laupäev, 30. jaanuar 2010

Janek Mäggi kirjutab kingitustest (PR-mehe vastulöök presidendile)

Väljavõte Delfi veebist.

Kas pole lahe, vahetult pärast seda, kui Delfi peatoimetaja jäi vahele sellega, et lasi endale reisi kinni maksta ja võttis kaasa kalli kingituse (sest, mis seal salata, ligi 3000 krooni maksev arvuti on päris kallis kingitus), ilmub sealsamas Delfis tuntud PR-mehe Janek Mäggi kirjutis, kuidas kingituste vastuvõtmine ongi väga lahe asi. Kuidas seda teevad kõik ajakirjanikud, stiilis, et mida rohkem, seda uhkem. Vähemalt tuleb Mäggi jutust niimoodi välja. Kus ta siis kirjeldab, kuidas ta ise suurima rõõmuga kõik kingitused vastu võttis.

Nojah, Mäggile võib selle ehk andestada, sest Äripäeva tuli ta tööle lapsena, ning tal polnud eetikast aimugi. Ajakirjanduseetika koodeksit 1996. aastal veel ei tuntud. Seetõttu sai ka võimalikuks, et Mäggi ise ajakirjanikuna Äripäevas PR-artikleid avaldas, näiteks Ühispanga kohta, mis aitas pangal soodsa hinnaga üle võtta Tallinna Pank ning hea hinnaga börsile tulla, kindlustades lapsajakirjanik Mäggi'le koha Ühispanga asepresidendina (kuupalgaga, mis ületas mitmekordselt peaministri palka). Just, lugesite õieti, kingitused võivad ka sellised olla! Lisaks sai Mäggi osta soodsa hinnaga neidsamu Ühispanga aktsiaid, mis kindlustasid talle hõlpsa elu aastateks.

President Ilves ütleks selle peale, et see on puhas korruptsioon. Mis on tõsi. Ent Mäggi ja paljude teiste ajakirjanike jaoks on see lihtsalt võimalus, mille elu on toonud. Kus siis deviisiks pole mitte ainult, kes maksab, see tellib muusika, vaid kes ROHKEM maksab, see tellib muusika. Sest ega ajakirjanikud igale konverentsile või reisile ka minna ei jaksa. Ehk, piltlikult öeldes, Venemaale sõitnud Soonvald poleks samal ajal saanud sõita kinni makstud reisile Madeirale. Sest Moskvast oli oodata suuremat noosi. Ning need ajakirjanikud, kes sõitsid Madeirale, poleks enam saanud minna valitsuse pressikonverentsile, kuna seal ei anta mingeid kingitusi, mistap ei ole ime, et valitsuse pressikonverentsil pole ühtegi ajakirjanikku peaministrile teravaid küsimusi esitamas. Mart Kadastik ei saadakski kedagi valitsuse pressikale oma sõpra peedistama, Hans H. Luik võibolla saadaks, aga kuna ta pani kõik enda ja firma raha ühte Delfi-nimelisse kaubamärki, siis pole tal raha, et ajakirjanikke välismaale sõidutada, mistõttu peab ta leppima kinni makstud reisidega, ja kuivõrd kõik ajakirjanikud on kinni makstud reisidel, pole kedagi saata valitsuse pressikonverentsile.

Ma esitan ühe firmasaladuse veel. Ajakirjanikele. Kui teiega võtab ühendust PR-mees ja räägib loo, millest saaks kirjutada artikli, veeretades teile ette rea allikaid ning võibolla sõidutades teid ka välismaale, ja te kirjutategi sellest kaheleheküljelise artikli, siis teenib see PR-mees, ütleme, suurusjärgus 50 000 krooni. Palju teie sellest teenite, armsad ajakirjanikud?! NB! See on põhjus, miks PR-mehed ajakirjanikega alati nii mesimagusalt jutustavad ja on tänulikud iga loo eest, mis avaldamist leiab. Ülejäänutele ütlen, et see süsteem on väga levinud, ma pakun, et selliselt sünnib ca 50% Eesti lehtedes ilmuvaid artikleid, mis pole pressiteadete ümberkirjutused. Ja kõik on väga rahul, isegi president Ilves, kui tegemist pole just talle südamelähedase Moskva-sõidu teemaga. Pressiteate eest makstakse PR-mehele umbes 10000 krooni ja neid avaldavad meeleldi kõik meediakanalid, kuna need tulevad tasuta sisse ja omavad tihtipeale isegi uudisväärtust. Ehk, kuigi ajakirjanikud seda eitavad, on valdav osa meedias ilmuvast materjalist tellitud. Ajakirjanikud ise ütlevad, et nad pole äraostetavad, aga see tuleb sellest, et nad ei saa aru, kuidas neid lüpstakse, või ei taha sellest aru saada.

13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vaat kus on ajakirjanduses rahad mängus! Nupuke 10 tuhat, lugu 50 tuhat ja suurem osa ajakirjandusest on selline äraostetu, seega lehetde mahtu arvestades on seal iga päev ikka 10 lugu ja 20 nuppu vähemalt, seega siis 700 tuhat maksavad üksnes need, lehti aga kolm ja nädalalehtedega koos hulga rohkemgi, seega päevas tiksub palgaväliselt umbes 3 miljonit, aastas üle miljardi krooni. Lisame siis veel äraostetute tehtud raamatud, nagu Tähismaade oma, 200 tuhat tükist seega, siis tulebki lõpuks üüratu summa kokku.

Anonüümne ütles ...

Üks, millest ma aru ei saa. Kas mitte ei õpetata tulevasi PR-spetsialiste ja tulevasi ajakirjanikke lausa ühes ja samas Tartu Ülikooli meedia teaduskonnas. Neid õpetavad samad õppejõud sama programmi alusel. Nii et PR-spetsid ja ajakirjanikud on samast põlvkonnast samade kooli-sentimentidega isikud, tuttavad või sõbrad lausa.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Ära nüüd solvu sest ma tahan veidi naljatleda austusest sinu vastu ja seepärast ütlen:
"Ne beri golovu,beri vrot!"

Kallid Inno ja Irja!
Mulle väga meeldib teie tehtav ajupesu sest see on etem Luige ja Kadastiku,ning Lepa omast aga ma loodan,et on võimalik teha veelgi vingemat ajupesu millest ei oska unistada ka kõige karvasemad juudid.

Te kallikesed saate kõige vingemateks ajupesijaiks siis mil muretsete iPad-i
Viime siis teie unistuse täide...
Loogika:Mil Irja saab siseministriks siis ta saab Eesti populistlikumaks ajupesijaks...

Teie unistuse teostamiseks on vaja vaid iPad-i...
rutake savipätsi juurde ja nõudke temalt raha iPadi muretsemiseks...

Inno ütles ...

Viimasele:
nii on.

Ent PRindus on mitu korda suurem bisnis kui ajakirjandus. Sellest eriti avalikult ei räägita. PR-mehed teenivad mitu korda rohkem kui ajakirjanikud.

Ka ülikoolis on PRis rohkem tudengeid kui ajakirjanduses. Ajakirjanikele vaadatakse ülalt alla.

Samas, ilma ajakirjanduseta poleks PRi.

Anonüümne ütles ...

Kusagilt jäi nagu silma, et eelmisel aastal saatis kõige enam pressiteateid välja ei keegi muu kui Vana Paks ise.

Inno ütles ...

see oli 13:32le kommiks.

Anonüümne ütles ...

13:39 - sellepärast Urrotürja nii hoolega persepragu noolivadki, et äkki saaks papile ligi. 200 K "raamatu" eest oli juba tõlgendatav samahästi kui kutse klubisse, aga näed mis juhtus...

Irw...

Inno ütles ...

Kõik valitsusasutused saadavad välja väga palju pressiteateid, see on nende kohus. Muide, ajakirjanikud võiks uurida, kui palju tellivad valitsusasutused lisaks teenuseid PR-firmade käest. Need numbrid võivad ola avalikkusele päris huvipakkuvad. Vihjeks ütlen, et mõned suured PR-firmad ainult valitsusasutuste tellimusi täidavadki.

Anonüümne ütles ...

Mis sa vihjad, ütle parem kohe välja kui nii täpselt tead!

huviline

ein Mensch ütles ...

Vaat siis sellest selgubki otse välja et kogu ajakirjandus on ligi 100% puhas propaganda, sest pressiteatedki pole midagi muud, kui valitsuse dikteerimine ajakirjanikele, mida peab avaldama.

Sama ülesannet täitavad ka ameerikalikud nn valitsuse pressikonverentsid.

Ja siis te veel imestate, miks on ajakirjanikud kõige vähem üldse kursis sellega, mis tegelikult toimub...

Inno ütles ...

See on tõsi, eriti Eestis, kus mingi 90% "uudistest" on pressiteated.

Anonüümne ütles ...

Saingi lõpuks vastuse Eesti meedia "kinnisele ringile"!Koguaeg huvitusin ,et miks ei avaldata välisuudiseid mis oleksid risti vastu meie sisele.Piisavalt olen küsinud kas raha või hirmuga?Ikka ... RAHA...!!!!Kallid ajakirjanikud kas teil lapsi on?Kui on siis kas te neile ka valetate?Ei ole just eriti keeruline selgitada ,et hetke poliitika tapab majandust!Kui kaugele selleks minema peab?

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Kas Savisaar annab Irjale iPad-i või mitte?

Millal me saame näha teie kohvikus otseeetrisaateid?