Kella 9 paiku õhtul helistas naisterahvas, kes tutvustas ennast kui Emori küsitleja ja pinnis mind (lasin sel vabatahtlikult sündida) nii 10 minuti jooksul eri teemadel.
Et mis ma arvan elust-olust Eestis, mis arvan eurost, mida see annab, mis ma arvan, mis juhtub, kui eurot ei tule. Siis oli terve plokk küsimusi seoses ametnikega, et kuidas ma nendega rahul olen ja kas nad teevad tublit tööd.
Siis oli küsimus raha kohta, et kuidas tulen toime, kas mul on kodulaen, kas suudan seda maksta jne.
Ühesõnaga, kui see polnud nali, siis paistab, et tegemisel on suurem küsitlus eestlaste toimetuleku kohta ja paistab, et ametnikke hakatakse järgmisena massiliselt tänavatele saatma. Kombatakse pinda euro tuleku-mittetuleku suhtes (vaat kui hea, kui rahvas ei tahagi eurot, eksole!!!) Niisiis, kinnitagem rihmad, tulemas on riäliti-põneviku Estonian Dream vol 2, mis linastub järgmisel aastal ja milles me kõik oleme peaosatäitjad.
19 kommentaari:
Millegipärast arvan, et need küsitlused---isegi kui nad on ausalt läbi viidud---ei muuda midagi.
Ehk ainult nn. sõltumatutele ekspertidele. analüütikutele jms...
Kes tihti osutuvad oma õpitud tarkusega ebavajalikuks ükskõik , missugusele ühiskonnagrupile.
Kahtlemata on ka spetsialiste, kuid nemad töötavad juba konkreetse "tükitöö aluse"kellegi kasuks--on see siis mingi poliitiline, ehk mõni majanduslik grupeering, kes hindab vääriliselt advekaatst informatsiooni.
Miks enne valimisi ei tehtud objektiivseid prognoose näiteks Rahvaliidule. Rohelistele jne..?
Või tehti --ja prognoosid läksid mööda?
Aga miks?
Sest olgem ausad---teades , et saad alla 6 prossa kõigist häältest, kas tasub siis üldse esineda?
See, et Irja sai ka vähe hääli. on hoopis midagi muud.
Irjal ei ole seljataga massiivset parteiaparaati, rafineeritud propagandaga, suurte finantsvõimalustega jne...
Seda ei saa võrrelda mingil määralgi meie R tähega kahe erakonna totaalse hävimisega viimaste valimiste häälepüüdmisel.
Irja saab teisel korral tõenäoliselt rohkem hääli, aga nende ülalnimetatud parteidega võib juhtuda hoopis midagi hullemat---neelatakse suuremate võitluserakondade? poolt alla, satuvad poliitikat ajade majandusliku korruptsiooni rattasse?--ehk lõpetavad ise tegevuse. Või vegeteerivad oma kuulsusetu lõpuni?
P.S.--Ise ei hääletanud Irja poolt, sest ei ole antud valimisringkonda sisse kirjutatud:::
Ah jaa--pidasin silmas muidugi Rohelisi ja Rahvaliitu, kes veel ei taibanud...Väga kahtlased erakonnad---
Andres
Avekaatse asemel pidasin silmas adekvaatseid loomulikult---sorry!
Andres
Ministeeriumites võiks küll mõnusa suurpuhastuse teha, need põhiliselt koosnevadki süüdimatutest baabadest-kohvitajatest, kes reaalsuses hoopis pidurdavad ühiskonna arengut, mitte ei aita kaasa, nagu ametijuhend eeldaks.
Ilus kommentaar Euro kohta http://www.e24.ee/?id=191774&com=1&lk=7
24.11.2009 00:23
jml : to: krt
_tean, et euro tulek on meiesugusele miniriigile ainus edasimineku tee... pärast baltimaade majanduse kokkukukkumist ei usalda ükski vähegi majanduslikult mõtlev välisinvestpor enam siinset majanust._
Wow! Et kohe TEAD!? Ma arvan, et pigem USUD. :D
Mul on tunne, et Sa samastad rahaväärigut tugeva majandusega. Et kui EV hangiks portsu kulda ja vermiks sellest kilosed mündid, mille vääring oleks üks kroon, siis oleks meil maailma kõige tugevam majandus? Sest meil oleks sel juhul vaieldamatult maailma kõige kõvem raha - € oleks selle kõrval abitu lapsuke.
Paraku on nii, tugev majandus võib tuua kaasa tugeva valuuta, kuid tugev valuuta ei põhjusta veel tugevat majandust. Mis krdi usaldust toob balti riikidele käibel olev €, kui majandus on selline, et lükka sõrmega ja kukub ümber?
(Kui meil oleks tugev majandus, kas me õhkaks unistavalt välisinvesteeringute poole - suht suva oleks, kas neid tuleb või mitte, sest majandus oleks niigi tugev)
Aga mis puutub usaldusväärsuse ja välisinvesteeringute vahelisse seosesse, siis ära alahinda investoreid liikumapanevat motivatsiooni - ahnust. Venemaa ja Nigeeria pole just teab mis usaldusväärsuse etalonid, aga investoreid leidub. ;)
Hiina kubiseb välisinvestoreist, kuigi režiim pole just ideaalne ja jüan on nõrk valuuta - kunstlikult nõrgana hoitud valuuta, mille revalveerimist tegeliku vääringu tasemele on oma soovina väljendanud nii USA kui ka EL. Seni on Hiina vastanud: Tänan, ei! Kas see peletab investorid eemale? Kaugel sellest - tunglevad nagu kärbsed meepoti ümber.
Eestlane unistab sellest, et tuleb hea välismaa onu ja ehitab meie majanduse nagu võluväel üles. Mitte aastakümnete ja sajanditega, nagu neil endil tugeva majanduse loomiseks on kulunud, vaid paari aastaga. Lihtsalt ilusate silmade eest. Meie huvidest lähtudes. Püha naiivsust!
Investor tuleb kasumit teenima. Riik ja selle käekäik huvitab teda vaid sel määral, kuivõrd see kasumi teenimist soodustab. Kui soodustab, on see hea riik, kui mitte, siis täiesti tarbetu. Riike on maailmas jalaga segada ja alati saab mõttetuks muutunud turult lahkuda. Ega's firma mingi riigiga laulatatud ole.
Just hiljuti loobus GM Opeli müügist investoritele (kellede taust oli küll pehmelt öeldes kumaline), kes lubasid koondada väimalikult vähe töötajaid. Saksamaa ja Hispaania, kes ostupakkumise peale rõõmust sulasid, olid pehmelt öeldes vihased.
GM plaanib tootmist kokku tõmmata ja selle tulemusel kaob Hispaanias umbes 50 000 töökohta. Hispaania riigile valus probleem. Kui palju see General Motorsit huvitab? Mitte kõige vähemalgi määral. Mida riik selle vastu ette võtta saab? Mitte kõige vähematki. Suurfirmaga tülli minna ka ei saa, sest nii võib juhtuda, et suletud tehaseid ka paremate aegade saabudes uuesti ei avata - tootmise võib ju ka mujale viia. Mida suuremas ulatuses on riik sõltuv välisinvesteeringutest, seda enam tuleb tal tantsida investorite pilli järgi.
Ma ei väida, et me välisinvesteeringutest kasu ei saaks, aga kõigel on ka oma hind. Ja pole kahtlustki, et see hind makstud saab. See, kui kõrgeks hind osutub, selgub siis, kui arve esitatakse.
Selge see, et ettevõtjatele tähendab € täiesti konkreetset võitu - surte valuutakoguste konverteerimise vajaduse kadumine on suure käibe korral reaalselt tajutav. Aga on selge, et seda võetakse kui kulude vähendamist, mille mõju hindadele edasi ei kandu - see on lihtsalt täiendav tulu. Tavatarbija maksab rahuga edasi - tõsi küll, rohkem kui varem - aga tema nurin ei muuda midagi. Hinnatõusust pole pääsenud ükski riik, kus € kasutusele võetud (ja ei maksa arvata, et Eesti mingi erand on). Ent siis on tegu juba tehtud ja sa võid oma inimsõbralikku marka või liiri taga igatseda, aga kella tagasi ei pööra.
Ega me € tulekust ilmselt pääse - selle kehtestamisest kogu EL-s on huvitatud liigagi mõjukad ringkonnad ja majanduslik surve on tugev. Selle üle, kas € tulek on kasulik või kahjulik (sõltub muidugi - kellele?) on praegu mõttetu diskuteerida - varem või hiljem saame selle üle teooria asemel oma kogemuse põhjal otsustada.
Aga prognoosin üht: ka € saabumisel jääb õnn tavakodaniku jaoks sinna, kus ta praktiliselt alati asub - horisondile. ;)
elektritsaabtasuta.blogspot.com
EBRD: energiaprobleem Eestile järjest pakilisem. Sirje Rank, ÄP, 02.11.09
Värskes siirderiike käsitlevas raportis Transition Report 2009 märgib Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank Eesti kohta, et stabiilse energiavarustuse kindlustamine on Eestile muutumas järjest pakilisemaks küsimuseks.
Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.
EBRD tunnustab Balti riikide peaministrite kokkulepet 2009. aasta kevadel ühtse elektribörsi loomise osas 2013. aastaks ning plaani ehitada välja täiendavad ühendused Rootsi ja Soomega. Eestile on 800 MWse Estlink-2 väljaehitamine väga olulise tähtsusega.
„Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.
Pank tõdeb, et ehkki turule on erasektorist elektritootjaid juurde tulnud, pärsib konkurentsi toimimist Eesti Energia turgu valitsev positsioon ja turu väiksus.
Oviir: põlevkivielekter läheb Eesti majandusele kalliks. Sirje Rank, ÄP, 28.10.09
Täna Riigikogus aastakõne pidanud riigikontrolör Mihkel Oviir kritiseeris Eesti riigi otsust matta miljardeid põlevkivipõhise energia arendamisse, mis võib juba lähiaastatel elektri hinna nii kõrgeks ajada, et Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõime kannatab.
„Täna me veel ei teadvusta probleemiga tegelemise vajadust, kuna on võimalus tarbida energiat taskukohase ja mõistliku hinnaga. Tulevikus on tõenäoliselt taskukohane ligipääs energiale eelkõige nendel riikidel, kes praegu investeerivad tulevikutehnoloogiatesse ja fossiilse kütuse alternatiividesse. Eesti on võtnud hetkel paraku põhisuuna arendada eelmisesse sajandisse jäävat põlevkivipõhist energiat, mattes sinna miljardeid,“ ütles Oviir, lisades, et „tänaste otsuste mõjul võib energia juba mõne aasta pärast maksta sedavõrd palju, et meie kaubad ja teenused ei ole kõrge energiahinna tõttu konkurentsivõimelised ning inimestel kulub suur osa sissetulekust energia ostmiseks.“
Karmistuvad keskkonnanõuded muudavad põlevkivist elektri tootmise tulevikus paratamatult kalliks ja konkurentsivõimetuks.
Põlevkivienergeetikale panustamist on Eestis põhjendatud julgeolekuargumendiga. Oviiri sõnul on aga väga oluline elektrituru avamine 2013. aastal. „Mulle näib, et nii energiajulgeoleku seisukohast kui ka hinna vastuvõetavuse poolest toovad meile perspektiivis rohkem kindlust pigem kindlad ja vajaliku mahuga ühendused Soome ja Rootsiga,“ ütles Oviir.
Oviir taunis ka Eesti majandusele nii olulises valdkonnas oluliste otsustega viivitamist.
„Ebamäärane on, kust me saame elektrit tulevikus - on see tuumajaam, tuulikud, põlevkivi või ostame seda naaberriikidest. Praegu on riik kavandanud elektrienergia arengut aastani 2018, kuid ilmselgelt ei ole nii lühike ajahorisont piisav. Juba eile oleks tulnud otsustada, kuidas me suudame rahuldada Eesti energiavajaduse 2030. aastal ning mis see riigile ja maksumaksjale maksma läheb,“ ütles Oviir.
Kogu elektritootmise sektor koos tuulikute, koostootmisjaamade jms vajab investeeringuid vähemalt 50 miljardit krooni. Energiasektor tervikuna vajab lähema 15 aasta jooksul investeeringuid kokku 100 miljardit krooni.
Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. "Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda," ütles Oviir, rõhutades selliste väljavaadete juures suuremat vajadust energia kokkuhoiule panustada. "Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastail Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt," ütles Oviir.
Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. "Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda," ütles Oviir, rõhutades selliste väljavaadete juures suuremat vajadust energia kokkuhoiule panustada. "Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastail Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt," ütles Oviir.
Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. "Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda," ütles Oviir, rõhutades selliste väljavaadete juures suuremat vajadust energia kokkuhoiule panustada. "Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastail Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt," ütles Oviir.
Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.
Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.
Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.
Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.
Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.
Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.
Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.
Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.
Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.
Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.
Vahest pidurdaksite selle movemendi? Kaua võib.
Enam muud ei ole lugeda kui seda jubedat ZaitGaisti.Juba kopp ees sellest.
Pange selle arenematu IP. kinni,.
Muidugi juhul kui blogi peremehed teda sprtsiaalselt siin ei hoia siis on selge,,,,,
Ärge vinguge, vaid mõelge parem tõsiselt sellele energiateemale, see pole sugugi paha kui ajurakke väheke liigutada, pole veel kedagi paremaks-targemaks- rikkamaks teinud mingi labane klatsh, mis on puust ja kollaseks võõbatud.
Sellest algavadki kõik meie probleemid, see on see lühike nöör, mille külge me oleme seotud, aga mis võib ühel hetkel osutuda ka poomisnööriks.
Edu Sulle, tseitgaist, Sa oled õigel teel, ära inisejaid tähele pane, kunagi saavad lõpuks ka lollid aru, millist märtritööd Sa tegelikult teed.
kui elekter on tasuta, siis ei peaks enam kedagi orjama, soojus, soe vesi ja paljud mugavused oleksid tasuta. Saksamaal on igal suvalisel laudal päikesepaneelid katusel, ega ometi mitte nalja pärast...
Inno...oli ikka Emori ametnik? Igasugu nalja tehakse viimasel ajal...äkki tutvustas ka ennast? sis ok ;)
Tutvustas küll, et on Emorist, aga nime ei öelnud.
Aga tundus, et ei teinud nalja, küsimused olid professionaalselt koostatud. Tundus, et täitis mingeid lahtreid.
Innol kohe hea meel, keegi ometegi helistas, sai ka inimese häält kuulda
Postita kommentaar