeeramisele. Nüüd otsitakse võimalusi äri ajamiseks hiinlastega. Aga, kamoon, sõbrad, siililegi on selge, et ilma normaalsete suheteta Venemaaga ei tule ka Hiina-kaubandusest midagi välja.