Väljavõte Postimehe veebist.
Ma olen mõelnud, et selleks, et olla tark kohtunik, ei piisa üksnes juriidilistest teadmistest. Tarvis on olla, nagu mu õigusteooria õppejõud Raul Narits öelda armastas, "kodus" ka filosoofias, ajaloos, kirjandus- ja kunstiajaloos. On vaja lugeda Platonit ja Aristotelest, hea ka, kui Confuciust ja Sun-tzu'd ning kõiki teisi, kes tulid pärast neid, aga eelkõige on vaja tunda iseennast. Ja selle "iseenda" all ei pea ma silmas mitte ainult inimest, vaid ka maad, riiki ja rahvast. On vaja tunda ennast ja enda maad, riiki ja rahvast. Ja on vaja tunda ka kõiki teisi maid, riike ja rahvusi.
Seda kõike on vaja selleks, et mitte kirjutada nii rumalat artiklit nagu kirjutas tänases Postimehes Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste, keda ma varem targaks meheks pidasin. Rait Maruste väidab oma artklis ja mulle näib, et tõemeeli, et Keskerakond üritas oma loosungi "No pasarán'iga" panna üht osa rahvastikust uskuma, et teine osa rahvastikust on fašistid. Rait Maruste leiab, et see loosung on "küüniline, vastutustundetu ja selgelt poliitilise tava piire ületav mäng".
Ma tahaks seepeale küsida, et kuidas saab fašismi kui ilmingu hukkamõist olla küüniline ja vastutustundetu? Seda, et Eestis fašismi pole, ei julge väita isegi Rait Maruste. Ta ei julge seda teemat puutuda ja heidab õhku palju retoorilisi küsimusi, näiteks: "Jääb küsida, kes on Keskerakonna arvates Eesti frankistid - Laar, Pentus ja Co? Mis on neil ühist frankismiga? Ei midagi".
Rait Maruste väidab, et Laaril, Pentusel ja Co-l pole frankismi ja fašismiga midagi ühist, aga ta väide jääb kohtunike keeli öelduna paljasõnaliseks, sest ta ei põhjenda seda. Ta lihtsalt väidab, et Laar, Pentus ja Co pole fašistid ja kõik.
Minu arvates on fašism igasugune vägivallatsemine nõrgema kallal, endast erineva alistamine seepärast, et sul napib mõistust, et seda/teda mõista. Ja sellega said Reformierakonna ja IRLi ministrid Pronksiööl hakkama küll. Ehtsa fašismiga. Ja nõrgema, allasurutu kallal vägivallatsemise hukkamõistmine ei saa kuidagi olla tõlgendatav kui eri rahvuste "räige vastandamine".
Mulle Keski loosung meeldis. Ja meeldis mitte ainult ses tähenduses, et me ei lase teid (kes te tahate meie üle valitseda mitte mõistuse, vaid jõuga) läbi, vaid ka seepärast, et minule sümboliseerib see leppimatust vägivallaga kõige laiemas tähenduses. Leppimatust poliitilise, administratiivse ja juriidilise vägivallaga. Ja ka leppimatust rumalate, nõukaaega kinni jäänud kohtunikega. Minu meelest just seda Keski loosung deklareeriski - leppimatust rumala, edeva ja ahne vägivallaga, mida on siiani kõige rohkem kultiveerinud Reformierakond ja IRL ehk Maruste keeles Laar, Pentus ja Co.
Rait Maruste, sa peaksid kirjutama mitte fašismist, millest sa ei tea mitte kui tuhkagi, vaid Eesti õigussüsteemist, mis lonkab mõlemat jalga, aga mitte ükski Inimõiguste Kohtu või Riigikohtu kohutnik ega Tartu Ülikooli õppejõud pole sellele tähelepanu juhtinud. Kirjutage, kuidas on võimalik, et Eestis praktiseerib tänase päevani advokaat Mare Lust, kes läks kohtus vastaspoolele kallale, kägistas teda ja karjus, et ma löön su raisa maha, mine kaeba. Ja kuidas on võimalik, et ühe erakonna liikmete kriminaalasjad ei lõppe kunagi, aga teise erakonna liikmete suhtes neid isegi ei alustata, ka siis, kui põhjust küllaga. Kirjutage, millised tunded teid valdavad, kui mõtlete, et olete selle õigussüsteemi üks osa ja annate sellele iga päev oma vaikiva heakskiidu.
Kui te omaenda õuel aset leidvatest kuritegudest, kohtusüsteemis normiks saanud nõrgema kallal vägivallatsemisest ei kirjuta, pole teil õigust fašismi ja valimiskampaania "räige vastandamise" teemal suudki paotada.
32 kommentaari:
Irja väide
"Minu arvates on fašism igasugune vägivallatsemine nõrgema kallal"
Irja väide
"Rait Maruste, sa peaksid kirjutama mitte fašismist, millest sa ei tea mitte kui tuhkagi.."
siin tekib arusaamatus, et kui Irja võtab õiguse tõlgendada fašismi nagu süda õigeks peab(ja igal inimesel on seda õigus teha) miks siis herr Maruste seda teha ei tohi?
Sa mõtlesid ikka seltsimees Maruste?
Irja on stalinist ja stalinistid tõlgendavadki fašismi kõikjal mõnuga. Alates koerast, kes teda õunaraksu ajal kannist hammustas kuni pedagoogini, kes talle rumaluse tõttu halva hinde pani.
Teadagi, kui jubedalt selline lahmimine 60 aastat tagasi lõppes: koerad söödi ära ja pedagoogid said 9 grammi kuklasse.
Sellepärast, kallis harimatu Ürjö, ongi stalinism kuritegelik.
Lugege kasvõi wikist: "Rahvussotsialismi nimetamine fašismiks omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis seetõttu neid nimetada fašistideks."
Kas mitte ei olnud tegemist jälle ühe reformisõbraga?
Aeg oleks tõesti üle saada fašisimi rahvusromantilisest tõlgendusest: fašism oli Lihula veresaun, fašism oli ka pronksiöö veresaun. See on rahva vägivaldne allutamine võimule kõige laiemas tähenduses. Fašism ei küsi rahvust. Arvata, et fašism ei puutu eestlast, on lihtsalt naiivne.
Eestis on fašismi 100% kehtestamisest vaid väike samm puudu, ja see on Savisaare tasalülitamine. Tänapäeva Euroopas võim enam poliitilisi vastaseid niisama lihtsalt hukata ei saa, nagu tegi seda Päts vapside juhtidega 1930ndatel. Nii üritatakse Savisaarest lahti saada riikliku propaganda-aparaadi abil. Savisaar on ainus takistus Reformierakonna absoluutse võimu kehtestamiseks Eestis. Kõik olulised võtmekohad on juba Reformi käes, mõned tähtsad kohad nagu Tallinna linnapea oma on veel puudu.
Praegu usutakse, et kui ühe partei (ehk siis Reformi ja tema igavesti truu sülekoera IRLi) absoluutne võim kehtestatakse, siis kiusab see ainult venelasi. See on väga naiivne arvamus. Küsige kasvõi Tiit Madissoni käest, mis temaga, Eesti rahvusluse suurkujuga on viimastel aastatel tehtud.
Ning Irja sõimamine stalinistiks on sama tark tegu kui salga rahvuslaste sõimamine fašistideks.
See oli tõesti Stalinile ja hisilisemate nõuka-aja diktaatoritele omane, et üksikuid võimu kritiseerijaid nimetati kõikvõimalike vängete nimedega. Ja selline mõtteviis on väga levinud ka kaasaja Eestis: kiusatakse taga kõiki, kelle arvamus läheb lahku valitseva võimuringkonna arvamusest.
miks siis Keskerakonna seltsimehed on nii mures Itaallia fašismi leviku pärast Eestis?
Mures pole (õnneks) mitte ainult Keskerakonna inimesed.
tegelikult on "Nad ei pääse läbi!" loosung palju vanem ja pärineb I. ilmasõjast ("On Ne Passe Pas!"). Dolores Ibarurri ei mõelnud seda loosungit välja, vaid võttis üle (On Ne Passe Pas-ist sai katalaani No passaran! ja hispaania No pasaran!) Ühesõnaga tegu pole otseselt "fašismi"-vastase loosungiga, vaid kõik oleneb kontekstist, milles sa seda kasutad.
Etkar oleks võinud Lasnamäel hoopis ühte teist klassikut tsiteerida ja plakatile trükkida "Ни шагу назад!". selle kandi inimesed tunnevad seda loosungit ja selle kasutajat paremini kui mingit kauget hispaania mutti ning tema No pasarani!/passarani!
http://www.youtube.com/watch?v=W5uQ9yvizQI
"Punane udu", sõjaaegne eesti film sellest, kuidas punased "vägivallatsejad" tulid...
Mind on alati paelunud küsimus, kas ilmsüüta eestlaste kallal toime pandud vägivald annab eestlastele nüüd õigustuse panna samasugust vägivalda toime teiste, samuti ilmsüüta inimeste peal.
Kas see annab eestlastele oodatud hingerahu? Ja kui suur see vägivald olema peab?
Kesse siin nüüd ilmsüüta on? Need, kes poode rüüstates karjusid "Rossija! Rossija!" ja "Vsjo naše!" või? Udu sellest, et Ansip neid sellele sundis, võid kapi taga ämmale ajada.
Inno kommentaar 12.31 sunnib mind küsima Innolt. Kui Ingrid pani Sinu, ilmsüüta inimese vastu toime koletusi, kas siis Sinul on nüüd õigus seda sama teha (teiste vahenditega, kuid sisu jääb samaks)oma laste suhtes?
12:45:
kas koledustest rääkimine on koledus? Siis võiks küsida, mis andis Solženitsõnile õiguse paljastada nõuka aja koledusi? Ta tegi sellega kahtlemata kahju oi kui paljudele nõuka aja tegelastele, nende lastele ja lastelastele. Ja saadeti selle eest, muidugi, ka riigist välja. Aga kas see oli siis õigustatud?
12:43 anole:
inimesed reageerivad vägivallale erinevalt. Ka Lihula samba juures vandusid inimesed Eesti riiki maapõhja, loopisid Eesti riigi politseinike ja politseiautode pihta kive. Kas selle põhjal saab kaugeleulatuvaid järeldusi teha? Kas need inimesed siis vihkavad Eesti riiki? Või mida peaks üks venelane karjuma, kui Eesti riik tema õigustest teerulliga üle sõidab? Kas "Eesti! Eesti!" Või "Palun, siin on minu keha, võtke kõik, pekske ja nüpeldage!"
Kuule, Inno, tee ikka vahet. Solženitsõn paljastas küll koledusi, aga mitte kellegi tupevooluseid ja muid intiimsusi. Ma olen kindel, et ta oleks pikali kukkunud, kui kuulnud, et keegi seda oma laste ema kohta teeb.
Miks ei võiks tupevoolustest kirjutada? See oli ka osa minu elust, kuna mina pidin kõik need haigused läbi põdema, mis litsakas naine küla pealt korjas. Naine pidi teadma, mida see laste jaoks tähendab, milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua.
See lihtsalt näitab, et sul puudub kinderstube. On asju, millest härrasmehed ei räägi.
Võib-olla natuke offtopic, aga kas ma mäletan õigesti, et pärined lihtsast maaperest, vanematel kõrgharidus puudub? See võib pisut seda blogi välja vabandada küll, Irjal on ju sarnane taust.
Mina olen jah suhtkoht mats, olen esimest põlve haritlane, aga Irja kohta seda öelda ei saa: tema on 4. põlve haritlane. Tema vanaema oli 100 aastat tagasi esimene naissoost koolidirektor Eestis, Võrumaal Osula koolis. Väga edumeelne naine tolle aja kohta. Vanaema isa oli samuti koolmeister, Adam Puru. Irja isa on Treffneri poiss, pärast 8 aastat Gulagis tuli tagasi ja lõpetas veel EPA metsanduse eriala (juurat õppima teda ei lastud).
Ingridi emal oli samuti EPA haridus (raamatupidamine), ent ema suri, kui Ingrid oli 5 aastane ning teda on kasvatanud isa. Ingridi isal oli 4 klassi külakooli haridust, ent ta oli tubli mees sellele vaatamata.
Ingridi ja Irja vaimne võimekus ei ole kahjuks võrreldav. See on nagu võrrelda omavahel siga ja kägu.
Ingridi "kinderstube" tähendas seda, et ta lasi oma kätel ja jalgadel ikka suht vabalt käia, lõi litsi jms. Isegi minusugune mats ei suutnud nii madalale laskuda.
See on küll üllatus, ei oleks arvanud, et Irjal nii mitu põlve haritlasi selja taga on. Tema kirjutiste põhjal on temast jäanud pigem sellise wannabe kultuuriinimese mulje.
Tundub et refi ja inksi aasta siiski jätkub...Las minna...
iluspoiss
No pasaran täitis oma eesmärgi: tähelepanu saadi kohe süle ja seljaga. Kodanik marustele tuleb aga ainult kaasa tunda tema kiirenevas mandumises, mis algas Rüütli põhjamisega vahetult enne presidendivalimisi. Siis arvasin ma maruste innukuse tüüpilise "valge eestlase" sümptomiks, kuid paistab et tema kui mõtleva inimesega on asjad ühel pool....
18:00, nõus sinuga. Muide, Urrotürja "raamatu" kõige kohutavam osa ongi lõpus olevad "luuletused". Mitte kinnimakstud teemade ega ka punnitatud šokeerimispüüdlustega, vaid olematu sisu, vormi, kujundlikkuse ja muu poolest, mis teeb luulest luule. Üldiselt saab raamat minult hindeks tugeva "kolme", aga jah, see luulelisa on enneolematu pask. 10 points goes to Tarand, 0 to wannabe poetry.
hmm... mina olen ikka aru saanud, et Ingrid lõi Innot... nüüd tuleb välja, et hoopis Litse... milles need Litsid süüdi olid, aru maisaa...
kui Eesti riik tema õigustest teerulliga üle sõidab?
Mis kuradi õigustest? Õigustest rüüstata, lõhkuda, varastada ja peremeest mängida?
Õigusest seista, üksteisel käest kinni ja kaitsta seda, mis on oluline. Õigusest rahumeelsel teel meelt avaldada.
Ma toon siia ühe paralleeli: Washingtonis Valge maja juures elas üks vanamutt telgis AASTAID, ilma et teda oleks puututud, vastupidi, politseinikud käisid ja kaitsesid tema ÕIGUST nõnda meelt avaldada, tõid talle saiakesi ja kohvi, jms. Kuigi vanamuti avaldused ja süüdistused Bushi aadressil oli väga räiged.
Tallinnas Toompeal koristatakse sinna meelt avaldama tulnud inimesed kohe ära.
See on sügav erinevus, eelkõige mõtteviisis. USAs näeb võim end kui ühiskonna teenrit, Eestis kui repressiivorganit. Aga sinna pole midagi parata, mõtteviis kujuneb aastasadadega.
Õigusest seista, üksteisel käest kinni ja kaitsta seda, mis on oluline. Õigusest rahumeelsel teel meelt avaldada.
Urro unustas oma härda jutu illustreerimiseks lingi lisada.
Kus on siis ilusti näha üksteisel käest kinni hoidvad, rahulikud demonstrandid. Kes kaitsevad seda, mis on oluline. Kuna oluline on fašistliku režiimi poolt peidetud kauplustesse ja R-kioskitesse, siis saab olulist kaitsta kõige paremini rekvireerimise ja oma koju peitu viimise teel. Fašistlikud lõukoerad muidugi tõlgendasid seda labase marodööritsemisena, häbi neile!
Irja, väga hea kirjutis!
Kas Ingrid Tähismaa oli kah fashist?;) Ma arvan küll, et oli, kuna peksis vaesel väiksel Innol munad siniseks. Fashism ne praidjot!
11:06 ano:
lisa ka Lihula link.
Meil on käsil pronksiöö aasta, Lihula teemat on niigi pidevalt ja piisavalt muu meedia poolt käsitletud.
Irw...
Postita kommentaar