Asi on ülimalt lihtne.
Robi Antropov, Jansa Rahumägi ja Krissu Ojuland on millisest parteist?
Õige, Refist.
Nüüd, kel on võimalik krimasju alustada ja mitte alustada?
Õige, proksil. Prokuröridel.
Nüüd, kellele allub proks (prokuratuur)?
Õige, justiitsministeeriumile.
Kes on justiitsminister?
Õige, Rein Lang!
Millisest parteist on aga, huvitav küll, onu Rein?
Justtäpselt! Reformierakonnast!
Ja Reformierakondlaste (ega ka nende lakei, IRLi) suhtes ei alustata MITTE ÜHTEGI menetlust, raisk, kui just
a) ei ole vaja päästa Ansipit - millest Anna-Maria Galojani keiss
b) seesinane Reformierakondlane just ei ole nii jultunud, et tema tegude põhjal ei ole võimalik mitte kriminaalmenetlust alustada - millest Aivar Otsalti keiss, kes tulistas metsas loomi püstolist ja tegi muid räigusi, aga ka tema sai imeväikse karistuse
Võrdluseks: keskerakondlase Mart Viisitamme krimasja on nüüdseks menetletud juba aastaid hoolimata sest, et TÕENDEID POLE ja prokurör (Jüri Pikma) on tahtnud juba mitu korda asja ära lõpetada ja seda isegi Tallinnas ülemuste juures palumas käinud, aga Tallinna "konsiilium" (Lang ja Langile alluv Norman Aas) on selle ära keelanud.
Kordame veel kord üle, kes on Jüri Pikma ülemus?
Nüüd kõik koos: REIN LANG.
Tulemuseks see, et keskerakondlaste pisimaidki üleastumisi uuritakse mikroskoobiga ja aegade lõpuni, esitades tõendite puudumisel üha uusi ja uusi PARANDATUD KAHTLUSTUSI, aga reformierakondlaste suuredki kuriteod mätsitakse kinni. Alustatud menetlused lõpetatakse (Seli ja Seli naine) ning uusi ei alustatagi (Robi, Jansa ja Krissu).
Selline on Eesti justiitsmaailma (sorri, peaks vist ütlema justiitsmaffia) argipäev, kuni võimul on Reformierakond, mida toetab truu kannupoisina IRL. Ja senini on IRLil ikka olnud tahtmist Reformierakonna taldu lakkuda. Naljakalt kõlab IRLi loosung, et nüüd hakkavad nemad "rohelise koletisega" võitlema. Kui saab üha selgemaks, kes see nn koletis tegelikult on. Tõsi, koletis ei ole roheline, vaid kollane. Kollane koletis valitseb riiki ja IRL on tema relvakandja ning kannupoiss, nagu Sancho Panza.
Justiitsmaffiat toetavad omalt poolt ka Riigikohtu esimees Märt Rask (samuti Ref) ja õiguskantsler Indrek Teder (Refile lähedalseisev, Raski endine partner).
Ütlen ausalt: õigust te siit riigist ei saa, härrased. Või mis riik see on? See, mis meil on, ei ole mitte riik, vaid kurbmäng. Tragöödia, mis oleks isegi naljakas, kui ta ei oleks nii kurb. Esimese astme kohtunikud teevad süüdimatuid otsuseid (Kadri Kõusaare filmi ära keelamine, Olavi Ruitlase blogi kinnipanemine), advokaadid (Mare Lust) tulevad vastaspoolele kättpidi kallale ja keegi ei köhi ka. Mine kaeba, karjub Mare Lust vastaspoolt kägistades. Kuid ärge muretsege, aukohus arutab asja kuue kuu jooksul (sic!). Ma naeraks, kui nii valus poleks. Ma ei hakka üldse rääkima Reformierakonna ja IRLi korruptsioonist kohalikul tasandil - kes on seda kohvikut külastanud, teab, millega nad on siin Rakveres hakkama saanud.
Ma ei ole Pihli fänn, mulle seostub ta kõige muu kui demokraatiaga, aga kui ta suudab koos Savisaarega oma võimu kuritarvitama asunud parempoolsetele parteidele tugeva vastasrinde moodustada, siis on Keski ja sotside liit vajalik. Hädavajalik lausa. Sest Refi ja IRLi juhitud riigis, mis toimib põhimõttel Quod licet Iovi, non licet bovi, on järjest piinlikum olla eestlane.
Piinlik on elada riigis, mille valitsejad panevad iga päev toime mõne kuriteo õigusemõistmise vastu ja rakendavad seadust erinevalt - leebelt enda suhtes ja kogu karmusega enda kriitikute suhtes.
laupäev, 31. oktoober 2009
Lugeja küsimus poliitiliste vaadete kohta, ja meie kommentaar
Saabus selline küsimus/tagasiside:
tahtsin Teilt midagi küsida.
Olen Teie blogi järjekindel lugeja.
Ei ole küll Teie mõõdutundetu Keskerakonda ülistava poliitika austaja, aga Teid ma hindan. Kuna lähenete ühiskonnaprobleemidele konkreetselt! See on Teie suur pluss!!!
Kui Te ei pahanda, esitaksin ühe väikse küsimuse?
Kuidas olete sellele mõtelnud, et oma blogi viia laiematesse rahvamassidesse?
Sest mina näitan siin mõnele; aga paljud ei saa arvutist aru, kui on keerulisem nüanss kui seda on arvete maksmine.
Aga see selleks---tellisin Teie raamatu. Hea raamat. Aga ausalt tunnistan, et ma olen vaadetelt pigem parempoolne--ja ma kõigis nüanssides Teie poolt ei ole...
Lugesin raamatu läbi, saatsin ta oma sõpradega Norra; seal on ka inimesi, kes tahavad lugeda...---ja kasvõi vaielda?"
Endised ja ka praegused eestlased...
Küsida tahtsin hoopis midagi muud.
1.-Miks Te ei ei ellimineeri otseselt Teid solvavaid jne,,, postitusi?
2.- Kui unustada see parteiline ustavus Teie poolt ära---kas Te tõesti peate progressiivset tulumaksu meile parimaks?
Vaatasin siin, mida loete teie--ja mida loen mina. Ei anna võrreldagi justkui.
Te võite selle küsimuse välja -lõigata asi pole selles--
lihtsalt huvitav oleks teada, kuidas jõudsite nendele vasakpoolsetele ideedele?
Äkki soovitatiksite ka midagi asjalikku?
Minu kirja võite vastavalt oma parimale äratundmisele tükeldada, lõikuda, kleepida jne,,, probleeme pole--loodan Teilt vastust!
Jah --ja need sõimajad----tegemist pole ju konstruktiivse kriitikaga?---miks Te lasete valimatult neil seal laiutada?
Sellised sitapritsid ei vääri seda!
Lugupidamisega--Teie Andres
P.S.-Avage ka reaalne kohvuk kiiremini---tundub , et kõigile meeldiks!
Parimate tervitustega--Andres
P.P.S. --OLEN 18 AASTAT HÄÄLETANUD
isamaa poolt, nüüd esimest korda HAKKASIN SÜGAVALT KAHTLEMA!
kUIGI--OLEKSIN MA HÄÄLETANUD REF-I POOLT oleksin samamoodi kahelnud...
Inno kommentaar:
ma vastan siin enda eest ära, eks Irja saab hiljem täiendada.
Kuidas viia blogi rahvamassidesse? Me oleme mõelnud hakata tekste raamatuna välja andma. Aga ka internetis tõuseb loetavus iga päevaga, ma usun, et info liikumise tulevik on ikkagi veeb, trükimeedia osatähtsus väheneb. Pikki tekste on muidugi paberilt parem lugeda, praegu veel. Ma arvan, et seegi muutub, samuti muutub internet üha kättesaadavamaks. Nagu vesi ja elekter.
Siis vastused küsimustele:
1. Kõigepealt, miks me ei kõrvalda meid endid solvavaid postitusi. Kui me ise teiste kohta sõna võtame, siis on õiglane, kui ka meie kohta saab sõna võtta. Eks need solvangud iseloomusta eelkõige neid solvajaid endid. Ja mind nad ka ei häiri, see käib asjaga nö kaasas. Olen varem Äripäevas kommentaariumi käima tõmmanud ja saanud kaela ikka igasugust tuld ja tõrva, olen sellega harjunud. Irja ei olnud harjunud ja seetõttu me siin vahepeal mängisime nende kommentaaridega. Aga nüüd, tundub, on temal veel paksem nahk selga kasvanud kui minul.
Teine nüanss on veel, sellest kommentaariumist on kujunemas loetuim meedia, kus ei "elimineerita" kommentaare. Ma kujutan ette, et sellest saab üha suurem asi. Ja eks ta ole ka ainus meedia, kus saab selle tegijaid sõimata. Eks te proovige sõimata Delfis Hans Luike või Postimehes Kadastikku. Need kommid kustutatakse suht ruttu.
2. Mis vaadetesse puutub, siis tänases olukorras pole enam vahet, milline see maks on, valitsus on olukorras, kus peab võtma, ja võtabki sealt, kust võtta annab. Üha kõrgemale kerkiva tulumaksuvaba miinimumi (praegu 27 000 krooni aastas) tõttu on juba praegu Eestis nii, et kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad palju rohkem kui väiksema sissetulekuga. Kui need käärid nö legaliseerida, läbipaistvaks teha, mis sest siis hullu on? See, et Eestis on tulumaks proportsionaalne (flat tax), on müüt.
Mis vasakpoolsusesse puutub, siis ma ei ole klassikaliselt vasakpoolne. Ma pooldan eraomandust ja ei usu sellesse, et riik on kõige targem maksuraha ümberjagaja. Samas ma leian, et kehvikuid tuleb toetada, ja kui kehvikuid on rohkem, siis veel rohkem toetada. Isegi kui see nõuab kõrgemaid makse ja suuremat ümberjagamist. Eesti on nii väike ühiskond, et ei saa omale getosid lubada. Samuti leian, et arstiabi ja haridus peavad olema tasuta. See Eestis üldjoontes nii ongi, ses mõttes on Eesti väga vasakpoolne ühiskond, sarnaneb ikka pigem Soomele ja Rootsile. Kuigi Eestis pole haridus päris tasuta, vanematelt nõutakse üha suuremaid summasid, ning kõrgharidus on samuti üha enam tasuline. Kuidas ma jõudsin sellele ideele? Ausalt, see idee ei pärine kuskilt õpikust, ma lähtun sellest, mis ümberringi toimub. Ma näen seda, et ühiskond on nagu meeskond, ja ta on täpselt nii edukas kui edukas on kõige vähem edukas liige. Ehk siis: lisaks kõige kiirematele võimaluste loomisele tuleb toetada, järgi aidata ka kõige aeglasemaid, ja isegi siis, kui see kärbib kiiremate tiibu. Klassikalise majandusteooria järgi on elu üks suur rallivõistlus, aga ta ei arvesta sellega, kui ühel hetkel on sein ees: siis lendavad kiired kihutajad sodiks nagu küpsed tomatid ja ühiskond toetub, või on sunnitud toetuma just neile aeglasematele. Praegu on selline aeg käes ja see nõuab vastavat reageerimist.
Aga kirjanduse osas oskab ilmselt Irja lisada. Ta mingil hetkel hakkas lugema Marxi ja Engelsi kirjutatud Kommunistliku partei manifesti ja ütles, et väga aktuaalne asi. Mina samas ei usu ka sellesse kommunismi-ideaali, sest tegelik kapital, mis inimesi üksteisest eristab, mis ekspluateerib ja orjastab, on mõistus. Ma ei leia, et neid mõistusega inimesi tuleks karistada, nagu seda on ajaloos korduvalt tehtud. See ei vii kuhugi. Edukamad on need ühiskonnad, kus mõistusega inimesi hinnatakse. Aga ma ei leia ka seda, et mõistusega inimestel võiks lasta takistamatult teisi ära kasutada, teiste seljas ratsutada. Ma usun sellesse, et ühiskond areneb sinna, kui mõistusega inimesed saavad ise aru, et on mõistlik jagada oma mõistuse vilju vabatahtlikult nendega, kel mõistust pole, sest vastasel korral võetakse neilt vägisi, ja see on valus.
Mina ise hääletasin samuti 13 aastat Isamaa poolt. Ent pärast Res Publicaga liitumist ma seda enam ei suutnud. Siis proovisin Reformierakonda, ent tundub, et ka see pole see. Tuleb välja, et Reform ei järgi enam neid liberaalseid vaateid, millega nad kord võimule tulid. Nad petavad valijaid, ja teevad seda teadlikult. Nüüd olen jäänud pidama Keski juures ja seni pole pidanud pettuma.
Ma ei ole end poliitiliselt määratlenud vastavalt oma vaadetele, vaid sellele, mida ühiskond minu arvates kõige enam vajab. Ja eks see ole ka persoonides kinni. Kuigi olen vaadetelt pigem liberaal, hääletasin ma valimistel aastaid konservatiivse Isamaa poolt. Sest tundsin, et seda oli vaja. Siis toetasin rohelisi, kes klassikaliselt on hoopis vasakpoolsed, kuna tundsin, et seda oli vaja. Ja nüüd tunnen, et ühiskonna edenemiseks on vaja toetada Keskerakonda. Aeg on selline. On näha, et Ansip ja Laar on praeguses olukorras võimetud. Savisaar on ikkagi kriisiaja juht, ta oli edukas nõuka aja lõpu kriisiajal, ja tundub, et on ka nüüd. Ma ei näe kedagi teist, kes suudaks Eesti sellest kriisist välja tuua. Sest kriis pole ainult majanduslik, see on ka sotsiaalne. Terve ühiskond on kriisis. Savisaar ja Lauristin vedasid Eesti välja eelmisest kriisist, veavad ka nüüd.
Irja: jah, mina olen salakommunist ;). IRLi ei saa ma kunagi toetada seepärast, et olen liberaal. IRL on liiga konservatiivne. Reformierakond jällegi esindab maailmavaadet, mida võib iseloomustada sõnadega: ülbus, ahnus, edevus. Ei sobi mulle. Ja ei sobi ka neile armas edukultus ja loosungid (Võidab see, kel surres kõige rohkem asju! Viime Eesti viie aastaga viie kõige rikkama riigi sekka!). Mulle ei meeldi asju koguda, mulle meeldib koguda elamusi. Olen nõus, et mul on vähem, kui see tähendab, et kõige viletsamatel on sellevõrra rohkem. See ei olegi minu meelest maailmavaate küsimus, vaid küsimus, kas oled inimene või loom. Koer krabab teisel koeral maitsva kondi suust ka siis, kui ta on alles söönud ja ägiseb. Täpselt sama põhimõtet järgivad minu meelest parempoolsed: rikastelt ei võeta, kuigi neilt oleks võimalik võtta ja nad ka suurt ei kannataks sellest, et neilt võetakse, ainult seepärast, et kaks konti on parem kui üks kont.
Kesk meeldib seepärast, et meeldib Savisaar. Ta on tark ja põhimõttekindel. Ja tal on soe süda. Eks Keskiski ole tegelasi, kes mulle ei meeldi, aga erakonna näo määrab erakonna juht ja kui see juht on tark ja põhimõttekindel, ei saa see erakond midagi kurja korda saata. Parempoolsed (Ref ja IRL) on liig pikka aega võimul püsinud ja seda võimu liiasti armastama hakanud, millest ka võimu kuritarvitused: Neinar Seli ja tema naise krimasjade kiired äralõpetamised, Robi Antropovi ja Krissu Ojulandi krimasjade üldse mitte alustamine, aga Mart Viisitamme krimasja iga hinna eest käigushoidmine, hoolimata sellest, et tõendeid pole. Kui juba nii, siis sellistel võimu kuritarvitajatel on ülim aeg võimult kaduda.
tahtsin Teilt midagi küsida.
Olen Teie blogi järjekindel lugeja.
Ei ole küll Teie mõõdutundetu Keskerakonda ülistava poliitika austaja, aga Teid ma hindan. Kuna lähenete ühiskonnaprobleemidele konkreetselt! See on Teie suur pluss!!!
Kui Te ei pahanda, esitaksin ühe väikse küsimuse?
Kuidas olete sellele mõtelnud, et oma blogi viia laiematesse rahvamassidesse?
Sest mina näitan siin mõnele; aga paljud ei saa arvutist aru, kui on keerulisem nüanss kui seda on arvete maksmine.
Aga see selleks---tellisin Teie raamatu. Hea raamat. Aga ausalt tunnistan, et ma olen vaadetelt pigem parempoolne--ja ma kõigis nüanssides Teie poolt ei ole...
Lugesin raamatu läbi, saatsin ta oma sõpradega Norra; seal on ka inimesi, kes tahavad lugeda...---ja kasvõi vaielda?"
Endised ja ka praegused eestlased...
Küsida tahtsin hoopis midagi muud.
1.-Miks Te ei ei ellimineeri otseselt Teid solvavaid jne,,, postitusi?
2.- Kui unustada see parteiline ustavus Teie poolt ära---kas Te tõesti peate progressiivset tulumaksu meile parimaks?
Vaatasin siin, mida loete teie--ja mida loen mina. Ei anna võrreldagi justkui.
Te võite selle küsimuse välja -lõigata asi pole selles--
lihtsalt huvitav oleks teada, kuidas jõudsite nendele vasakpoolsetele ideedele?
Äkki soovitatiksite ka midagi asjalikku?
Minu kirja võite vastavalt oma parimale äratundmisele tükeldada, lõikuda, kleepida jne,,, probleeme pole--loodan Teilt vastust!
Jah --ja need sõimajad----tegemist pole ju konstruktiivse kriitikaga?---miks Te lasete valimatult neil seal laiutada?
Sellised sitapritsid ei vääri seda!
Lugupidamisega--Teie Andres
P.S.-Avage ka reaalne kohvuk kiiremini---tundub , et kõigile meeldiks!
Parimate tervitustega--Andres
P.P.S. --OLEN 18 AASTAT HÄÄLETANUD
isamaa poolt, nüüd esimest korda HAKKASIN SÜGAVALT KAHTLEMA!
kUIGI--OLEKSIN MA HÄÄLETANUD REF-I POOLT oleksin samamoodi kahelnud...
Inno kommentaar:
ma vastan siin enda eest ära, eks Irja saab hiljem täiendada.
Kuidas viia blogi rahvamassidesse? Me oleme mõelnud hakata tekste raamatuna välja andma. Aga ka internetis tõuseb loetavus iga päevaga, ma usun, et info liikumise tulevik on ikkagi veeb, trükimeedia osatähtsus väheneb. Pikki tekste on muidugi paberilt parem lugeda, praegu veel. Ma arvan, et seegi muutub, samuti muutub internet üha kättesaadavamaks. Nagu vesi ja elekter.
Siis vastused küsimustele:
1. Kõigepealt, miks me ei kõrvalda meid endid solvavaid postitusi. Kui me ise teiste kohta sõna võtame, siis on õiglane, kui ka meie kohta saab sõna võtta. Eks need solvangud iseloomusta eelkõige neid solvajaid endid. Ja mind nad ka ei häiri, see käib asjaga nö kaasas. Olen varem Äripäevas kommentaariumi käima tõmmanud ja saanud kaela ikka igasugust tuld ja tõrva, olen sellega harjunud. Irja ei olnud harjunud ja seetõttu me siin vahepeal mängisime nende kommentaaridega. Aga nüüd, tundub, on temal veel paksem nahk selga kasvanud kui minul.
Teine nüanss on veel, sellest kommentaariumist on kujunemas loetuim meedia, kus ei "elimineerita" kommentaare. Ma kujutan ette, et sellest saab üha suurem asi. Ja eks ta ole ka ainus meedia, kus saab selle tegijaid sõimata. Eks te proovige sõimata Delfis Hans Luike või Postimehes Kadastikku. Need kommid kustutatakse suht ruttu.
2. Mis vaadetesse puutub, siis tänases olukorras pole enam vahet, milline see maks on, valitsus on olukorras, kus peab võtma, ja võtabki sealt, kust võtta annab. Üha kõrgemale kerkiva tulumaksuvaba miinimumi (praegu 27 000 krooni aastas) tõttu on juba praegu Eestis nii, et kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad palju rohkem kui väiksema sissetulekuga. Kui need käärid nö legaliseerida, läbipaistvaks teha, mis sest siis hullu on? See, et Eestis on tulumaks proportsionaalne (flat tax), on müüt.
Mis vasakpoolsusesse puutub, siis ma ei ole klassikaliselt vasakpoolne. Ma pooldan eraomandust ja ei usu sellesse, et riik on kõige targem maksuraha ümberjagaja. Samas ma leian, et kehvikuid tuleb toetada, ja kui kehvikuid on rohkem, siis veel rohkem toetada. Isegi kui see nõuab kõrgemaid makse ja suuremat ümberjagamist. Eesti on nii väike ühiskond, et ei saa omale getosid lubada. Samuti leian, et arstiabi ja haridus peavad olema tasuta. See Eestis üldjoontes nii ongi, ses mõttes on Eesti väga vasakpoolne ühiskond, sarnaneb ikka pigem Soomele ja Rootsile. Kuigi Eestis pole haridus päris tasuta, vanematelt nõutakse üha suuremaid summasid, ning kõrgharidus on samuti üha enam tasuline. Kuidas ma jõudsin sellele ideele? Ausalt, see idee ei pärine kuskilt õpikust, ma lähtun sellest, mis ümberringi toimub. Ma näen seda, et ühiskond on nagu meeskond, ja ta on täpselt nii edukas kui edukas on kõige vähem edukas liige. Ehk siis: lisaks kõige kiirematele võimaluste loomisele tuleb toetada, järgi aidata ka kõige aeglasemaid, ja isegi siis, kui see kärbib kiiremate tiibu. Klassikalise majandusteooria järgi on elu üks suur rallivõistlus, aga ta ei arvesta sellega, kui ühel hetkel on sein ees: siis lendavad kiired kihutajad sodiks nagu küpsed tomatid ja ühiskond toetub, või on sunnitud toetuma just neile aeglasematele. Praegu on selline aeg käes ja see nõuab vastavat reageerimist.
Aga kirjanduse osas oskab ilmselt Irja lisada. Ta mingil hetkel hakkas lugema Marxi ja Engelsi kirjutatud Kommunistliku partei manifesti ja ütles, et väga aktuaalne asi. Mina samas ei usu ka sellesse kommunismi-ideaali, sest tegelik kapital, mis inimesi üksteisest eristab, mis ekspluateerib ja orjastab, on mõistus. Ma ei leia, et neid mõistusega inimesi tuleks karistada, nagu seda on ajaloos korduvalt tehtud. See ei vii kuhugi. Edukamad on need ühiskonnad, kus mõistusega inimesi hinnatakse. Aga ma ei leia ka seda, et mõistusega inimestel võiks lasta takistamatult teisi ära kasutada, teiste seljas ratsutada. Ma usun sellesse, et ühiskond areneb sinna, kui mõistusega inimesed saavad ise aru, et on mõistlik jagada oma mõistuse vilju vabatahtlikult nendega, kel mõistust pole, sest vastasel korral võetakse neilt vägisi, ja see on valus.
Mina ise hääletasin samuti 13 aastat Isamaa poolt. Ent pärast Res Publicaga liitumist ma seda enam ei suutnud. Siis proovisin Reformierakonda, ent tundub, et ka see pole see. Tuleb välja, et Reform ei järgi enam neid liberaalseid vaateid, millega nad kord võimule tulid. Nad petavad valijaid, ja teevad seda teadlikult. Nüüd olen jäänud pidama Keski juures ja seni pole pidanud pettuma.
Ma ei ole end poliitiliselt määratlenud vastavalt oma vaadetele, vaid sellele, mida ühiskond minu arvates kõige enam vajab. Ja eks see ole ka persoonides kinni. Kuigi olen vaadetelt pigem liberaal, hääletasin ma valimistel aastaid konservatiivse Isamaa poolt. Sest tundsin, et seda oli vaja. Siis toetasin rohelisi, kes klassikaliselt on hoopis vasakpoolsed, kuna tundsin, et seda oli vaja. Ja nüüd tunnen, et ühiskonna edenemiseks on vaja toetada Keskerakonda. Aeg on selline. On näha, et Ansip ja Laar on praeguses olukorras võimetud. Savisaar on ikkagi kriisiaja juht, ta oli edukas nõuka aja lõpu kriisiajal, ja tundub, et on ka nüüd. Ma ei näe kedagi teist, kes suudaks Eesti sellest kriisist välja tuua. Sest kriis pole ainult majanduslik, see on ka sotsiaalne. Terve ühiskond on kriisis. Savisaar ja Lauristin vedasid Eesti välja eelmisest kriisist, veavad ka nüüd.
Irja: jah, mina olen salakommunist ;). IRLi ei saa ma kunagi toetada seepärast, et olen liberaal. IRL on liiga konservatiivne. Reformierakond jällegi esindab maailmavaadet, mida võib iseloomustada sõnadega: ülbus, ahnus, edevus. Ei sobi mulle. Ja ei sobi ka neile armas edukultus ja loosungid (Võidab see, kel surres kõige rohkem asju! Viime Eesti viie aastaga viie kõige rikkama riigi sekka!). Mulle ei meeldi asju koguda, mulle meeldib koguda elamusi. Olen nõus, et mul on vähem, kui see tähendab, et kõige viletsamatel on sellevõrra rohkem. See ei olegi minu meelest maailmavaate küsimus, vaid küsimus, kas oled inimene või loom. Koer krabab teisel koeral maitsva kondi suust ka siis, kui ta on alles söönud ja ägiseb. Täpselt sama põhimõtet järgivad minu meelest parempoolsed: rikastelt ei võeta, kuigi neilt oleks võimalik võtta ja nad ka suurt ei kannataks sellest, et neilt võetakse, ainult seepärast, et kaks konti on parem kui üks kont.
Kesk meeldib seepärast, et meeldib Savisaar. Ta on tark ja põhimõttekindel. Ja tal on soe süda. Eks Keskiski ole tegelasi, kes mulle ei meeldi, aga erakonna näo määrab erakonna juht ja kui see juht on tark ja põhimõttekindel, ei saa see erakond midagi kurja korda saata. Parempoolsed (Ref ja IRL) on liig pikka aega võimul püsinud ja seda võimu liiasti armastama hakanud, millest ka võimu kuritarvitused: Neinar Seli ja tema naise krimasjade kiired äralõpetamised, Robi Antropovi ja Krissu Ojulandi krimasjade üldse mitte alustamine, aga Mart Viisitamme krimasja iga hinna eest käigushoidmine, hoolimata sellest, et tõendeid pole. Kui juba nii, siis sellistel võimu kuritarvitajatel on ülim aeg võimult kaduda.
Lugeja kommenteerib: miks proks kiirustas Reformi kaitsma, ja Inno kommentaar
Saabus selline kommentaar:
See oli nii koomiline vaadata, kuidas peaprokurör kiirustas refi-Postimehe-Berendsonile teatama, et prokuratuuril on piisavalt informatsiooni selle teema analüüsimiseks.
Lihtsalt naeruväärne. Tegelikult ju prokuratuuril pole tänaseni informatsiooni, miks ikka need firmad reformiärikate kampaania kinni maksid.
Ilmselt peaprokuröril lihtsalt kogemata lipsas suust soov, et nad mitte bittigi infot selle võimaliku altkäemaksuaasja kohta enam juurde ei taha saada, sest siis oleks veel häbiväärsem sellist kriminaaluurimist parteidiktaadi telefoniõigusele alludes ära lõpetada.
Lugedes refi-prokuratuuri PR agentuuriks ennast taandanud Postimehe tänast teksti torkab silma lause:
"Näiteks ei ole 2007. aasta veebruaris Quelle OÜ teinud ühtegi ülekannet OÜ-le Droom, teatas prokuratuuri pressiesindaja."
Esmapilgul justkui tõesti Postimehe reformiärikaid puhtaks pesevat versiooni toetav lause. Kuid mida see lause ikka tegelikult tähendab?
Tegelikult siis ilmselt kõik teised firmade ülekanded reformarite valimiskampaania arvete kinnimaksmiseks leiti üles. Muidugi prokuratuur ei soovi teada saada, miks ometi need firmad reformarite kampaaniat seadusevastaselt kinni maksma tormasid. Sest siis tuleks leida, kas polnud tegu altkäemaksuga. Ning kui ka altkäemaksu ei õnnestu tõendada, sest refi-poliitikute teefonikõnede üle pole pealtkuulamissüsteemi sisse seatud, siis maksudest kõrvalehoidumise koosseis on ikka ju ka ilma pealtkuulamissüsteemita tõendatav.
Inno kommentaar:
jah, tõepoolest, tasuks uurida, kuidas need firmad, kes neid ülekandeid teostasid, need kulud oma raamatupidamises deklareerisid.
Ma täpselt ei kujutagi ette, mismoodi üldse oli ette nähtud, et need maksed saavad makstud. Kas Droom esitas mingid arved? Või saatsid Rahumägi-Antropov firmadele lihtsalt teate, et makske nii- ja niipalju sellele- ja sellele arvele. Või mis? Äripäeval pidid ka mingid kirjavahetused olema. Kas sealt ei tule midagi välja?
Inno,
järjest uudishimulikum
P.S. Tundub, et paljud need asjad, millest me Irjaga oma Vaba ühiskonna raamatus kirjutasime, hakkavad nö tõeks saama, ehk üha rohkem inimesi saab aru, et asjad nii ongi nagu raamatus kirjas.
See oli nii koomiline vaadata, kuidas peaprokurör kiirustas refi-Postimehe-Berendsonile teatama, et prokuratuuril on piisavalt informatsiooni selle teema analüüsimiseks.
Lihtsalt naeruväärne. Tegelikult ju prokuratuuril pole tänaseni informatsiooni, miks ikka need firmad reformiärikate kampaania kinni maksid.
Ilmselt peaprokuröril lihtsalt kogemata lipsas suust soov, et nad mitte bittigi infot selle võimaliku altkäemaksuaasja kohta enam juurde ei taha saada, sest siis oleks veel häbiväärsem sellist kriminaaluurimist parteidiktaadi telefoniõigusele alludes ära lõpetada.
Lugedes refi-prokuratuuri PR agentuuriks ennast taandanud Postimehe tänast teksti torkab silma lause:
"Näiteks ei ole 2007. aasta veebruaris Quelle OÜ teinud ühtegi ülekannet OÜ-le Droom, teatas prokuratuuri pressiesindaja."
Esmapilgul justkui tõesti Postimehe reformiärikaid puhtaks pesevat versiooni toetav lause. Kuid mida see lause ikka tegelikult tähendab?
Tegelikult siis ilmselt kõik teised firmade ülekanded reformarite valimiskampaania arvete kinnimaksmiseks leiti üles. Muidugi prokuratuur ei soovi teada saada, miks ometi need firmad reformarite kampaaniat seadusevastaselt kinni maksma tormasid. Sest siis tuleks leida, kas polnud tegu altkäemaksuga. Ning kui ka altkäemaksu ei õnnestu tõendada, sest refi-poliitikute teefonikõnede üle pole pealtkuulamissüsteemi sisse seatud, siis maksudest kõrvalehoidumise koosseis on ikka ju ka ilma pealtkuulamissüsteemita tõendatav.
Inno kommentaar:
jah, tõepoolest, tasuks uurida, kuidas need firmad, kes neid ülekandeid teostasid, need kulud oma raamatupidamises deklareerisid.
Ma täpselt ei kujutagi ette, mismoodi üldse oli ette nähtud, et need maksed saavad makstud. Kas Droom esitas mingid arved? Või saatsid Rahumägi-Antropov firmadele lihtsalt teate, et makske nii- ja niipalju sellele- ja sellele arvele. Või mis? Äripäeval pidid ka mingid kirjavahetused olema. Kas sealt ei tule midagi välja?
Inno,
järjest uudishimulikum
P.S. Tundub, et paljud need asjad, millest me Irjaga oma Vaba ühiskonna raamatus kirjutasime, hakkavad nö tõeks saama, ehk üha rohkem inimesi saab aru, et asjad nii ongi nagu raamatus kirjas.
reede, 30. oktoober 2009
Kuum! Pentuse värsked käsulauad reforminoortele onu Robi ja tädi Krissu asjus!
Kirjasaatjad, kes naksid nagu traksid, annavad teada, et natuke aega tagasi kohtus Reformierakonna kontoris reforminoortega Keit Pentus ja andis neile kätte uued käsulauad. Pentuse sõnum reforminoortele oli, et onu Robi (Antropov), onu Jaanus (Rahumägi) ja tädi Krissu (Ojuland) on tegelikult väga toredad ning see, mis pahad (loe: Äripäev) lehed nende kohta kirjutavad, on puhas laim ning Keskerakonna ja sotside väljamõeldis. Ning rääkigu nad kõigile oma sõpradele ja tuttavatele, kui toredad on ikka onu Robi, onu Jaanus ja tädi Krissu.
Sedasi siis. Nii et nüüd on ka reformierakonna noored rakendatud võitlusse irmsa Äripäevaga, mis ainult mustab onu Robi, onu Jaanust ja tädi Krissut.
Sedasi siis. Nii et nüüd on ka reformierakonna noored rakendatud võitlusse irmsa Äripäevaga, mis ainult mustab onu Robi, onu Jaanust ja tädi Krissut.
Kohvik korraldab Rakveres venelaste-eestlaste kohtumise
Tuli säärane ettepanek:
kohvik võiks korraldada lugejaile kohtumise Öise vahtkonna liikmete jt, et arutada üheskoos, mida võiks eestis nn rahvaste sõpruse heaks ära teha. Kohtumine toimugu näiteks Rakveres Anne Nõgu kohvikus!! Uuriks, kui paljud lugejad oleks tulemas?
Inno kommentaar:
väga hea ettepanek! Kohvik on kindlasti nõus asja vahendama, ja kaasa lööma korralduses. Nii et huvilised, andke palun teada! Ja Anne Nõgu kohvik oleks hea idee, ma usun, et proua Nõgul pole selle vastu midagi, ta on niigi juba maksumaksjate raha kõvasti oma tasku ajanud, ka venelastest maksumaksjate raha. Nüüd avaneb võimalus selle eest ka midagi vastu anda. Ma teen proua Nõgule vastava ettepaneku, kui teda näen.
kohvik võiks korraldada lugejaile kohtumise Öise vahtkonna liikmete jt, et arutada üheskoos, mida võiks eestis nn rahvaste sõpruse heaks ära teha. Kohtumine toimugu näiteks Rakveres Anne Nõgu kohvikus!! Uuriks, kui paljud lugejad oleks tulemas?
Inno kommentaar:
väga hea ettepanek! Kohvik on kindlasti nõus asja vahendama, ja kaasa lööma korralduses. Nii et huvilised, andke palun teada! Ja Anne Nõgu kohvik oleks hea idee, ma usun, et proua Nõgul pole selle vastu midagi, ta on niigi juba maksumaksjate raha kõvasti oma tasku ajanud, ka venelastest maksumaksjate raha. Nüüd avaneb võimalus selle eest ka midagi vastu anda. Ma teen proua Nõgule vastava ettepaneku, kui teda näen.
Lugemissoovitus venelaste kohta Raul Kalevi blogist
Väljavõte Raul Kalevi blogist.
Soovitan lugeda venelastega suhtlemise kohta Raul Kalevi blogist. Kus Kalev peab venelasi lausa Eesti Nokiaks. Tuleb lihtsalt venelasi õppima ära kasutada, kui otsekoheselt väljenduda. Pöörata see väidetav nõrkus oma tugevuseks.
Ma ütlen ka oma arvamuse: minu meelest on venelased Eestis pigem õnnistus kui needus. Tõesti. Ja aeg oleks sellest lõpuks aru saada.
Kust tuleb eestlase konservatiivsus: eestlane on kõige kauem orjuses elanud rahvas maailmas
Eestlane on tõenäoliselt kõige kauem orjuses elanud rahvas maailmas. Orjus kestis ligi 700 aastat. Ligi 30 inimpõlve. Ja eesti rahvas tuli sellest välja. Mis on suur asi. Näiteks liivi rahvas seda ei suutnud.
Kuigi orjapõlve ei soovi eestlased eriti meenutada, on rahva meelelaad sellega ometi tihedalt seotud. Esiteks juba see alalhoidlikkus, või konservatiivsus tuleneb orjapõlvest, kus rahva peamiseks eesmärgiks sai ellu jääda, end elus hoida. Oma keelt ja kultuuri säilitada.
Eestlased on väga altid kasutusele võtma kõiksugu uusi tehnoloogiaid, lausa kõhklematult. Mis tuleneb tõenäoliselt sellest, et orjapidajatest mõisnikud tõid oma emamaalt Saksamaalt või Lõuna-Euroopast kaasa uusi põlluriistu ning seadmeid ning orjad pidid õppima neid kiiresti kasutama, et mitte nuuti saada.
Samas on eestlased väga konservatiivsed kõiksugu uuenduste ja uute mõtete suhtes, kuna, jällegi, mõisnik ei sallinud teistsuguseid mõtteid, ja kõik, kes vähegi pead tõstsid, said oma vitsad. Ja ilmselt karistati kogu kogukonda. Mistõttu inimesed õppisid uutmoodi mõtlejaid juba eos vaigistama. Eestlane pidi olema uuenduste kiire kasutaja, mitte uuendaja.
Eestlased küll ise armastavad öelda, et ei usu jumalat, et see on võõras jumal, peale surutud. Ent sellegipoolest on ristikiriku poolt propageeritav moraal ja eetika eestlasele väga omane, kuigi ta seda ei tunnista. Eestlane on tegelikkuses väga jumalakartlik rahvas. Ja lisaks väga alalhoidlik. Kokkuvõttes midagi sinna amišite kanti, kes samuti oma vanu tavasid ja traditsioone elus hoiavad, ent erinevalt päris amišitest lubavad kasutada uusi tehnoloogiaid.
Kuigi orjapõlve ei soovi eestlased eriti meenutada, on rahva meelelaad sellega ometi tihedalt seotud. Esiteks juba see alalhoidlikkus, või konservatiivsus tuleneb orjapõlvest, kus rahva peamiseks eesmärgiks sai ellu jääda, end elus hoida. Oma keelt ja kultuuri säilitada.
Eestlased on väga altid kasutusele võtma kõiksugu uusi tehnoloogiaid, lausa kõhklematult. Mis tuleneb tõenäoliselt sellest, et orjapidajatest mõisnikud tõid oma emamaalt Saksamaalt või Lõuna-Euroopast kaasa uusi põlluriistu ning seadmeid ning orjad pidid õppima neid kiiresti kasutama, et mitte nuuti saada.
Samas on eestlased väga konservatiivsed kõiksugu uuenduste ja uute mõtete suhtes, kuna, jällegi, mõisnik ei sallinud teistsuguseid mõtteid, ja kõik, kes vähegi pead tõstsid, said oma vitsad. Ja ilmselt karistati kogu kogukonda. Mistõttu inimesed õppisid uutmoodi mõtlejaid juba eos vaigistama. Eestlane pidi olema uuenduste kiire kasutaja, mitte uuendaja.
Eestlased küll ise armastavad öelda, et ei usu jumalat, et see on võõras jumal, peale surutud. Ent sellegipoolest on ristikiriku poolt propageeritav moraal ja eetika eestlasele väga omane, kuigi ta seda ei tunnista. Eestlane on tegelikkuses väga jumalakartlik rahvas. Ja lisaks väga alalhoidlik. Kokkuvõttes midagi sinna amišite kanti, kes samuti oma vanu tavasid ja traditsioone elus hoiavad, ent erinevalt päris amišitest lubavad kasutada uusi tehnoloogiaid.
Eesti on tegelikkuses innovatsiooni-vaenulik keskkond
Eestit peetakse üldiselt innovatiivseks maaks. Aga mina ütlen, et Eesti on väga innovatsiooni-vaenulik. Miks?
Eestit peetakse innovatiivseks seetõttu, et Eestis ollakse väga altid omaks võtma kõiksugu tehnoloogilisi uuendusi. Ja sellest järeldatakse, et Eesti on väga innovatiivne.
Tegelikkuses on muidugi lood veidi teistsugused. Tehnoloogia-sõbralikkus tuleneb peamiselt sellest, et kõik uued tehnoloogiad on tulnud tühjale kohale. Enne polnud siin midagi, piltlikult öeldes. Polnud ka vanu tehnoloogiaid, millest kinni hoida, ja mis takistab mitmel pool uute tehnoloogiate kasutamist. Nii näiteks ei saanud internetipangandus läänes eriti jalgu alla, kuna inimesed kasutasid endiselt tšekiraamatuid. Nõuka-aegne Eesti elas aga kaasaja mõistes kuskil 19. sajandi lõpus, kus paljud tööd tehti käsitsi ja hobusega. Sekka mõned kõrgtehnoloogilised ettevõtted, nõukogude sõjatööstuse filiaalid, millega oli seotud väike ring teadlasi ja millel laiema avalikkusega polnud suuremat pistmist.
Niimoodi. Mis siis on õigupoolest innovatiivus? Kas tõesti kõige uue kiire omaksvõtt, nagu on levinud arvamus. Wikipedia ütleb: An innovation is a new way of doing something. Ehk: innovatsioon on uuel moel millegi tegemine. Justnimelt, uuel moel. Ja see pole kopeerimine, ega kiire kasutuselevõtt. Uuel moel tähendab seda, et sellisel moel pole asju tehtud mitte kuskil mujal. Uuel moel tähendab: teistmoodi, teisiti.
Mina väidan, et Eestis on väga raske mingeid asju uuel moel teha. Kui sa midagi uuel moel, teistmoodi teed, või isegi mõtled, siis saadab sind ühiskonna üldine hukkamõist. Sind parastavad nn arvamusliidrid ja ajakirjandus. Sind tambitakse mutta. Mitte kellelgi ei lasta tõusta ja teha midagi teistmoodi. Kõik käib kampaania korras, kambakesi, nagu mingis orjalaagris. Olen seda nüüd juba korduvalt omal nahal kogenud. Kui midagi teistmoodi teed, siis heidetakse ette, et niimoodi ei teha. Või et: kus on sellist asja enne nähtud. Või: keegi ei tee niimoodi. Kõik teistmoodi arvamused tambitakse mutta. Mõelda tohib ainult kampaania korras, või tohtis, 1. mail siis. Aga mis innovatsioonist me siin räägime?!
Olen palju jälginud teiste riikide, näiteks Soome ajakirjandust ja sageli positiivselt üllatunud, kui soojalt suhtutakse seal neisse, kes midagi teistmoodi teevad või mõtlevad. Neile elatakse kaasa, neid toetatakse, ergutatakse. Samas kui üks soomlane, Sami Lotila püüab Eestis asjadele veidi teistmoodi läheneda, siis sõimatakse teda värdjaks. See on siis suhtumine innovatsiooni a la Estonia. Näitab, kui innovatiivne Eesti tegelikult on.
Eesti innovatsiooni-guruks peetakse Linnar Viiki, kes sai kuulsaks nn e-valitsuse idee propageerimisega. Mis oma olemuselt oli samuti uue tehnoloogia kiire kasutuselevõtt. Selles, et valitsuse liikmeid hakkasid infot arvuti teel vahendama, polnud ju tegelikkuses midagi uut. Seda tehakse igal pool maailmas. Ja tehti palju aega enne e-valitsuse asja.
Eesti innovatsiooni tegeliku olukorra hea näide on seesama ID-kaart, mida esialgu taevani kiideti, mis läks maksumaksjale maksma üüratu papi, ning mis pidi eesti rahva nö uueks looma. Tegelikkuses, nagu võib igaüks veenduda, pole selle kaardiga suurt midagi peale hakata. Sellele pole suudetud rakendusi leida. Miks? Sest innovatiivsust EI OLE. Mõned saavad teda kasutada mugava reisidokumendina, aga enamiku jaoks pole tal mingit erilist otstarvet. Rahakott on endiselt kaarte paksult täis, kuigi ID-kaart pidi hakkama kõike asendama. Isegi raha.
Eestit peetakse innovatiivseks seetõttu, et Eestis ollakse väga altid omaks võtma kõiksugu tehnoloogilisi uuendusi. Ja sellest järeldatakse, et Eesti on väga innovatiivne.
Tegelikkuses on muidugi lood veidi teistsugused. Tehnoloogia-sõbralikkus tuleneb peamiselt sellest, et kõik uued tehnoloogiad on tulnud tühjale kohale. Enne polnud siin midagi, piltlikult öeldes. Polnud ka vanu tehnoloogiaid, millest kinni hoida, ja mis takistab mitmel pool uute tehnoloogiate kasutamist. Nii näiteks ei saanud internetipangandus läänes eriti jalgu alla, kuna inimesed kasutasid endiselt tšekiraamatuid. Nõuka-aegne Eesti elas aga kaasaja mõistes kuskil 19. sajandi lõpus, kus paljud tööd tehti käsitsi ja hobusega. Sekka mõned kõrgtehnoloogilised ettevõtted, nõukogude sõjatööstuse filiaalid, millega oli seotud väike ring teadlasi ja millel laiema avalikkusega polnud suuremat pistmist.
Niimoodi. Mis siis on õigupoolest innovatiivus? Kas tõesti kõige uue kiire omaksvõtt, nagu on levinud arvamus. Wikipedia ütleb: An innovation is a new way of doing something. Ehk: innovatsioon on uuel moel millegi tegemine. Justnimelt, uuel moel. Ja see pole kopeerimine, ega kiire kasutuselevõtt. Uuel moel tähendab seda, et sellisel moel pole asju tehtud mitte kuskil mujal. Uuel moel tähendab: teistmoodi, teisiti.
Mina väidan, et Eestis on väga raske mingeid asju uuel moel teha. Kui sa midagi uuel moel, teistmoodi teed, või isegi mõtled, siis saadab sind ühiskonna üldine hukkamõist. Sind parastavad nn arvamusliidrid ja ajakirjandus. Sind tambitakse mutta. Mitte kellelgi ei lasta tõusta ja teha midagi teistmoodi. Kõik käib kampaania korras, kambakesi, nagu mingis orjalaagris. Olen seda nüüd juba korduvalt omal nahal kogenud. Kui midagi teistmoodi teed, siis heidetakse ette, et niimoodi ei teha. Või et: kus on sellist asja enne nähtud. Või: keegi ei tee niimoodi. Kõik teistmoodi arvamused tambitakse mutta. Mõelda tohib ainult kampaania korras, või tohtis, 1. mail siis. Aga mis innovatsioonist me siin räägime?!
Olen palju jälginud teiste riikide, näiteks Soome ajakirjandust ja sageli positiivselt üllatunud, kui soojalt suhtutakse seal neisse, kes midagi teistmoodi teevad või mõtlevad. Neile elatakse kaasa, neid toetatakse, ergutatakse. Samas kui üks soomlane, Sami Lotila püüab Eestis asjadele veidi teistmoodi läheneda, siis sõimatakse teda värdjaks. See on siis suhtumine innovatsiooni a la Estonia. Näitab, kui innovatiivne Eesti tegelikult on.
Eesti innovatsiooni-guruks peetakse Linnar Viiki, kes sai kuulsaks nn e-valitsuse idee propageerimisega. Mis oma olemuselt oli samuti uue tehnoloogia kiire kasutuselevõtt. Selles, et valitsuse liikmeid hakkasid infot arvuti teel vahendama, polnud ju tegelikkuses midagi uut. Seda tehakse igal pool maailmas. Ja tehti palju aega enne e-valitsuse asja.
Eesti innovatsiooni tegeliku olukorra hea näide on seesama ID-kaart, mida esialgu taevani kiideti, mis läks maksumaksjale maksma üüratu papi, ning mis pidi eesti rahva nö uueks looma. Tegelikkuses, nagu võib igaüks veenduda, pole selle kaardiga suurt midagi peale hakata. Sellele pole suudetud rakendusi leida. Miks? Sest innovatiivsust EI OLE. Mõned saavad teda kasutada mugava reisidokumendina, aga enamiku jaoks pole tal mingit erilist otstarvet. Rahakott on endiselt kaarte paksult täis, kuigi ID-kaart pidi hakkama kõike asendama. Isegi raha.
Venelased, minu sõbrad
Maksim Reva hoiab käes Vaba ühiskonna raamatut, Äripäeva veebist.
Mulle, kes ma olen nüüd juba aasta aega venelastega suhelnud, teeb selline lihtsustatud lähenemine nalja. Oh, oleks see vaid nii, et ulatame käe ja lepime ära. Kui see nii oleks, oleks eestlased ja venelased juba ammu lepitatud. Keit Pentus, kes õhtul hilja mööda Lasnamäe trepikodasid kolistas, oleks sellega hakkama saanud. Isegi Mart Laar ja Jüri Pihl oleksid sellega hakkama saanud, kui keegi oleks neile öelnud, kuidas seda teha. Aga isegi Edgar Savisaar pole sellega hakkama saanud. Venelased ei usalda eriti ka Keskerakonda ning paljud neist valivad endistviisi "omasid" - Dimitri Klenskeid ja Juri Žuravljove. Kui nad ei usalda päriselt isegi Keskerakonda, miks peaksid nad siis ühtäkki hakkama usaldama Rainer Nõlvakut? Mida on Rainer Nõlvakul neile pakkuda?
Venelaste usaldust ei võida paari puuistutuse ja ühe ühistööle pühendatud päevaga, olgu see pealegi Esimene mai, Pervõi mai, Töörahva püha. Mina olen endale nüüdseks nende seast palju häid ja truusid sõpru võitnud, kuid see on õnnestunud vaid tänu sellele, et mul on olnud nende jaoks aega. Just, a e g a selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Mul on olnud aega, et käia hilisõhtutel Notšnoi Dozori koosolekutel, aega, et rääkida nendega tunde Eesti ja Venemaa ajaloost, aega, et toetada neid nende meeleavaldustel ja pikettidel, aega, et nendega koos mõelda ja tunda, rõõmustada ja kurvastada. Nende nimed on minu mobiiltelefonis ja ma tean, kuidas neil läheb. Kui pikka aega näinud ei ole, siis helistan ja küsin, kuidas läheb. Kui neil on mure ja nad vajavad abi, siis nad helistavad mulle ja ma aitan neid. Kui mul on mure, siis ma helistan neile ja ma saan abi. Usaldus ei ole sündinud üleöö, vaid aja jooksul, teineteist ja teineteise hinge sügavalt, südamega tunnetades.
Paljud teie seast sõimasid "tiblade tallalakkujaks" ja küsisid, palju ma Kremlist palka saan, kui ma siin entusiastlikult kirjeldasin, kui toredad uued sõbrad mul on. Isegi mu meil, mille kirjutasin Dozori pressiesindajale Larissa Neštšadimovale, ei jõudnud temani ning maandus ühel padurahvuslikul saidil nimega BHR, kus mind hoiatati, et ma ei tea, mida teen. Aga ma olen kange. Kui midagi ette võtan ja seda oma südames õigeks pean, siis jään endale kindlaks ja teen ikka, ükskõik mis must siis ka arvatakse. Suhtlesin Saša (Aleksandr Korobov), Pjotri (Pjotr Puškarnõi) ja Maxiga (Maksim Reva) edasi, me tegime nendega siia kohvikusse pikad intervjuud ja panime nende lood ka oma Vaba ühiskonna raamatusse.
Viimase üle olen eriti uhke. Mäletan, kui õnnelikud olid Pjotr ja Maksim me raamatu esitlusel, ja hinges on soe tunne. Mäletan sinimustvalgete kaantega raamatut Maksimi peos (Äripäeva fotograaf Raul Mee tegi sellest ka pildi) ja seda, kuidas Pjotr, keda kurvastas, et teda oli Kanal2 Reporteris portreteeritud kui liiklushuligaani, seisis korraga telekaamerate valgusvihus ja rääkis õhinal sellest, kuidas meie Innoga olime esimesed eesti ajakirjanikud, kes tema ja teiste Dozori liikmete vastu huvi tundsid, nendega rääkima tulid.
Ja mul on uhke tunne. Sest saagu sest Rainer Nõlvaku ettevõtmisest mis saab, meie suhtleme oma sõprade venelastega edasi. Ka pärast esimest maid ja südamest.
PS Teema kajastamine meedias (Päevalehes ja Delfis, mis kuuluvad IRLi toetajale Hans H Luigele) näitab, et venelasi tohib armastada vaid kampaania korras. Üksikult ei tohi. Kui mina neile käe ulatasin, siis olin tibla ja mind taheti saata Venemaale. Kui seda teeb Nõlvak ja kampaania korras, siis ta on Päevalehe käsituses pühak ja "unistaja".
Delfis kirjutab Aimar Altosaar (IRL) georgi lindikestest, kuidas neid kandsid juba Vabadussõjas sõdinud Eesti ohvitserid. Noh, mina käisin maikuus Soomes, Johan Bäckmani korraldatud konverentsil ja istusin laua taha, millel oli iga kõneleja ees georgi lindike. Seepeale visati mind NAKist välja. Põhjus: kuna ma istusin "okupatsiooni eitajatega" ühise laua taga. Eriti panid "noorautorid" mulle pahaks seda, et mu ees laual oli georgi lindike.
Sellise topeltmoraaliga ja kampaania korras kaela langemisega kaugele ei sõida, aga te tehke proovi, head IRLlased ning Tönis Palts ja co. Mina millegipärast kahtlustan, et neid venelasi, kes teil end haneks püüda lasevad, eriti palju pole.
Kas Reform-JOKK, või siiski mitte?!
Mind paneb imestama, kui suure usinusega eri ametkonnad ja ajakirjandus püüavad otsida põhjuseid, miks tähtsad Reformierakonna ja Riigikogu liikmed EI OLE süüdi varjatud rahastamises. Näiteks see tänane Postimehe artikkel, mis püüab seadust rikkunud mehi puhtaks pesta. Et kui kampaania oli kandidaadi, mitte erakonna oma, siis justkui võib kõike teha. No tohho tillaja! Kandidaat polegi siis erakond. Ja tema kampaania on tema era-asi.
Aga äkki polnud Parbus ka linnavalitsuse ametnik, vaid tegutses kui eraisik, ja eraisik võib ju kingitusi vastu võtta.
Isegi, kui vaadata Antropovi valimiskampaania kulude aruannet, siis on osa kulude taha kirjutatud: ERAKOND. Näiteks Vastlapäev, Sõbrapäeva pidu, Pingviinide ball, Nännijagamine kaubanduskeskustes, mis olid erakonna üritused. Need oli Reformierakonna kampaania-üritused, mille eest esitati arve Antropovile, ilmselt siis vastavalt kokkuleppele, ja mille eest tasusid firmad. PUHAS SEADUSERIKKUMINE, SEEJUURES ÄRA TÕENDATUD!!! AUUU, KAPO, JALAD PERSE ALT VÄLJA, KURAT VÕTAKS! VÕI ON TEIL KEELATUD REFORMI ASJADEGA TEGELEDA?! OLETE TÕESTI POLIITILINE POLITSEI?!
Postimehest ma ei hakka rääkimagi, see on puhas Reformi suuvooder ja käepikendus. Mitte valve- vaid sülekoer.
Just, õige, Irja on targem ja vähemalt 5 aastat noorem, ja suhe on väga hea!
Väljavõte ERRi veebist.
Jummala õige, et tuleb võtta endast targem ja vähemalt 5 aastat noorem naine, siis suhe püsib!
Irja on minust targem ja 7 aastat noorem, ja suhe on super! Pärast pea 5 aastat kestnud kooselu tunnen ikka veel metsikut tõmmet ja tahaks temaga elu lõpuni koos olla. Ja ma ei saa aru, kust see soov tuleb.
Varem olin suhtes endast paar aastat vanema naisega, kes pidevalt tänitas ja näägutas ja sõimas, et olen nagu laps. Seetõttu ei tundunud ta ka eriti tark. Irja käest küsin, kas olen laps, tema, et olen küll, aga tema käitub ka nagu laps. Oleme niisiis nagu kaks last, optimistlikud, kõigele uuele avatud. Tunnen end palju nooremana kui aastaid tagasi, kui endast vanema naisega koos elasin. Huvitav oli see, et vanem naine tahtis, et ma käituksin nagu vana mees. Ja tundsin ise ka, et hakkan varsti surema.
Üks põnev kommentaar ravirahade ja praeguse Eesti seisu kohta
Äripäeva veebist:
Vastan siis mulle esitatud küsimustele. Ma ei vihka Reformierakonda, kuid ravirahade vähendamine viis minu silmis reformierakonna maine täiesti alla. Inimeste elu ja tervis on siiski tähtsamad kui euro ja ei ole mõtet seletada, et euro kasutusele võtmine toob Eestisse välisinvestoreid. Välisinvestorite Eestisse tulekut mõjutavad palju rohkem Eesti ja Venemaa vahelised suhted ning sotsiaalse kriisi oht kui euro. Samuti ei meeldi mulle reformierakonna otsus tõsta emapalga ülempiiri, samas võttes ära ranitsaraha. Miks on Reformierakonna silmis ühed lapsed väärtuslikumad kui teised?
Ma ei vihka Eestis, sest elan siin. Kuid Reformierakond ei ole veel Eesti.
Ma ei tööta mitte ühegi ajalehe ega ajakirja heaks. Kuid poliitikute tegemiste vastu tunnen huvi nagu paljud teisedki inimesed, sest varsti jälle valimised tulemas ning vaja otsustada kelle poolt hääl anda. Seda, et poliitikud valetavad, teab küll iga inimene ja et mingigi ettekujutus oleks, mis mehe/naisega tegu on, kes enne valimisi kõiksugu lubadusi annab, tuleb lugeda ajalehti. Varem lugesin Päevalehta, kuid minu meelest on Äripäev parem ja julgeb ka valitsuses oleva erakonnaliikmete "ämbritest" kirjutada.
Vastan siis mulle esitatud küsimustele. Ma ei vihka Reformierakonda, kuid ravirahade vähendamine viis minu silmis reformierakonna maine täiesti alla. Inimeste elu ja tervis on siiski tähtsamad kui euro ja ei ole mõtet seletada, et euro kasutusele võtmine toob Eestisse välisinvestoreid. Välisinvestorite Eestisse tulekut mõjutavad palju rohkem Eesti ja Venemaa vahelised suhted ning sotsiaalse kriisi oht kui euro. Samuti ei meeldi mulle reformierakonna otsus tõsta emapalga ülempiiri, samas võttes ära ranitsaraha. Miks on Reformierakonna silmis ühed lapsed väärtuslikumad kui teised?
Ma ei vihka Eestis, sest elan siin. Kuid Reformierakond ei ole veel Eesti.
Ma ei tööta mitte ühegi ajalehe ega ajakirja heaks. Kuid poliitikute tegemiste vastu tunnen huvi nagu paljud teisedki inimesed, sest varsti jälle valimised tulemas ning vaja otsustada kelle poolt hääl anda. Seda, et poliitikud valetavad, teab küll iga inimene ja et mingigi ettekujutus oleks, mis mehe/naisega tegu on, kes enne valimisi kõiksugu lubadusi annab, tuleb lugeda ajalehti. Varem lugesin Päevalehta, kuid minu meelest on Äripäev parem ja julgeb ka valitsuses oleva erakonnaliikmete "ämbritest" kirjutada.
Inno kommentaar:
tõepoolest, näib, et valitsus on hakanud eurot eelistama juba rahva tervisele. Kuigi tervis peaks olema kõige kallim siin ilmas. Tervis ja lähedased. See on väga nukker trend.
Kui varem rääkis seesama Ansip, et euro kiirema tuleku nimel ei ohverdata majanduskasvu, siis nüüd ollakse selle euro nimel kõik ohverdama. Kui enne polnud euro üldse oluline, siis nüüd on see nii oluline, et anna otsad. Kuidagi ühest äärmusest teise, ühest kraavist teise liigub see vanker.
Ja tõsi ta on, investeeringud sõltuvad palju rohkem rahva heaolust ja suhetest naabritega kui mingist eurost. Portugal ja Kreeka maadlevad juba aastaid oma majandusega, kuigi neil on euro kehtiv juba ammu. Seal käivad koguni jutud eurost lahtiütlemisest, et majandust rajale saada. Eesti olukord on Portugaliga väga sarnane. Ka seal oli pärast ELiga liitumist suur buum, mis nüüdseks on asendunud juba kümme aastat kestnud stagnatsiooniga. Ja mis huvitav, seal on asutud lausa kommuniste toetama!
Puldre ja Laar on kaksikvennad?
Seksikaimate karvaste poliitikute mõõduvõtmine alles käib, aga juba praegu võib teha väikse vahekokkuvõtte ja öelda, et tabelis on tõusnud üllatavalt kõrgele, teisele kohale (10 häält!) rakverlane Olev Puldre, kes jääb hetkel maha vaid Mart Laarist (12 häält). Arvestades Olev Puldre vähetuntust, on see rabav.
Samas pole siin midagi imestada. Mart Laar ja Olev Puldre on väga sarnased. Võiks isegi arvata, et nad on kaksikvennad, kes lahutati teineteisest kohe pärast sündimist. Nii väga ühte nägu on nad. Mõlemad on paksud, lüheldast kasvu mehed. Kui Puldrel oleks pintsak seljas, oleks ta Mart Laar. Kui Laar enda juuksed brünetiks värviks, oleks ta Olev Puldre.
Ja neil on ka ühesugune iseloom. Mõlemad on suured solvujad ja mõlemad on solvunud Peeter Võsa peale. Laar solvus, kui Võsa IRList Keski hüppas, ja Puldre solvus, kui Võsa teda valimisööl sotside juurde kaasa ei võtnud. Mõlemad on ka ühed parajad intrigaanid. Laar üritas Savisarele Pihli ja Pentuse kaasabil kambakat organiseerida ja Puldre tegi koos IRLi ja sotsidega kambaka Peeter Võsale, kui kohe pärast valimisi Keskist IRLi astus. Nii Laarile kui Puldrele meeldib jagada karu nahka juba siis, kui karu veel metsas. Laar hooples enne valimisi, kuidas ausad linnaametnikud võivad oma ametisse edasi jääda, aga ebaausatele paneb ta sule sappa. Puldre rääkis pärast ülehüppamist tähtsalt, kuidas temast saab Rakvere abilinnapea.
On veel üks sarnasus - mõlemad mehed on suured tulistajad. Laar tulistas Savisaart ja Puldre üht Allani-nimelist noormeest, kes viibis ühel varahommikul salapärastel asjaoludel tema koduhoovis. Kummagi tegevuses ei olnud siiski kuriteokoosseisu, sest Laari sihtmärgiks polnud mitte reaalne Savisaar, vaid Savisaare foto, ja Puldre väitis, et tulistas Allanit enesekaitseks. Kuid kirg tulistamise vastu näib neid mehi siiski ühendavat.
Põhjus, miks Mart Laar Olev Puldre käitumist, s.o oma kaaslaste järele luuramist ja nende peale keele kandmist kuidagi hukka mõista ei taha, võibki peituda selles, et Puldre on Laari long lost kaksikvend. Kuidas sa ikka oma liha ja verd hukka mõistad.
Kohvik elab omalt poolt vennakeste teineteiseleidmisele südamest kaasa ning kutsub vennakesi edaspidi hellitavalt Mart Puldreks ja Olev Laariks.
Toomas Kivimägi'le sillutatud tee poliitikasse
Väljavõte Postimehe veebist.
Ma mäletan selgesti seda aega, kus seadusega keelati maavanemal kui kõrgel riigiametnikul (kes omavalitsuste üle järelvalvet teostab) asuda vahetult pärast oma kohalt lahkumist ametisse kohalikus omavalitsuses, et vältida huvide konflikti, kus maavanem kui valitsuse esindaja koha peal saab kasutada oma võimu, infot ja maksumaksja raha omale uue töökoha tegemiseks. Ent nagu Eestis kombeks, annab võimulolev poliitiline klikk sulle ameti, annab ka seaduse selle ameti pidamiseks. Just nii toimus Pärnu maavanema Toomas Kivimägiga, kelle Pärnu linnapeaks saamise tarbeks võeti Riigikogus vastu eraldi seadus.
Ma ütlen ausalt, et mulle Kivimägi ei meeldi. Ta on olnud Pärnu maavanem küll juba iidamast-aadamast, 1993. aastast vist, aga niipalju kui ma temaga varem olen kokku puutunud, siis on tegemist ülbe mehega. Näiteks 2002. aastal uurisin üht aasta varasemat, Kivimägiga seotud juhtumit. Kus Kivimägi mõjutas 2001. aasta kevadel Pärnu politseiprefekti Peeter Moora't, et too vabastaks vahi alt autokummide vargusega vahele jäänud maavanema vennapoja Tanel Kivimägi. Hiljem mätsiti asi muidugi kinni, Kivimägi ei kommenteerinud midagi ja Pärnu politseiprefektuuri kriminaalosakonna ülemkomissar, noor ja hakkaja politseinik Peeter Paisuots, keda seostati info lekitamisega, lasti töölt lahti. Kogu asja orkestreeris, nagu võib arvata, Toomas Kivimägi ise. Kusjuures, NB!! Kivimägi mõjutas asjast mitte kirjutama ka kohalikke ajakirjanikke. Asja muutis eriti pikantseks see, et varastatud autokumme ja velgi hoiti maavanem Toomas Kivimägi'le endale kuuluvas hoones Sindis. Varastatud kummide asemele oli autode alla pandud tuhaplokke, mis pärinesid maavanema enda pooleliolevalt majaehituskrundilt.
Ent minu arvamus võib olla muidugi petlik. Kivimägi võib olla väga tore mees. Samas, arvestades seda, kuivõrd oli mutta tambitud Pärnu endise linnavõimu, eriti Märt Viisitamme renomee, siis oleks võinud arvatavasti kandideerida linnapeaks ka Hillar Kohv, ta oleks ikka ära valitud.
Nüüd tekib küsimus, miks oli Viisitamme renomee niivõrd mutta tambitud. Loomulikult võib öelda, et mees, kes on politseiuurimise all ja saanud kahtlustuse, oleks pidanud ametist tagasi astuma. Ja sedasi oleks tal olnud palju rohkem šansse uuesti linnapeaks kandideerida. Ent kui Viisitamm tõesti polnud milleski süüdi?! Kui see oli Kivimägi vandenõu, et omale koht vabaks teha. MIks oleks pidanud Viisitamm siis kõik käest ära andma?!
Sest Kivimägi'l oli maavanemana olemas hea info Pärnu linnas toimuva kohta. Ta on seotud lähedalt IRLiga, nn Port Arturi grupiga, Pärnu võimsaima ettevõttega. Mida juhib Viljo Vetik, kelle elukaaslane on Annely Akkermann, IRLi esinumber Pärnus. Akkermann on ühtlasi AS Port Artur nõukogu liige. Ehk sisuliselt tuli Kivimägi selja taga Pärnus võimule Vetiku punt.
Maavanemana sai Kivimägi ise suunata asju nii, et Viisitamme suhtes algatataks menetlus. Tal oli Viisitamme taust teada ja ta sai seda ära kasutada. Ja see heidab paratamatult inimesele halba varju. Seda on loomulikult võimatu tõestada, et asja taga oli just Kivimägi, ent sündmuste käik, ja eriti arvestades Kivimägi isikut ning tema selja taga seisvaid mõjuvõimsat gruppi, miski pole võimatu. Kuidagi liiga libedalt läksid kõik need asjad. Viisitamme materdamisega tegeles, niipalju kui ma kõrvalt jälgisin, kõige usinamalt Kivimägi ise.
Ma uurisin ka veidi Viisitamme asja tausta, seda pole millegipärast viitsinud teha ükski ajakirjandusväljaanne, kuigi info on vabalt saadaval, ja minu uuriva ajakirjaniku pilk ei tuvastanud seal küll midagi seadusevastast ega kahtlast. Küll on Viisitamme lihtsalt materdatud ja naeruvääristatud. Ning väidetud, et Viisitamme pärast on kannatanud kogu Pärnu. Kas ikka on? Võibolla on Viisitamm, vastupidi, takistanud linna paljaks varastada.
Mind ausalt öeldes hirmutab Vetiku pundi võimuletulek Pärnus. Mis sisuliselt tähendab seda, et kogu linn on ühe suure käpa all. Ma soovitaks olla pärnakatel väga tähelepanelikud ning oma maksuraha käekäigul igaks juhuks silm peal hoida. Jällegi, võibolla ma paanitsen ilma asjata, aga minu sisetunne ütleb, et tuleb olla ettevaatlik. Kellelegi oli väga vaja seda, et Kivimägi Pärnus võimu võtaks. Tõenäoliselt selgub varsti ka põhjus.
neljapäev, 29. oktoober 2009
Kohvik tutvustab IRLi tähtsaid võtmetegijaid Rakveres: ERICH PETROVITS
Väljavõte Rakvere linna veebist.
Suurem osa Rakvere linna elanikest teavad Erich Petrovits'i kui endist abilinnapead ja praegust linnavalitsuse liiget, spordikeskuse juhti. Igati tublit meest, kes kandideeris ka volikokku IRLi nimekirjas, ent ei osutunud valituks.
Ent väiksem ring teab Petrovitsi kui MTÜ Rakvere Palliklubi endist juhatuse liiget. Tegemist on siis korvpalliklubiga, mis kannab praegu nime BC Tarvas ja mida veab viimased kolm aastat treener Andres Sõber.
Ent tuleme tagasi MTÜ Rakvere Palliklubi juurde. See loodi 2004. aastal ajal, kui Petrovits oli abilinnapea. Ja Rakvere linn, mida juba tookord sisuliselt juhtis volikogu esimees Mihkel Juhkami, kantis klubisse ohtralt maksumaksja raha, pea iga kuu 100 tuhat krooni. Sellele vaatamata jäi klubi ise võlgu pea kõigile Rakvere ettevõtetele. Tegemist on ühe suurema pettuse ja rahapesu skeemiga Rakveres, mis pole eriti avalikkuse tähelepanu pälvinud. Sellest räägivad samas omavahel kõik Rakvere ettevõtjad, ent kohalik ajakirjandus vaikib. Sest kõigile on jäädud võlgu ja keegi ei julge teemat tõstatada, kartuses oma rahast üldse ilma jääda. Samas võimaldab selline vaikimine asi vaikselt summutada ning Petrovits jalutab kui õige mees Rakvere vahel ringi.
Äriregistri andmetel on linna maksumaksja käest üle miljoni krooni ning ettevõtjatelt mitu korda rohkem raha saanud ettevõte pankrotis. Linnavalitsus üritas küll ettevõtet juba 2007. aastal vaikselt likvideerida, ent võlausaldajad algatasid pankrotiprotsessi, mis alles paar nädalat tagasi, 12. oktoobril vaikselt rauges. Ametlik põhjus on see, et ettevõttel pole lihtsalt vara. Ent millegipärast ei algatanud pankrotihaldur ettevõtte endiste juhtide suhtes mingit menetlust, kuigi on üldteada, et mehed firma raha lihtsalt oma tasku pistsid. Miks ei tulnud menetlust? Põhjus on selles, et Petrovits ja ettevõtte teine varasem juht, puiduärimees Kalev Trumm leppisid võlausaldajatega kohtuväliselt kokku, et hakkavad otsast vanu võlgu maksma. Ilmselt mängib rolli ka Petrovitsi otseside volikogu esimehe Mihkel Juhkami ja sealtkaudu linnavalitsuse juurde. Ta saab vajadusel oma võlausaldajaid "aidata", ning arvata võib, et ka mõjutada. Juhkami võib mõjutada kõike Rakvere linnas. Ja võib arvata, et palliklubi raha on läinud teiste IRLiga seotud tegelaste, näiteks Mihkel Juhkami enda taskusse.
Taustaks veel niipalju, et Kalev Trummi firma AS MM-Terminal on sisuliselt samuti pankrotis, firmal lasub 3,6 miljoni kroonine maksuvõlg.
Palliklubiga on olnud lähedalt seotud ka Rakvere Soojuse praegune juht ja linnavalitsuse liige Sven Trofimov. Ta juhatas 2005-2006. aastani MTÜd BC Rakvere. See ettevõte õnnestus linnal vaikselt likvideerida.
Valikuline suhtumine pedofiilidesse: TH Liiv tõmmati liistule, teisel mehel lastakse volikokku kandideerida
Kas pole huvitav: valikuline suhtumine pedofiilidesse?!
Näiteks endine tuntud ajakirjanik, Toomas Sildami kolleeg Päevalehes Toomas H. Liiv tõmmati hirmsalt liistule. Kuna, olevat väidetavalt kuskil näppinud Hans H. Luige toona 11-aastast poega. Ja sellele järgnes hirmus karistus. Tohutu meediapeks, mille tulemusel vaene mees isegi nime muutis, Toomas Meola'ks. Ent ka see tšekati välja ja meediapeks jätkus. Luige kättemaks on hirmus. See näib kestvat mitu inimpõlve.
Sama hirmsalt peksis Luik oma eksabikaasa Anne uut väljavalitut Kalle Tenno't. Viimase iga viimne kui tegemine nuusiti välja ja toodi avalikkuse ette. Ma kujutan ette, et Luik lasi meest jälitada.
Nüüd siis teine mees, Rene Truber, kes ilmselt pole Luige poega näppinud, ja seetõttu on saanud suhtkoht rahulikult ära elada, isegi volikokku kandideerida ja sissegi pääsenud.
Vat sellised lood, meie armsas Банания's.
Näiteks endine tuntud ajakirjanik, Toomas Sildami kolleeg Päevalehes Toomas H. Liiv tõmmati hirmsalt liistule. Kuna, olevat väidetavalt kuskil näppinud Hans H. Luige toona 11-aastast poega. Ja sellele järgnes hirmus karistus. Tohutu meediapeks, mille tulemusel vaene mees isegi nime muutis, Toomas Meola'ks. Ent ka see tšekati välja ja meediapeks jätkus. Luige kättemaks on hirmus. See näib kestvat mitu inimpõlve.
Sama hirmsalt peksis Luik oma eksabikaasa Anne uut väljavalitut Kalle Tenno't. Viimase iga viimne kui tegemine nuusiti välja ja toodi avalikkuse ette. Ma kujutan ette, et Luik lasi meest jälitada.
Nüüd siis teine mees, Rene Truber, kes ilmselt pole Luige poega näppinud, ja seetõttu on saanud suhtkoht rahulikult ära elada, isegi volikokku kandideerida ja sissegi pääsenud.
Vat sellised lood, meie armsas Банания's.
Hakkab tulema: Ekspressis hea lugu Mati Eliste'st
Väljavõte Ekspressi veebist.
Hakkab tulema põnevat inffi Reformi tegemiste kohta: Ekspressis Sul Vedlerilt ladusalt kirjutatud lugu Mati Eliste'st.
Kuidas Eliste 100 000 krooni altkäemaksu võttis.
Saab küll, kui tahta. Pole vaja alati pastakast asju välja imeda. Ja mõju oli ka: artikli kirjutamise ajal astus mees välja erakonnast ja taandus volikogust.
Nii et, Ekspress, pea püsti, nõnda pole vajagi teid päris maha kanda. Ja lugejaid tuleb ka juurde. Ning Hans, lugejatelt-tellijatelt saad kindlasti rohkem füüri, pikas perspektiivis, kui üksikutelt jobudelt, kes omale sinu käest puutumatust ostavad. Või pole neil jobudel enam, mida maksta?!
Vallavoliniku naisel Rate.ee-s konto
Tiina Truber (paremal), väljavõte rate.ee veebist.
Raasiku vallavoliniku, lapsepilastaja Rene Truber'i naisel Tiinal (36) on rate.ee-s konto ning pandud juurde väljakutsuvad pildid. Et siis ilmselt mehega seks eriti ei õnnestu. Mis näitab, et mees kodus oma naisega ei seksi. Tekib küsimus, KELLEGA SEKSIB Rene Truber (IRL)? Kas mõne lapsega?
Kas kõrgele jõudnu peab vastutama?
Oma 5-aastast kasulast pilastanud volikogu liige küsib: miks ta peaks selle pärast oma elutööst loobuma?!
Tõepoolest, huvitav küsimus: kas oma elus kõrgele jõudnu peab vastutama, võrdselt teistega?
Muide, samasugune mees, samuti IRL, istub ka Rakvere volikogus: Mihkel Juhkami. Tema ajas autoga inimese vigaseks (ja naise kõhus olnud lapse surnuks). Ei läinud selle eest kohtu allagi. Ja ka tema küsib: miks peaks selle eest oma elutööst loobuma. Tõepoolest, kas kõrgele jõudnud inimest üldse saab ja tohib karistada?! Näiteks praegune juhtum Reformi liikmete Jaanus Rahumägi ja Robert Antropoviga: kas neid tohib üldse karistada? Sest, kes palju teeb, sel ka juhtub palju. Neile võiks ju andestada. Või mis?
Tõepoolest, huvitav küsimus: kas oma elus kõrgele jõudnu peab vastutama, võrdselt teistega?
Muide, samasugune mees, samuti IRL, istub ka Rakvere volikogus: Mihkel Juhkami. Tema ajas autoga inimese vigaseks (ja naise kõhus olnud lapse surnuks). Ei läinud selle eest kohtu allagi. Ja ka tema küsib: miks peaks selle eest oma elutööst loobuma. Tõepoolest, kas kõrgele jõudnud inimest üldse saab ja tohib karistada?! Näiteks praegune juhtum Reformi liikmete Jaanus Rahumägi ja Robert Antropoviga: kas neid tohib üldse karistada? Sest, kes palju teeb, sel ka juhtub palju. Neile võiks ju andestada. Või mis?
Hilja, Rainer, hilja!
Väljavõte Delfi veebist.
Vananev rantjee Rainer Nõlvak, kes otsib oma elu mõtet, on viimasel ajal üritanud mitmel moel poliitikasse tulla. Esialgu oli see prügikoristuskampaania, mis läks perse. Siis üritas ta mõttetalgutega, mis läksid samuti perse. Ning nüüd üritab mees venelastega leppimisega, mis läheb samuti suure tõenäosusega perse, sest Nõlvak on sellega lootusetult hiljaks jäänud. Leppimisega oleks pidanud alustama kohe pärast pronksiööd, kus võimunäljas Ansip & Co oli venelastele korraliku veresauna korraldanud. Siis oli õige aeg leppimiseks ja siis ei kasutanud seda ära ükski Eesti poliitik. Kuigi võita oleks olnud väga palju. Kõige esimene oli Savisaar, kes märkas poliit-turul tühja nišši ning kasutas selle ära. Ja nüüd on venelased tema truud liitlased, surmani. Kes vene hinge tunneb, see teab seda.
Nii et, Rainer, jälle mööda, otsi midagi uut!
kolmapäev, 28. oktoober 2009
Rakvere kinnistu-asja tagamaad hakkavad selguma: arendaja ja volikogu liige omavahel suured sõbrad
Väljavõte Virumaa teataja veebist.
Nüüd on siis selge, miks Rakvere volikogu liikmed Anne Nõgu ja Heli Kirsi (mõlemad IRL) surusid läbi arendaja Taavi Laeks'i uusarendust Tööstuse 5 krundil, kuhu mahuks heal juhul vaid R-Kiosk, ent kuhu planeeriti suurt kolmekorruselist kümne korteriga elumaja.
Ehk kuidas Rakvere tuusad omale füüri lasevad.
Nimelt, nagu selgub, on Taavi Laeks'i ema, Rakvere ettevõtja Mare Laeks suur sõbranna ja peretuttav sellesama Anne Nõgu'ga. Selge, et Nõgu eelistab oma tuttavat lihtsatele linnakodanikele. Ja asi see siis Nõgu'l omakorda rääkida nõusse erakonnakaaslased Rainer Miltop (kah ettevõtja) ning Heli Kirsi. Viimane omakorda on kuulsa Energia kolhoosi esimehe Georg Suurmetsa tütar ja tuntud näitlejanna Garmen Tabor'i õde.
Sedapsi. Mare Laeksi firma, MLXX Invest OÜ ja tema kosmeetikasalong asuvad Anne Nõgu'le kuluvas majas Lai 18 Rakvere südalinnas, kus asuvad veel Krediidipanga kontor ja Art Cafe külalistemaja. Lisaks sellele on Mare Laeks konsultandina ametis oma poja Taavi Laeks'i kaubandusfirmas Laeks Kaubandus OÜ.
Tööstuse 5 kinnistuga on asi selline, et kuna eelmine volikogu otsustas detailplaneeringu kinnitamisest taganeda, siis läks Laeks linna vastu kohtusse ja linn peab kandma suuri kulutusi, mis küünivad juba 60 000 kroonini. Samas vastutavad ilma naabrite nõusolekuta läbi surutud planeeringu eest just eelnimetatud prouad Nõgu ja Kirsi. Linn peaks neilt kohtukuludeks kulunud summa välja nõudma.
Ja NB! RAKVERE LINN EI TOHIKS SENTIGI ERALDADA ENAM ANNE NÕGU ERAKOOLILE, KUNA ON NÄHA, ET NÕGU KASUTAB SEDA RAHA KODANIKE ENDI VASTU!!!
Kuulda on ka seda, et tegelikkuses polegi arenduse taga Taavi Laeks, vaid tema on nn tankist ja tegelikult on asja taga Anne Nõgu ja Rainer Miltop ise. Nõgu paneb tema erakoolile antud raha kinnisvarasse ja teenib selle pealt lisatulu. Näiteks on ta juba kokku ostnud maju Rakvere kesklinnas. Miltop tegeleb oma töörõivaste-äri kõrvalt ehitusega. See info vajab veel ülekontrollimist ja küsimist.
Taavi Laeks näeb välja selline (väljavõte Orkutist):
Mart 'Laal' Laar poeb jälle peitu!
Väljavõte Äripäeva veebist.
Mart 'Laal' Laar on Reformi kuritegusid kinni mätsides end ise paraja sita sisse keeranud. Ja oma näo täiesti kaotanud. Oma maine täis sittunud.
Ma ei hakka rohelistest rääkima, kes võimuliitu sisenedes end täiega maha müüsid, ja nüüd on erakonnast ainult riismed järel. Aga IRLil, mis kannab, vähemalt formaalselt vana Isamaa lippu, võiks vähemalt mingi südametunnistus alles olla. Ent tundub, et see müüdi maha koos Bes Publicaga liitumisega. Kus siis kõige suuremad isamaalased tõmbasid punti kõige suuremad isamaa vanelased, kes olid saatnud nuiadega eriüksuslased oma rahva kallale, kes olid omal initsiatiivil püstitanud samba neile leegionäridele, kellele Laar laulab oode oma Eesti Leegioni raamatus.
Viimasel ajal mätsib Laar ridamisi kinni Reformi koerusi. Näiteks see sissesõidukeelu tühistamine, nüüd ebaseaduslik rahastamine. Mida IRL kardab? Kui Reform nõrgeneb, peaks see olema IRLi võit. Või milles asi? Kas IRLil on endal saladusi, näiteks rahastamise juures. Ajakirjanikud võiks uurida, kel rohkem võimalusi. Räägitakse, näiteks, et MTÜ Eesti Omanike Keskliit, mis saab riigilt aastas mitu miljonit toetust, on sisuliselt IRLi valimiskampaania kontor. Sama asja räägitakse MTÜ Korruptsioonivaba Eesti kohta, mis olevat ise paras korru-pesa, samuti IRLi kontrolli all.
Tundub, et Laar on lihtsalt üks VÄGA ARG MEES. Kes kardab kõike ja kõiki, nagu seda oli endine Gruusia liider Džugašvili, kes lasi kõik oma konkurendid hävitada, ja nagu seda on praegune Gruusia liider Saakašvili, kes teeb sama, lisaks närib lipsu ja poeb lennukimüra kuuldes põõsa alla peitu. Näiteks ei suutnud Laar anda tunnistusi rublade müügi, relvade ostu ega tikutopsi tulistamise kohta. Ka seal poleks tal olnud midagi karta või kaotada. Laari eelis on olnud lihtsalt see, et teda on võetud kui heauskset habemikku, sellist mõmmi-beebit, kuigi selle varjus tegutseb üks lihtlabane argpüks. Mitte etem kui Andrus Ansip, kes oma ämma selja taha peitu poeb.
ETV teeb ka tublit tööd: Täna Pealtnägijas intervjuu Heiki Penu'ga
Väljavõte ETV veebist.
ETV ja Mihkel Kärmas teevad tublit tööd! Kaamera ette oli saadud Riigikogu liikmetele Jaanus Rahumägi'le ja Robert Antropov'ile reklaamikampaania teenust müünud reklaamifirma Droom endine juht Heiki Penu.
Penu ütles, et väga lihtne on kontrollida seda, et Antropov sai kõik need teenused, mida Droom pakkus, ja mille eest ta maksmata jättis. Penu ütles, et Rahumägi'ga saadi kokkuleppele ning tema suhtes mingeid nõudmisi pole. Antropov aga venitas ja vältis maksmist.
Penu ütles, et ei osanud lepingut sõlmides aimata, et toona politseijuhina töötanud Antropov võiks tegeleda seaduserikkumisega. Ehk siis kampaania ebaseadusliku rahastamisega.
Antropovi ja Rahumägi (ja ka peaminister Andrus Ansipi) süüdistusele, et Heiki Penu on väljapressija, vastas Penu: "Mina ei sundinud lugupeetud Riigikogu liikmel panema klouni riideid selga ja minema ballil kuskil Elvis't mängima. Mina ei sundind ostma talle võileibu. Mina ei sundind saiakesi ostma, mina ei sundind üritusi tegema. Aga teenuse eest raha ma sooviksin saada kätte. Seda ei ole ta käest välja pressitud, vaid ilusti palutud. Oodatud, palutud, oodatud, lubatud, jälle palutud. Mitte midagi pole tulnud."
Tuvustame olulisi IRLi niiditõmbajaid Rakveres: PILLE-RUTH KUKEMILK
Pille-Ruth Kukemilk, väljavõte Virumaa Teataja veebist.
Jätkub IRLi aasta ning jätkame oluliste IRLi asjapulkade tuvustamist. Rakveres on üks selline Pille-Ruth Kukemilk, kodutute varjupaiga juhataja. Varjupaika haldab MTÜ Rakvere Diakooniakeskus. Mis saab linnalt toetust 1,3 miljonit krooni aastas ja selle eest majutab igaöiselt ligi 20 kodutut.
Pealtnäha on kõik väga ilus. Ent asja muudab, jällegi pikantseks asjaolu, et seesama Olev Puldre, kes valimisteööl IRLi üle hüppas, oli varem olnud väga kriitiline sellesama varjupaiga suhtes. Öeldes, et selle raha, 1,3 miljoni eest saaks need kodutud ööseks hotelli majutada. Puldre ise pakkus, et saab need inimesed majutada 700 tuhande eest aastas, ehk pool miljonit odavamalt.
Kas mitte siia pole koer maetud?! Et Puldre kritiseeris sellist rahalaristamist ja see jõudis IRLi tegelaste, näiteks Mihkel Juhkami kõrvu. Ja et asja summutada, osteti Puldre ära. Nagu kuulda olnud, lubati tal "maja täis panna". Puldre ise tegeleb eakate hooldekodu pidamisega.
Rakvere kodutute varjupaik võib olla see koht, mille kaudu IRL Rakveres maksumaksja raha oma tasku peseb. See on selline kõrvaline asutus, ei ärata eriti tähelepanu. Sealtkaudu on võimalik pool miljonit aastas ilusti puhtaks pesta. Juhkami & kamp; Co taskusse siis. Politsei või uurimisorganid võiks seda uurida. Et mida tehakse selle 1,3 miljoni eest seal varjupaigas, või on tehtud.
Kus öömaja saab öösiti healjuhul kümmekond inimest. Seejuures, nagu Puldre kurtis, surid Rakvere kodutud üksteise järel maha. Näiteks tuntud kodutu Petka, kes oli aeg-ajalt sooja otsinud Puldre O-Maci söögikohas Rakvere kesklinnas. Petka oli surnud bussipeatuses, vahetult enne seda oli ta varjupaigast välja tõstetud.Veel rääkis Puldre, kuidas viimasel ajal oli Rakveres ridamisi kodutuid surnud. Nende peamine tegutsemiskoht - prügimägi - pandi kinni ja kodututel polnud enam mingit tegevust. Üks tuntud kodutu, Tiit Harika oli samuti varjupaigast välja tõstetud, ja suri varjupaiga trepi peal. Leiti sealt surnuna. Nagu kodutu koer.
Puldre rääkis, et selle 1,3 miljoni eest saaks tema kõik kodutud ära hooldada. Millega varjupaik hakkama ei saa. Samuti kurtis Puldre, et kuigi raha on eraldatud, pole tööle hakanud Rakvere supiköök.
Mis tähendab sisuliselt, et Rakvere linn, mida juhib Mihkel Juhkami (IRL) kasutabki Ansipi põhimõtet: kes kriisiga toime ei tule, need koolevad maha ning ülejäänud pääsevad kiirkorras 5 rikkama hulka.
Asi läheb põnevaks: Näksip süüdistab Äripäeva
Väljavõte Äripäeva veebist.
Äripäev teeb head tööd Reformierakonna varjatud rahastamise paljastamisel. Täna intervjueeriti ka erakonna juhti ja peaministrit Andrus Ansip'it. Kes ütles, et Äripäev esindab oma uurimustes narkoärikate ja bordellipidajate huve. Vau! Kas pole huvitav steitment ühe liberaalse erakonna juhi suust. Paistab, et Näksip on väga närvis. Isegi Savisaar, kes ei suuda oma suud talitseda, pole ajakirjanikule nii halvasti öelnud.
Hea oli ka Robert Antropov, kes sisuliselt põgenes ajakirjaniku eest. See on juba märk, et Äripäev on õigel teel. Pange edasi, Äripäev, ärge laske neil asja kinni mätsida! Pealegi, on näha, et keegi teine ei viitsi eriti selle teemaga tegeleda, kogu ülejäänud meedia tähelepanu on keskendunud Tallinna mupo pressiesindaja ametissenimetamisele.
Näksip on paraja sita sees, ja nagu on terased kommentaatorid juba märkinud, tema ämm siin enam hädast välja ei aita. Juba see on skandaal, et allilm pressib Riigikogu liikmetelt raha välja! Ja peaminister laseb sel sündida, päise päeva ajal! Siin pole muud kui tsiteerida Näksipit ennast: Tule teavas appi!
Juhan Saul Gross analüüsib oma ämma juhtumit kui patoloogiat
Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=UZ24FoQt4qQ.
Oma tütrega kohtumisõiguse eest võitlev Juhan Saul Gross analüüsib oma ämma kui patoloogilist juhtumit. Kus siis inimene saab rahulduse sellest, kui teist piinab. Ja pole huvitatud mitte mingisugusest kompromissist. Saul Gross on sattunud ühe väga keeruka juhtumi keskmesse. Ämm piinas juba oma kahte meest, nüüd tütre meest, ja võib arvata, et teeb sama tütretütre mehega. Konflikti keskmes on laps, kes kõige rohkem kannatab, ja keda ei kaitse mitte keegi. Saul Gross on mures.
Video üles võetud Skype'i vahendusel.
Esimene volikoguistung on 4. novembril kell 15:00, tulge kõik kohale!
Head rakverlased!
Kirjasaatjad, kes naksid nagu traksid, annavad teada, et Rakvere värske volikogu esimene istung leiab aset 4. novembril kell 3 Rakvere linnavalitsuses. Meie lähme kindlasti kohale.
Siit üleskutse: tulge ühes! Lähme koos ja pärime värsketelt volinikelt linna raha raiskamise kohta aru. Meiega on juba liitunud linnakodanik nimega Svetlana Trubatš, kellest linna volikogu eesotsas IRLi kuuluvate Mihkel Juhkami, Rainer Miltopi, Anne Nõgu ja Heli Kirsiga kinnisvaraarendaja Taavi Laeksi huvides üle sõitis. Point ses, et Laeks tahtis ehitada Rakverre, Tööstuse tänavale hiigelkõrge korrusmaja, aga tal ei olnud naabrite nõusolekut. Naabrid polnud nõus, sest Laeksi domik oleks varjanud nende eest päikesevalguse ning tagatipuks polnud sel krundil, kuhu Laeks oma domikut ehitada tahtis, ruumi rohkem kui ühele pisikesele R-kioskile. Laeksi maja sein oleks niisiis tulnud vastu kõrvalmaja seina.
Nende naabrite eest proua Sveta seisabki. Käisime temaga eelmise volikogu viimasel istungil volikoguliikmetelt Anne Nõgult ja Heli Kirsilt aru pärimas. Nõgu vaatas proua Svetat haletseva ja Kirsi põlastava pilguga ning nende otsus oli üks: volikogu oli kõik õigesti teinud, sest neil oli ÕIGUS, võiks isegi öelda, et ÕIGUS naabri nõusolekuga mitte arvestada. Ja seda ÕIGUST nad ka pruukisid. Ehk siis: kaitseisid pigem kinnisvaraarendajat kui üht lihtsat linnakodanikku.
Pikalt ei soovinud prouad Nõgu ja Kirsi meiega polemiseerida, ühel hetkel ilmus volikogusaali üks kuri tädi võtmekimbuga ja ütles, et meil on aeg minema kaduda, sest tööpäev on läbi. Meid aeti koridori ja kui olime end koridoripingil mõnusasti istuma sättinud, siis tuli üks teine tädi, samuti võtmekimbuga, ja tõstis meid välja tänavale. Proua Sveta, kes oli temale osaks saanud kohtlemisest ülimalt nördinud, lubas, et tema seda asja nii ei jäta. Ning lubas uue volikogu istungil jälle kohal olla. Ja mis meilgi muud üle jääb. Lubasime ju linnakodanike huve kaitsta, nüüd ei ole enam pääsu.
Sestap kutsumegi nüüd kõiki Rakvere linnakodanikke, kel samuti huvi linna raha kulutamise vastu või tahtmine volinikelt mõnes meeltpainavas küsimuses aru pärida, meiega 4. novembril kell 15:00 Rakvere linnavalitsusse kaasa. Küsime küsimusi, pildistame ja filmime! Volikogu esimees, auväärt Mihkel Juhkami ütles eelmisel istungil, et võib küll filmida, sest volikogul ei ole mitte kui midagi varjata. Kasutagem siis seda privileegi! Võtke teiegi oma kaamerad kaasa!
Kes soovib meiega liituda, andke meile teada meiliaadressil irja.tahismaa ätt gmail.com. Siis saame kokku leppida, kus koguneme, ning ühiselt sisse marssida. Kõik on oodatud!
Kirjasaatjad, kes naksid nagu traksid, annavad teada, et Rakvere värske volikogu esimene istung leiab aset 4. novembril kell 3 Rakvere linnavalitsuses. Meie lähme kindlasti kohale.
Siit üleskutse: tulge ühes! Lähme koos ja pärime värsketelt volinikelt linna raha raiskamise kohta aru. Meiega on juba liitunud linnakodanik nimega Svetlana Trubatš, kellest linna volikogu eesotsas IRLi kuuluvate Mihkel Juhkami, Rainer Miltopi, Anne Nõgu ja Heli Kirsiga kinnisvaraarendaja Taavi Laeksi huvides üle sõitis. Point ses, et Laeks tahtis ehitada Rakverre, Tööstuse tänavale hiigelkõrge korrusmaja, aga tal ei olnud naabrite nõusolekut. Naabrid polnud nõus, sest Laeksi domik oleks varjanud nende eest päikesevalguse ning tagatipuks polnud sel krundil, kuhu Laeks oma domikut ehitada tahtis, ruumi rohkem kui ühele pisikesele R-kioskile. Laeksi maja sein oleks niisiis tulnud vastu kõrvalmaja seina.
Nende naabrite eest proua Sveta seisabki. Käisime temaga eelmise volikogu viimasel istungil volikoguliikmetelt Anne Nõgult ja Heli Kirsilt aru pärimas. Nõgu vaatas proua Svetat haletseva ja Kirsi põlastava pilguga ning nende otsus oli üks: volikogu oli kõik õigesti teinud, sest neil oli ÕIGUS, võiks isegi öelda, et ÕIGUS naabri nõusolekuga mitte arvestada. Ja seda ÕIGUST nad ka pruukisid. Ehk siis: kaitseisid pigem kinnisvaraarendajat kui üht lihtsat linnakodanikku.
Pikalt ei soovinud prouad Nõgu ja Kirsi meiega polemiseerida, ühel hetkel ilmus volikogusaali üks kuri tädi võtmekimbuga ja ütles, et meil on aeg minema kaduda, sest tööpäev on läbi. Meid aeti koridori ja kui olime end koridoripingil mõnusasti istuma sättinud, siis tuli üks teine tädi, samuti võtmekimbuga, ja tõstis meid välja tänavale. Proua Sveta, kes oli temale osaks saanud kohtlemisest ülimalt nördinud, lubas, et tema seda asja nii ei jäta. Ning lubas uue volikogu istungil jälle kohal olla. Ja mis meilgi muud üle jääb. Lubasime ju linnakodanike huve kaitsta, nüüd ei ole enam pääsu.
Sestap kutsumegi nüüd kõiki Rakvere linnakodanikke, kel samuti huvi linna raha kulutamise vastu või tahtmine volinikelt mõnes meeltpainavas küsimuses aru pärida, meiega 4. novembril kell 15:00 Rakvere linnavalitsusse kaasa. Küsime küsimusi, pildistame ja filmime! Volikogu esimees, auväärt Mihkel Juhkami ütles eelmisel istungil, et võib küll filmida, sest volikogul ei ole mitte kui midagi varjata. Kasutagem siis seda privileegi! Võtke teiegi oma kaamerad kaasa!
Kes soovib meiega liituda, andke meile teada meiliaadressil irja.tahismaa ätt gmail.com. Siis saame kokku leppida, kus koguneme, ning ühiselt sisse marssida. Kõik on oodatud!
Veel üks näide БананиЯ argipäevast: prokurör lõi kannatanule noa selga
Väljavõte Nelli Teataja veebist.
Nelli Teataja toob välja ühe põneva nüansi banaani-Eesti argipäevast: kuidas tähtis prokurör Jüri Kasesalu lõi kannatanule noa selga, piltlikult öeldes, kui nõudis loobumist rahalisest kompensatsioonist noorelt neiult, keda sutenöörid olid sõna otseses mõttes orjastanud. Noor neiu, keda oli kuritarvitatud, jäi heauskselt prokurörile lootes ilma talle seadusega ette nähtud kompensatsioonist. Ehk: Eesti riik prokuröri isikus tõmbas noore neiu veel korralikult läbi.
Ja siis kutsub president kolima inimesi sellisesse Eestisse. Oi-jummal! Eesti on riik, kus lihtsa inimese õigustest sõidetakse teerulliga üle, ja suured sulid sõidavad tõllas. Ja kui sa oma õiguste eest võitled, siis saadetakse sulle kollid ukse taha, pekstakse aknad sisse ja tehakse muid selliseid sigadusi. Või siis, pekstakse lausa nuiaga ja pannakse mitmeks päevaks plate peale. See on nagu lääneriigid 1920-30ndatel aastatel. Tšikaago, ühesõnaga. Tõeline loomade farm.
Boys Fetish Club: kas omapärane seksiturism Eesti moodi?
Väljavõte videost, saab alla laadida veebist siit: http://content.files.mail.ru/P6J8HV/6faa062245b0802948cc480bcab5ce08.
Veebis on üles pandud üks video, kus eesti poisid lasevad end piitsutada. Lõik on inglise keeles, mis justkui annab aimu, et "teenus" on mõeldud Briti turule. Või siis nö ekspordiks.
Ei ole midagi öelda, häda ajab härja kaevu. Tundub, et raske aeg nõuab raskeid otsuseid. Lätlased tegelevad tehis-meteoriitidega, eestlased siis lasevad end piitsutada. Eestis noori kenasid poisse on, kes varem olid tegevad ehitusel, aga nüüd istuvad jõude - võibolla on just selline sado-maso piitsutamis-turism Eesti Nokia. Ja kuivõrd Eesti riigi on sellisesse olukorda viinud Andrus Ansip (Kes siis veel?!), võiks selliseid poisse hakata kutsuma Ansipi poisteks ning sellist sado-maso piitsutamist - ansip'itamiseks. Ning ansip'itamine aitab Eesti kriisist välja - see ongi see kauaoodatud vedur! Ja ei saa öelda, et eesti noor on laisk ja loll, nagu kirjutab Sami Lotila. Hoopis väga nutikas!
Tundub ka, et poistele makstakse, ja mitte vähe, sest nad lasevad sel sündida suurima heameelega. Kas keegi teab, kus sellised "mängud" toimuvad? Kes on need poisid? Ja kes on see paks mees, kes poisse piitsutab? Tundub kuidagi tuttav nägu, üks endine politseinik?
Siin veel mõned väljavõtted videost:
Veel mõned poliitkarvikud!
Tšekkasin veel mõned poliitkarvikud välja. Siin nad on:
Mart Nutt, Peeter Tulviste ja Tarmo Kõuts IRList. Kõik ponksid poisid, šefid habemed. Ma ütlen sulle viimast korda, Pomerants, kasvata endale habe! Ja mul tuli ka mõte, kuidas Laari seksikamaks teha - ta võiks stiili muuta, endale näituseks kitsehabeme või bakenbardid kasvatada.
Indrek Saar sotsidest. Võiks laka maha lõigata ja habeme kasvatada, oleks palju seksikam.
Mark Soosaar sotsidest. Seksikas ei ole, küll aga vanaisalikult soliidne.
Kalev Kallo Keskist. Brutaalselt seksikas, nagu Johnny Sack Sopranodest.
Paul-Eerik Rummo Refist. Boheemlaslikult seksikas.
Kes võiks endale kiiremas korras habeme kasvatada:
Onu Raivo - kamoon!
Marko Pomerants. Nii suurele mehele lihtsalt ei sobi paljas lõug!
Marko Mihkelson. Näeb välja nagu 5-aastane.
Urmas Reinsalu. Näeb välja nagu 3-aastane. Help!
Sven Mikser. Näeb välja nagu rinnalaps.
Rein Lang. Et varjata lõuale tilkuvat ila.
Sedapsi siis seekord.
Mart Nutt, Peeter Tulviste ja Tarmo Kõuts IRList. Kõik ponksid poisid, šefid habemed. Ma ütlen sulle viimast korda, Pomerants, kasvata endale habe! Ja mul tuli ka mõte, kuidas Laari seksikamaks teha - ta võiks stiili muuta, endale näituseks kitsehabeme või bakenbardid kasvatada.
Indrek Saar sotsidest. Võiks laka maha lõigata ja habeme kasvatada, oleks palju seksikam.
Mark Soosaar sotsidest. Seksikas ei ole, küll aga vanaisalikult soliidne.
Kalev Kallo Keskist. Brutaalselt seksikas, nagu Johnny Sack Sopranodest.
Paul-Eerik Rummo Refist. Boheemlaslikult seksikas.
Kes võiks endale kiiremas korras habeme kasvatada:
Onu Raivo - kamoon!
Marko Pomerants. Nii suurele mehele lihtsalt ei sobi paljas lõug!
Marko Mihkelson. Näeb välja nagu 5-aastane.
Urmas Reinsalu. Näeb välja nagu 3-aastane. Help!
Sven Mikser. Näeb välja nagu rinnalaps.
Rein Lang. Et varjata lõuale tilkuvat ila.
Sedapsi siis seekord.
Tasuliste uudiste eksperiment lõppenud?
See oli vist selle aasta algul, kui mu mälu mind ei peta, mil Eesti ajakirjandusväljaanded teatasid nagu ühest suust, et hakkavad veebis uudiste eest raha küsima. Et kaua see tasuta (kvaliteet)teenuse pakkumine kestab!
Ja mingid sammud ka tehti. Ma Päevelehe kohta ei tea, kuna ei jälgi seda kanalit eriti, aga Postimees pani mingid uudised embargo alla, samuti Õhtuleht. Äripäev ei torkinud, kuna on saanud juba varem kõrvetada. Räägiti juba sellest, et tulevad kanalid, mis hakkavad lehe uudiseid ümber toksima. Õhtus oli päris suur ärevus, tsiteeriti usinalt Rupert Murdoch'it jms. Ent, nagu ma täna võin väikse üllatuse ning loomulikult kergendusega tõdeda, pole see eksperiment tööle hakanud.
Aga ma usun, et seda, see on siis veebiuudiste lugemise piiramist üritatakse veel ja veel, nii nagu ei kao unistus kuivast seadusest. Siin üks pilguheit ajalukku (Päevelehe veebist):
teisipäev, 27. oktoober 2009
Entusiastliku ajakirjaniku auhind läheb Äripäeva
Inno ja Irja kohviku entusiastliku ajakirjaniku auhind läheb seekord Äripäeva kollektiivile, eriti ajakirjanikele Koit Brinkmann'ile, Aivar Hundimägi'le ja Kadri Paas'ile entusiasmi eest Reformierakonna liikmete valimiskampaania varjatud rahastamise paljastamisel.
See on suur teema, Äripäeva ajakirjanikud! Te olete saanud jälile väga olulisele infole! Mis võimaldab tagandada ametist Riigikogu liikmed, võimalik, et isegi valitsuse liikmed. Ja niidid võivad viia väga kõrgele välja, võimalik, et isegi Euroopa Komisjoni, Reformierakonna auesimehe Siim Kallaseni välja.
Miks teema on suur? On näha, et surve selle teema summutamiseks on tugev, PR-agentuurid on alustanud asja kinnimätsimist, muude teemade esilelükkamist, teised lehed ignoreerivad seda teemat täiega. Aga ärge andke alla, kuigi selle asja summutamise eelarve võib olla suurem kui nende kahe mehe valimiskampaania kokku, ehk siis suurusjärgus kümme miljonit krooni. Kaalul on rohkem kui kahe mehe saatus: sellest sõltub ühe erakonna tulevik. Ühel pool on kõikvõimas valitsev partei, teisel pool väike ajaleht. Aga Taavet on ennegi Koljati seljatanud. Pidage vastu!
Entusiastliku ajakirjaniku auhind on Inno ja Irja kohviku välja antav rändauhind, millega ei kaasne rahalist preemiat ja mille varasemad laureaadid on:
- fotograaf Andres Putting (Delfi), kes pildistas üles kaubanduskeskuste juures ülbelt parkinud autosid, siis autosid, millega Riigikogu liikmed tööle tulevad ja kuidas Siim Kiisler lukspoodi külastas ning Edgar Savisaar kohtus Maardu linnapeaga.- ajakirja Kroonika kollektiiv, kes lahkas tuntud lauljatari Maarja-Liis Ilusa poiss-sõbra Fred Kriegeri porno-äri.
- rahvusringhääling ja ajakirjanik Priit Luts, kes kirjutas sellest, kuidas Reformierakond loosib oma kampaanias välja europarlamendi rahastatud reise.
- Äripäeva ajakirjanik Ralf-Martin Soe artikli eest, mis näitab, kuidas Reformierakond pole ise puhas patust erakonna ajalehe rahastamise varjamisel, milles Reform muidu Keskerakonda süüdistab ja millega seoses on Kapo korraldanud Keskerakonna ajalehe juures läbiotsimisi.
- Postimehe ajakirjanik Kalle Muuli, südikuse eest arvamuse avaldamisel Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".
- Äripäeva ajakirjanik Kadri Paas innukuse eest ärimehe ja poliitiku Neinar Seli suhtes algatatud kriminaalasja tagamaade väljaselgitamisel.
- Ekspressi ajakirjanikud Krister Kivi ja Tarmo Vahter loomingulise lennu eest Tallinna linnapeakandidaatide Keit Pentuse ja Jüri Pihli intervjueerimisel.
- Postimehe ajakirjanikud Tuuli Koch ja Argo Ideon innukuse eest justiitsminister Rein Langi riigisaladuse lekitamise paljastamisel.
Miks nii vähe karvaseid poliitikuid???
Ilma habemeta Mart Laar (Ekspressi veebist).
Mis kurioosne, mulle ei meenunud ühtki karvikut Keskist või Reformierakonnast.
Omaette kategooria on muidugi need poliitikud, kes oma lõua piinlikult siledaks kraabivad, näiteks Marko Pomerants, kes võiks endale ikka mõne üksiku karvatuusti alles jätta, mõjuks palju soliidsemalt. Mis poeet ta muidu on! Poeedid näevad välja nagu Aapo Ilves.
Samuti võiksid igahommikuse habemeajamisega piiri pidada Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu. Ja Marko Mihkelson, kes näeb välja nagu viieaastane. Kas keegi on üldse näinud habemega Marko Mihkelsoni?
Habemega Rein Lang on palju seksikam kui habemeta Rein Lang (kui Langi puhul muidugi üldse saab seksikusest rääkida), niisamuti Ansip. Jüri Pihl võiks vuntsid maha ajada ning habeme kasvatada, poleks enam nii väga Jossif Stalini nägu (Stalinil olid ka vuntsid ja paljas lõug).
Edgar on ilmselt ainus poliitik, kes suudab ka habemeta soliidselt mõjuda. Savisaare vihaseimat vastast Mart Laari jällegi ilma habemeta ette ei kujutaks. Ta näeb habemata välja kui äraeksinud poisike. Ma kahtlustan, et Laar seepärast habet ei ajagi, et ta ei taha Savisaarele soliidsuses alla jääda. Ja habemeta jääb ta paratamatult Savisaarele alla. Laar on niisiis oma habeme pantvang. Küllap on Laari naine Katrin nii mõnigi kord unistanud, et Laaril seda va sammalhabeme habet ei oleks.
Äsjased valimised näitasid, et Laaril pole Savisaare vastases võitluses ka habemest kasu. Valija eelistas habemeta Savisaart habemega Laarile. Nüüd on Laaril kaks võimalust: kas kasvatada oma habe niisama paksuks ja tihedaks kui Aleksei Lotmanil (lootuses sellega soliidsust juurde võita) või ajada see sootuks maha (riskides kaotada ka see vähene soliidsus, mis tal õnnestus tänu habemele juurde võita). Ükskõik, mis Laar teha otsustab - selge on see, et poliitilises võituses ainult habemele loota ei tasu.
PS Aga pakkuge karvaseid poliitikuid juurde, kui teile meelde tuleb, siis saab teise vooru ka teha!
PPS Naljakas, aga Rakveres kandideerisid peaasjalikult vaid silelõuad: Juhkami, Jaadla, Võsa, Vassiljev... Ainult Puldre on karvane!
Tellimine:
Postitused (Atom)