Euro on Eestile igal juhul kasulik: õnn on siiski rahas

Euro on laias laastus ainus asi, mis Eesti jaoks on Euroopa Liidu puhul kasulik. Ehk teisisõnu: kõige selle sita kõrval, mis Euroopa Liit on Eestile peale surunud nagu suurem bürokraatia ja kõrgemad maksud, on euro ja sellega koos tagatav finants-stabiilsus ainus positiivne asi, mis kõike seda sitta kompenseerib.
Kõik mäletavad, mis juhtus Islandil poolteist aastat tagasi. Kui Euroopa ühest edukamast riigist, nö tiigrist sai üleöö täielik luuser. Island oli kõik õieti teinud, nö õpiku järgi, ent pisike valuuta ei pidanud rahvusvahelistes tormituultes lihtsalt vastu. Ja islandlased polnud selles ise süüdi. Praegust olukorda võib võrrelda sõjaga, end sõda ei peeta mitte põllu peal ega metsas, vaid finantsturgudel ja nagu päris sõjas, nii jäävad ka finants-sõjas ellu tugevemad. Väiksed lihtsalt pühitakse teelt. Peale finants-kollapsit teeb Island, kes seni Euroopa Liidu ja euro peale ainult irvitas, meeleheitlikke jõupingutusi, et liituda võimalikult ruttu Euroopa Liidu ja euroga.

Eesti on ses osas Islandist ees. Eesti on juba liitunud Euroopa Liiduga, mis on ühisraha kasutuselevõtu eeltingimus. Samuti on Eesti olnud ERM2 liige, ehk sidunud valuuta euroga, mis on samuti euro kasutuselevõtu eeltingimus. Õigupoolest on Eesti kroon olnud euroga kogu aeg seotud, ent sellele vaatamata on olnud spekulatsioone krooni kursi muutmise ehk nn devalveerimise kohta. Sest senikaua kuni Eestis pole käibel eurot, on ikka teatud risk, et krooni praegune kurss euro suhtes ei püsi ning selle riskiga seonduvalt on ka eestimaalaste laenud märksa kallimad kui naaberrahva soomlaste omad. Mistõttu on väiksemad ka eestlaste väljavaated majandus taas jalgele saada.

Viimased poolteist aastat on Eesti valitsus teinud meeleheitlikke samme, et kasutusele võtta euro, millest mõned aastad tagasi loobuti kiire majanduskasvu kasuks. Loobujaks oli seesama valitsusjuht Andrus Ansip, kes ütles, et euro nimel ei ohverdata mitte midagi. Nüüd on mees oma sõnu söönud ja on toonud euro nimel ohvriks rahva heaolu. Mistõttu on toimunud suured koondamised, tööpuudus kasvanud 20%ni ja kasvab veel ning palku on kõvasti kärbitud. Kui sellise ohvri peale eurot ka ei tule, siis on asjad ikka väga sitasti. Jürgen Ligi sõnu kasutades võiks Ansip end selle peale põlema panna.

Mida euro siis annab? Esiteks seda, et see tagab laiemas plaanis finants-stabiilsuse, mis on Eesti-suguse väikse keskkonna jaoks ülioluline. Kaotab võimalused, et keegi Eesti krooni vastu spekuleeriks, kaitseb inimeste raha, sääste ja sissetulekuid võimalike finants-turbulentside eest maailmaturul. Kokkuvõttes muudab see raha laenamise Eesti eraisikute ja ettevõtete jaoks odavamaks, mis on Eesti-suguse areneva majandusega keskkonna jaoks samuti ülioluline. Eesti kasv saab põhineda ainult laenurahal, sest kohapeal säästud puuduvad. Ja laenajaid ka oleks, kui tagada piisav finants-stabiilsus. Raha sissevool omakorda lõpetab selle võla-puntra, kuhu kogu Eesti ühiskond on sattunud, kus kõik on kõigile võlgu ja väljapääsu justkui pole. Selline olukord imeb ühiskonnast elumahlad väga kiiresti välja, mis viib lõpuks rahutusteni, mida ilmselt keegi ei soovi. Inimesed tahavad elada rahus, tegeleda oma huvialadega, kasvatada lapsi ning luua omale turvalist kodu. Selleks kõigeks on vaja stabiilsust.

Valitsus on võtnud euro kasutuselevõtu prioriteediks ja see on hea. Seni tundus euro kasutuselevõtt utoopiana, kuna valitsus oli teinud ridamisi vigu, mis selle eesmärgi täitmise võimatuks tegid. Ent näib, et Euroopa Liidu poolt on olemas suur valmisolek Eestit raskel hetkel aidata ja oleks rumal see kasutamata jätta. Vastasel korral võib järgmine võimalus tulla alles ei tea millal.

Euro kasutuselevõtt Eestis mõjutab positiivselt ka Eesti naabrite Läti ja Leedu, võimalik et isegi Venemaa majandusi, mistõttu suureneb usaldus kogu siinse piirkonna suhtes. Kindlasti mõjub see positiivselt Soomele ja Rootsile. Eesti rahvas on euro nimel palju kannatanud ja seda maistvam on läbi selle kannatuse saadud vili. See vili on küll kasulikum noortele inimestele ja laenuvõtjatele, ent kokkuvõttes võidavad lõpuks sellest kõik.

Kuigi IRLi pea-ideoloogide Kaur Hansoni ja Ott Lumi arvates ei ole õnn rahas, näitab elu, et seda ta siiski on. Küsige või islandlaste käest. ÕNN ON RAHAS, EURORAHAS, EUROS!