Economist kiidab Ida-Euroopat

Väljavõte Economisti veebist.

Juhtiv majandusajakiri Economist kiidab värskes numbris Ida-Euroopat, muu hulgas Eestit, kus asjad vaatamata mõnedele kesistele numbritele polegi nii hullud kui paistavad. Seda siis majanduslikult mõeldes. Näiteks eelarvedefitsiit on Eestis 3% piiri peal, mis on üks paremaid tulemusi Euroopa Liidu riikide hulgas, samuti on Eestis madal korruptsiooni-tase, jällegi võrreldes teistega:

mis tähendab, et Eestil on head võimalused kriisist välja tulla, kui muidugi välja arvata need 100 000 ja enam töötut, kes tuleks kuhugi ära paigutada. Aga nagu majandusminister Juhan Parts on öelnud, siis võivad nad otsida tööd mõnes teises sõbralikus vennasvabariigis, nagu Soomes või Iirimaal. Võrumaalt pole enam suurt vahet, kas käia tööle Tallinna või Helsingisse. Helsingis makstakse sama töö eest veel mitu korda rohkem.

Ehk ongi Eestis aeg harjuda mõttega, et kodumaa on Euroopa Liit ning rahvusriigid kui sellised vajuvad tasakesi ajaloo-hõlma. Sellest johtuvalt on mõttetu ka iga hinna eest taga ajada kõrget sündivust, kui need noored võivad iga järgmise langustsükliga Eestis oma töö kaotada ning valivad oma elupaigaks mõne muu liiduvabariigi või sootuks mõne teise maailma otsa. Ja vaevalt et nad sealt enam naasevad, kui on uues kohas pere loonud ja karjääri teinud. Praegu on näiteks 100 000 eestlast "üle". Kuigi veel mõni aeg tagasi oli eestlasi puudu ning nähti hirmsat vaeva nende taastootmisega. Need kulutused on nüüd nagu mööda külgi maha jooksnud vesi. Inimene pole ju ka lusikas, mida võib kuhugi lattu toota, et neid sealt vajadusel võtta oleks. Kui Eesti ei suuda luua stabiilseks tööhõiveks vajalikke tingimusi, siis tähendab "paindlikkus" paratamatult ulatuslikku väljarännet.

Teine võimalus on muidugi Eestis riigiaparaati oluliselt vähendada ning soodsa maksukoormuse toel luua täiendavaid töökohti, et kõik eestlased ikka Eestis tööd saaksid. Ent praeguses olukorras, kus ametnikud hoiavad iga hinna eest oma ametikohtadest ja sissetulekutest kinni ning need ametnikud juhivad juhtumisi ka kõiki olulisi protsesse ja teevad otsuseid, siis pole loota, et midagi muutuks. Eesti on ja jääb ametnike paradiisiks, kus nad küll ühel päeval omaenda sita sisse ära upuvad, aga teatud asjaolude kokkulangemisel võib see sündida pigem hiljem kui varem.

Mida soovitada neile 100 000 + töötule, kes omale praeguses olukorras elu mõtet otsivad ja ametnike uppumist ära ei jaksa oodata. Minu pakkumine on leida omale uus elukoht, miks mitte grupiviisiliselt, mõni paik Euroopas või maailmas, kus on soodsamad tingimused ettevõtluseks ning rajada sinna Uus Eesti. Kus siis oleks tööd ja leiba ning võimalused eesti rahva uueks loomiseks. Ja kus ei antaks jämedat otsa ametnike kätte.