Fašismist

Väljavõte Postimehe veebist.

Ma ei ole nõus kohtunik Rait Marustega, kes kirjutab tänases Postimehes, et Savisaare loosung "No pasarán!" vastandas räigelt rahvusi, et selle sisuks oli põlisrahvuse, aga ka kõigi teiste Eestis elavate rahvuste ja Keskerakonnaga mittenõustujate, nende demokraatlikult valitud esindajate kaude fašistideks nimetamine.

Ma olen mõelnud, et selleks, et olla tark kohtunik, ei piisa üksnes juriidilistest teadmistest. Tarvis on olla, nagu mu õigusteooria õppejõud Raul Narits öelda armastas, "kodus" ka filosoofias, ajaloos, kirjandus- ja kunstiajaloos. On vaja lugeda Platonit ja Aristotelest, hea ka, kui Confuciust ja Sun-tzu'd ning kõiki teisi, kes tulid pärast neid, aga eelkõige on vaja tunda iseennast. Ja selle "iseenda" all ei pea ma silmas mitte ainult inimest, vaid ka maad, riiki ja rahvast. On vaja tunda ennast ja enda maad, riiki ja rahvast. Ja on vaja tunda ka kõiki teisi maid, riike ja rahvusi.

Seda kõike on vaja selleks, et mitte kirjutada nii rumalat artiklit nagu kirjutas tänases Postimehes Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste, keda ma varem targaks meheks pidasin. Rait Maruste väidab oma artklis ja mulle näib, et tõemeeli, et Keskerakond üritas oma loosungi "No pasarán'iga" panna üht osa rahvastikust uskuma, et teine osa rahvastikust on fašistid. Rait Maruste leiab, et see loosung on "küüniline, vastutustundetu ja selgelt poliitilise tava piire ületav mäng".

Ma tahaks seepeale küsida, et kuidas saab fašismi kui ilmingu hukkamõist olla küüniline ja vastutustundetu? Seda, et Eestis fašismi pole, ei julge väita isegi Rait Maruste. Ta ei julge seda teemat puutuda ja heidab õhku palju retoorilisi küsimusi, näiteks: "Jääb küsida, kes on Keskerakonna arvates Eesti frankistid - Laar, Pentus ja Co? Mis on neil ühist frankismiga? Ei midagi".

Rait Maruste väidab, et Laaril, Pentusel ja Co-l pole frankismi ja fašismiga midagi ühist, aga ta väide jääb kohtunike keeli öelduna paljasõnaliseks, sest ta ei põhjenda seda. Ta lihtsalt väidab, et Laar, Pentus ja Co pole fašistid ja kõik.

Minu arvates on fašism igasugune vägivallatsemine nõrgema kallal, endast erineva alistamine seepärast, et sul napib mõistust, et seda/teda mõista. Ja sellega said Reformierakonna ja IRLi ministrid Pronksiööl hakkama küll. Ehtsa fašismiga. Ja nõrgema, allasurutu kallal vägivallatsemise hukkamõistmine ei saa kuidagi olla tõlgendatav kui eri rahvuste "räige vastandamine".

Mulle Keski loosung meeldis. Ja meeldis mitte ainult ses tähenduses, et me ei lase teid (kes te tahate meie üle valitseda mitte mõistuse, vaid jõuga) läbi, vaid ka seepärast, et minule sümboliseerib see leppimatust vägivallaga kõige laiemas tähenduses. Leppimatust poliitilise, administratiivse ja juriidilise vägivallaga. Ja ka leppimatust rumalate, nõukaaega kinni jäänud kohtunikega. Minu meelest just seda Keski loosung deklareeriski - leppimatust rumala, edeva ja ahne vägivallaga, mida on siiani kõige rohkem kultiveerinud Reformierakond ja IRL ehk Maruste keeles Laar, Pentus ja Co.

Rait Maruste, sa peaksid kirjutama mitte fašismist, millest sa ei tea mitte kui tuhkagi, vaid Eesti õigussüsteemist, mis lonkab mõlemat jalga, aga mitte ükski Inimõiguste Kohtu või Riigikohtu kohutnik ega Tartu Ülikooli õppejõud pole sellele tähelepanu juhtinud. Kirjutage, kuidas on võimalik, et Eestis praktiseerib tänase päevani advokaat Mare Lust, kes läks kohtus vastaspoolele kallale, kägistas teda ja karjus, et ma löön su raisa maha, mine kaeba. Ja kuidas on võimalik, et ühe erakonna liikmete kriminaalasjad ei lõppe kunagi, aga teise erakonna liikmete suhtes neid isegi ei alustata, ka siis, kui põhjust küllaga. Kirjutage, millised tunded teid valdavad, kui mõtlete, et olete selle õigussüsteemi üks osa ja annate sellele iga päev oma vaikiva heakskiidu.

Kui te omaenda õuel aset leidvatest kuritegudest, kohtusüsteemis normiks saanud nõrgema kallal vägivallatsemisest ei kirjuta, pole teil õigust fašismi ja valimiskampaania "räige vastandamise" teemal suudki paotada.