kolmapäev, 9. detsember 2009

Prügifirmad koorivad topelt: kas uppuja haarab õlekõrrest?

Fakt 1: prügifirmad võtavad klientidelt üha suuremaid tasusid, põhjendades seda prügiveoga kaugetele prügimägedele.
Fakt 2: prügifirmad müüvad prügi energiafirmadele, saades prügi eest üha suuremaid summasid.

Inno järeldab: prügifirmad koorivad kliendilt mitu nahka.

P.S. Lisaks koorivad üha suuremaid summasid energiafirmad, kes põhjendavad seda energia kallinemisega.

Inno ettepanek: luua prügikooperatiivid, kes hakkavad prügi otse energiafirmadele müüma, või mis veel parem, energiafirmad võiks prügi ise tasuta ära vedada.

ERGO: prügifirmad kaotavad oma otstarbe ja lähevad üksteise järel pankrotti. Ka prügimägesid pole enam vaja.
kirjutas kell
Teemad , ,

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

See oli vist üleeile, kui Vikerraadios oli selleteemaline saada ning mingi prügipõletusihalustega tegelinski ütles, et mitte mingil juhul prügi tasuta ära viima ei hakata.
Inno, Sul on õigus, prügi taga haistavad praegu paljud meeletut raha. Ja on ju seadus, et lepingu prügiviijaga sõlmib omavalitsus, mitte üksikisik.
Olen igati prügikoperatiivide poolt, kuid Irja võiks järele vaadata, kas praegune seadus lubab neid üldse teha.

9. detsember 2009, kell 09:27
Anonüümne ütles ...

Aga äkki on mõtekas igasse kolkasse ehitada elektrijaam mis toodab prügist elektrit?
Kuressaare hakkab tootma elektrit toidujäätmetest http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid⊂=41&artid=16669&sec=1
Kuressaare hakkab tootma elektrit toidujäätmetest

Pärast Kullimäe puhastusseadmete rekonstrueerimist 2010. aasta teisel poolel alustab AS Kuressaare Veevärk toidujäätmete vastuvõtmist, et kasutada neid puhastusseadmel elektri tootmiseks.

Toidujäätmete kasutamine on osa Kuressaare Veevärgi plaanist hakata pärast puhastusseadme rekonstrueerimist Kuressaare linna reovee jääkmudast tootma soojusenergiat ja elektrit.
AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Illar Noot ütles Oma Saarele, et hinnanguliselt tekib Kuressaare linnas aasta jooksul paar tuhat tonni toidujäätmeid.

“Palju sellest elektrit saab toota, see selgub ilmselt puhasti projekteerimise käigus,” sõnas Noot, kelle sõnul müüakse elekter kas Eesti Energiale või kasutatakse puhastusseadme vajaduste katteks.
Noot selgitas, et biolagunevate toidujäätmete kasutamine energiatootmisel on linnale kasulik ka seetõttu, et sellega vähenevad mandrile veetava prügi kogused ja kulud.

Noot rääkis, et kui haridusasutuste ja toitlustusasutuste köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine ilmselt mingi probleem ei ole, siis eraisikute käest toidujäätmete kogumine eeldab majade juurde eraldi konteinerite paigaldamist.

Sarbuss

Toidujäätmed peavad kindlasti olema eraldi sorteeritud, sest Kuressaare Veevärk segajäätmeid vastu võtma ei hakka.

Biolagunevate jäätmete eraldi kogumise kohustus tekib Kuressaares 1. jaanuarist 12 ja enama korteriga majades.
Linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt ütles Oma Saarele, et Kuressaares on selliseid maju üle 30. Biojäätmete konteinereid on võimalik osta 100- ja 240-liitriseid.

Valdil ei olnud infot, mis seis on nende majade ühistutel või haldajatel eraldi biojäätmete konteinerite hankimisega. “Näidismajana võiks aga välja tuua Pikk 60 korteriühistu, kes Marek Schapeli eestvedamisel on väga kohusetundlik ja eesrindlik,” sõnas Valt.
Kuressaares maksab alates 1. jaanuarist 100-liitrise segaolme- või biojäätmete konteineri tühjendamine 28 krooni koos käibemaksuga ja 240-liitrise konteineri tühjendamine 65 krooni.

Karli Valt möönis, et loogiline oleks, kui eraldi kogutud biojäätmetest lahtisaamine läheks inimestele vähem maksma. Kuid OÜ Prügimees taotles esialgu biojäätmete eest koguni suuremat tasu, viidates, et konteinereid on vähe ja nende juurde eraldi sõitmine läheb kalliks.

“Lepiti siiski kokku, et biojäätmed segajäätmetest kallimaks ei lähe, sest muidu võinuks tekkida oht, et inimesed ei kogugi biojäätmeid eraldi ja panevad kõik segajäätmete konteinerisse,” sõnas Karli Valt.
Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles, et eraldi sorteeritud ja kogutud jäätmehooldus Kuressaares ei juurdu, kui ei teki tuntavat hinnavahet segaolme- ja sorteeritud jäätmete vahel.

“Spekuleerimine hinnakujunduse teemal on tänamatu tegevus, lisaks ka keeruline olukorras, kus häid numbreid käepärast võtta pole,” nentis Koov. “Seega saab see hetkel olla vaid minu deklaratiivne kinnitus – Kullimäe metaanitanki valmimisel alaneb ka biolagunevate jäätmete vastuvõtuhind.”
Karli Valt märkis, et hinnanguliselt võiks hinnalangus tulla 10–15 protsenti.

Ain Lember, Andres Sepp

elektritsaabtasuta.blogspot.com

10. detsember 2009, kell 02:30
Anonüümne ütles ...

Ökokülades vast seda prügi probleemi põle:
Ökoküla ei tä­hen­da (üks­nes) tuu­le­ge­ne­raa­to­reid ja mu­ru­ka­tu­seid.http://www.arileht.ee/artikkel/450370
Ökoküla on nähtamatu (0)
29. november 2008 00:00

Ökoküla ei tä­hen­da (üks­nes) tuu­le­ge­ne­raa­to­reid ja mu­ru­ka­tu­seid. Ökokülas on vä­he­malt sa­ma täh­tis, kui­das ini­me­sed oma­va­hel ja loo­du­se­ga suht­le­vad, se­le­tab üle­maailm­se öko­ko­gu­kon­da­de võrgus­ti­ku pre­si­dent Jo­nat­han Daw­son ·oti­maa Find­hor­ni ökokülast.

Mi­nult on küsi­tud, mil­lal asu­ta­ti esi­me­ne ökoküla. Ta­va­li­selt olen vas­ta­nud, et see toi­mus 1931. aas­tal Is­lan­dil Sólhei­me­ris. Mee­nu­ta­da võiks ka aja­loo­li­si uto­pis­te ja vi­sionää­re šot­la­sest Ro­bert Owe­nist ja 13. sa­jan­di Prant­sus­maal te­gut­se­nud ka­ta­ri­test ku­ni 6. sa­jan­dil ·oti­maa lää­ne­ran­ni­kul te­gut­se­nud Io­na mun­gak­loost­ri­ni. Esi­ta­sin sa­ma küsi­mu­se ühe­le aka­dee­mi­li­se­le aja­loo­la­se­le, kes ar­vas, et va­nim näi­de võis ol­la Lõuna-Itaa­lia Pyt­ha­go­ra­se ko­gu­kond 5. sa­jan­dil en­ne Kris­tust.

Ökokülad on nn ka­vat­sus­li­kud ko­gu­kon­nad. See tä­hen­dab, et ökoküla ela­nik­ke seo­vad ühi­sed ideaa­lid ja soov tee­ni­da eks­pe­ri­men­di kau­du laie­ma ühis­kon­na hu­ve. Ökoküla ter­min võib te­ki­ta­da se­ga­dust, sest se­da seos­ta­tak­se sa­ge­li sääst­vu­se füüsi­li­se külje­ga: tuu­le­ves­kid ja -tur­bii­nid, sääst­li­kud ma­jad ja trans­port. Ent te­ge­li­kult on ökokülas võrd­selt täh­tis elu öko­loo­gi­li­ne, ma­jan­dus­lik, sot­siaal­ne ja spi­ri­tuaal­ne külg. Elan Põhja-Šoti­maal asu­vas Find­hor­ni ökokülas, mis on peaae­gu 15 aas­tat va­na. Sa­ge­li tu­le­vad ini­me­sed mi­nu juur­de küsi­ma, kus nad saak­sid ökoküla nä­ha, pi­da­des sil­mas tuu­le­ge­ne­raa­to­reid ja uut teh­no­loo­giat. Mi­nu lem­mik­vas­tus on, et ökoküla on näh­ta­ma­tu.

Vä­he­malt sa­ma olu­li­ne kui teh­no­loo­gi­li­ne külg, on see, kui­das ko­gu­kon­na ela­ni­kud oma­va­hel suht­le­vad. Kui mul oleks va­li­da häs­ti toi­mi­va­te sot­siaal­se­te su­he­te ja teh­no­loo­gia va­hel, va­lik­sin ala­ti esi­me­se va­rian­di. Kesk­kon­nasääst­li­kus ko­gu­kon­nas, kus ini­me­sed üks­teist ei sal­li, ma ela­da ei ta­haks. Ole­me kind­las­ti tar­bi­ja­kul­tuu­ri te­ki­ta­tud vaim­se vaa­ku­mi vas­tu. Aga mil­le poolt me ole­me? Ökokülad an­na­vad võima­lu­se kat­se­ta­da oma ideid, öel­des, mi­da ta­ha­me muu­ta, ja pak­ku­des sa­mal ajal ka po­si­tiiv­set prog­ram­mi. Et pro­tes­ti­da in­tel­li­gent­selt loo­dust ja ühis­kon­da kah­jus­ta­va ma­jan­dus­li­ku glo­ba­li­see­ru­mi­se vas­tu, tu­leb oma ko­gu­kond üles ehi­ta­da nii prak­ti­li­sel kui ka teo­ree­ti­li­sel ta­san­dil. Ökoküla­de ra­ja­mi­ne võib ol­la seo­tud eri idee­de­ga. Kõige va­ra­sem suur idee, mil­le ni­mel tä­nap­äe­val sel­li­seid ko­gu­kon­di on ra­ja­tud, on ra­hu­lii­ku­mi­ne.

10. detsember 2009, kell 02:34
Unknown ütles ...

Üks hu­vi­ta­va­maid näi­teid on Co­lom­bias asuv ko­gu­kond San Juan de Apar­tadó, mis on üks pal­ju­dest mäs­su­lis­te ja va­lit­su­se va­he­li­sel rin­de­joo­nel asu­va­test küla­dest. Ehk­ki mõle­mad vae­nu­poo­led ta­ha­vad, et külae­la­ni­kud va­lik­sid ühe poo­le, tea­tab jär­jest roh­kem küla­sid oma ra­hu­meel­su­sest ja neut­raal­su­sest. Et see oleks ohu­tum, elab nen­des küla­des amee­rik­la­si ja eu­roop­la­si – kui kee­gi neist saaks sur­ma, jõuaks lu­gu leh­te­des­se ja sel­lest ei võidaks kumb­ki pool. Ena­mas­ti pöö­ra­tak­se öko-küla­des pal­ju tä­he­le­pa­nu loo­vu­se­le ja kuns­ti­le, mis on eri­ti täh­tis las­te pu­hul. Pal­jud öko­ko­gu­kon­nad on loo­nud lap­se­va­ne­mad, kes ot­si­vad al­ter­na­tiiv­seid ha­ri­dus­mee­to­deid, et mit­te kas­va­ta­da lap­si töös­tus­ma­si­na ham­mas­ra­tas­teks. Nii te­gut­se­vad mit­mes ökokülas Stei­ne­ri ja Mon­tes­so­ri koo­lid või ka­su­ta­tak­se ko­duõpet. Sot­siaal­ne kaa­sa­mi­ne on ökoküla­de loo­mi­sel sa­mu­ti olu­li­ne eesmärk. Igaüks, kes on ökokülas vii­bi­nud, teab, et ku­lu­ta­me pal­ju ae­ga koo­so­le­ku­te­le, konf­lik­ti­la­hen­da­mi­se­le ja au­sa, kuid hoo­li­va suht­le­mi­se õppi­mi­se­le. Me ei lükka prob­lee­mi­de la­hen­da­mist üks­nes in­se­ne­ri­de pea­le, vaid ka­su­ta­me kol­lek­tii­vi ge­niaal­su­se abi. Ökoküla­de ole­must ai­tab mõis­ta Mosk­vast 300 ki­lo­meet­rit lõunas asu­va Ki­teÏi küla.

10. detsember 2009, kell 02:34
Anonüümne ütles ...

Üks hu­vi­ta­va­maid näi­teid on Co­lom­bias asuv ko­gu­kond San Juan de Apar­tadó, mis on üks pal­ju­dest mäs­su­lis­te ja va­lit­su­se va­he­li­sel rin­de­joo­nel asu­va­test küla­dest. Ehk­ki mõle­mad vae­nu­poo­led ta­ha­vad, et külae­la­ni­kud va­lik­sid ühe poo­le, tea­tab jär­jest roh­kem küla­sid oma ra­hu­meel­su­sest ja neut­raal­su­sest. Et see oleks ohu­tum, elab nen­des küla­des amee­rik­la­si ja eu­roop­la­si – kui kee­gi neist saaks sur­ma, jõuaks lu­gu leh­te­des­se ja sel­lest ei võidaks kumb­ki pool. Ena­mas­ti pöö­ra­tak­se öko-küla­des pal­ju tä­he­le­pa­nu loo­vu­se­le ja kuns­ti­le, mis on eri­ti täh­tis las­te pu­hul. Pal­jud öko­ko­gu­kon­nad on loo­nud lap­se­va­ne­mad, kes ot­si­vad al­ter­na­tiiv­seid ha­ri­dus­mee­to­deid, et mit­te kas­va­ta­da lap­si töös­tus­ma­si­na ham­mas­ra­tas­teks. Nii te­gut­se­vad mit­mes ökokülas Stei­ne­ri ja Mon­tes­so­ri koo­lid või ka­su­ta­tak­se ko­duõpet. Sot­siaal­ne kaa­sa­mi­ne on ökoküla­de loo­mi­sel sa­mu­ti olu­li­ne eesmärk. Igaüks, kes on ökokülas vii­bi­nud, teab, et ku­lu­ta­me pal­ju ae­ga koo­so­le­ku­te­le, konf­lik­ti­la­hen­da­mi­se­le ja au­sa, kuid hoo­li­va suht­le­mi­se õppi­mi­se­le. Me ei lükka prob­lee­mi­de la­hen­da­mist üks­nes in­se­ne­ri­de pea­le, vaid ka­su­ta­me kol­lek­tii­vi ge­niaal­su­se abi. Ökoküla­de ole­must ai­tab mõis­ta Mosk­vast 300 ki­lo­meet­rit lõunas asu­va Ki­teÏi küla.

Ve­ne te­lea­ja­kir­ja­nik Dmit­ri Mo­ras­sov külas­tas töö as­jus las­te­ko­du­sid, oli seal näh­tust nii šokee­ri­tud, et lah­kus töölt, müüs ma­ha oma Mosk­va kor­te­ri ja ko­lis met­sa ela­ma. Sin­na ra­jas ta küla, et pak­ku­da or­bu­de­le asen­dus­ko­du. Val­da­va osa ökoküla­dest on ra­ja­nud kan­ge­kael­sed ja „ter­ve mõis­tu­se” vas­tu käi­tu­vad ini­me­sed. Mo­ras­sov ei mõel­nud sel­le­le, mis on sea­du­se­ga lu­ba­tud ja kust ra­has­ta­jaid lei­da – küla liht­salt tu­li ra­ja­da. Väike on ilus Veel üks idee, mis pa­neb ini­me­si ökoküla­sid ra­ja­ma, on põlv­kon­da­de­va­he­li­se si­de­me säi­li­ta­mi­ne. Olen ena­mi­ku oma karjää­rist veet­nud Aaf­ri­kas ja va­li­sin Find­hor­ni seetõttu, et see on noor­te ja ea­ka­te va­he­li­se suht­lu­se mõt-tes Eu­roo­pa kõige aaf­ri­ka­li­kum paik. Olu­li­seks pee­tak­se met­sa­de ja laie­malt loo­du­se taas­ta­mist. Lõuna-In­dia kuu­lus Au­ro­vil­le’i ökoküla on 40 aas­ta jook­sul is­tu­ta­nud kolm mil­jo­nit puud. ·oti­maal püütak­se taas­ta­da Ka­le­doo­nia met­sa, siia­ni ole­me is­tu­ta­nud üle poo­le mil­jo­ni puu.

10. detsember 2009, kell 02:36
Anonüümne ütles ...

Tais te­gut­seb bu­dist­lik kloos­ter, kes pühit­seb puid mun­ka­deks, et kind­lus­ta­da nen­de el­lujää­mist. Co­lom­bia Sa­sar­di ko­gu­kond loo­di me­re­kilp­kon­na­de pe­sit­sus­pai­ga kait­seks. Pal­ju­des ökoküla­des on käi­bel oma va­luu­ta ja ena­mas­ti sea­tak­se eesmär­giks sõltu­ma­tus maail­ma­ma­jan­du­sest. Siin keh­tib ree­gel „v­äi­ke on ilu­s”. Näi­teks Find­horn on se­davõrd ener­giatõhus, et meie too­de­tud ener­giast jääb üle 40%. Kui­gi su­per­mar­ke­ti­tes on toit oda­vam, püüavad ökokülad oma toi­tu ise kas­va­ta­da. Esi­teks sel­leks, et taas­ta­da si­de loo­du­se­ga, tei­seks sel­leks, et ta­ga­da küla­de kest­mi­ne ka siis, kui glo­baal­ne kau­ban­dusvõrk kok­ku ku­kub.

Tä­nap­äe­val on ökoküla­de põhieesmärk ini­mes­te ha­ri­mi­ne. Te­ge­le­me nen­de eks­pe­ri­men­ti­de­ga eeskätt üldi­se hüvan­gu ni­mel. Üks esi­me­si sel­li­seid al­ga­tu­si oli prog­ramm „E­la­vad juu­re­d”, mil­le kau­du saa­vad üliõpi­la­sed ökoküla­des ai­ne­punk­te oman­da­da. Kuue-seits­me aas­ta jook­sul, kui mi­na olen tu­den­geid ju­hen­da­nud, olen mär­ga­nud, et nen­de hi­li­se­ma koo­list väl­ja­kuk­ku­mi­se ta­se on kõrge. Asi on sel­les, et noor­te­le on va­ja ha­ri­dust, mis kes­ken­duks li­saks aju­le ka süda­me­le ja kä­te­le. Ena­mik tä­nap­äe­va ökoküla­sid on ra­ja­tud 1960.–1970. aas­ta­tel. Lii­ku­mi­se ra­ja­jad olid tol­lal üksi­kud eran­did, mood­sa ühis­kon­na aren­gut kri­ti­see­ri­sid vä­he­sed. Vii­ma­se kümne aas­ta jook­sul on olu­kord olu­li­selt muu­tu­nud. Olen Find­hor­nis ela­nud ka­hek­sa aas­tat ja mär­ga­nud, et kui va­nas­ti pee­ti meid se­gas­teks hi­pi­deks, siis nüüd peab ·oti va­lit­sus meie­ga nõu.

See on üle­maailm­ne suun­du­mus. Öko­ko­gu­kon­da­de võrgus­tik peab nüüd nõu ÜRO-ga, osa­le­si­me Jo­han­nes­bur­gi sääst­va aren­gu tipp­koh­tu­mi­sel ja võta­me osa ka tu­le­va­sest Ko­pen­haa­ge­ni klii­ma­koh­tu­mi­sest. Jär­jest enam nõus­ta­vad ökoküla­de eks­per­did lin­nap­la­nee­ri­jaid, seal­hul­gas Lon­do­ni oma­sid. Va­nas­ti oleks see tä­hen­da­nud võimue­sin­da­ja­te jaoks po­lii­ti­list ene­se­tap­pu.

Lühen­da­tult Von Krah­li aka­dee­mias 15. no­vemb­ril pee­tud loen­gust

Tõlki­nud Kaa­rel Kres­sa

elektritsaabtasuta.blogspot.com

10. detsember 2009, kell 02:37
Anonüümne ütles ...

Kuule,Printsess mis sa öelda tahad?
Ma tean juba seda ammu,et mil kirjutan kommentaari,et siis sa samal ajal paned kirja oma kommentaari ja me kommentaarid ilmuvad samal kellaajal.

elektritsaabtasuta.blogspot.com

10. detsember 2009, kell 02:43

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)