Küllap on paljud sellele mõelnud, siin ühelt kohvikuliselt loogiline seletus:
Demokraatlikus riigis maksab maksumaksja makse iseenda huvides ja selle maksmine on piisavalt läbipaistev. Valitsus on aga nende maksurahade jagaja. Eestis aga arvab valitsus, et ta on selle raha omaja! Eesti maksumaksja on aga liiga rumal, et sellest aru saada, need, kes saavad, siis neil topitakse kohe suu kinni! Kogu demokraatliku riigi ülesehitus aga käib alati läbi rahva väljaastumiste. Eestis see puudub ja siin ongi antud ametnikule võimalus teha seadusi, mis teda huvitavad ning tulemuseks on tänapäev ning ülikõrge maksukoormus, mida jätkuvalt tõstetakse! Kui keegi loodab mingile imele, siis seda kohe kindlasti ei juhtu. Rahvas on ise oma õigused käest mänginud ja tulevikuks on oodata tüüpilist Iiirmaa sündroomi, kus järelpõlve meile lihtsalt juurde ei sünni ning ajud voolavad siit minema, nähtavasti ongi seda juba teinud. Jah, see ongi hetkel ametnike paradiis!!!! Aga see lõppeb ja lõppeb väga lihtsal põhjusel, ei ole enam maksumaksjat!
Inno kommentaar:
tea, millal see lõpp küll tuleb. Ametnikud on visad tegelased, nagu seitsme peaga lohed, lööd ühe maha, kasvab mitu uut asemele. Lõpp võib tulla alles 50 aasta pärast. APPPIIIII!!!
7 kommentaari:
Bürokraatidest ja bürokraatiast on palju räägitud. Harjunud kärkima ja kamandama, ära keelama ja mitte lubama, on bürokraat nüüd sunnitud uut moodi töötama. Kuidas? Vaevalt oskab ta isegi seda öelda. Ja on kaunikesti küsitav, kuivõrd autoritaarsete ambitsioonidega ja käsutama harjunud isiku ümberkasvatamine demokraadiks üldse mõeldav on - ka avalikkuse kõige aktiivsema toetuse kaasabil. Demokraatia ei ole ju dieedi pidamine ega käitumisreeglite kogum. Demokraatia ei ole ka muna, et võiksime öelda - parem pool muna kui tühi koor! Sest kuidas demokraatiat ka ei poolita, keegi määrib ikkagi oma näpud...
Keda Karta
Ent paraku pole asi ainult bürokraatias ja bürokraadis. Bürokraat pole üksi, ta laia selja varjust piidleb toimuvat kogenud demagoogi kaval rebaseilveseoravanägu. Bürokraatia ja demagoogia on ikka ühe ja sama rakendit paaris vedanud. Kui bürokraadi jaoks ei ole vahet selles, kas piltlikult öeldes on tegemist Tiit Madissoni või Tiit Madega, siis demagoog teeb Tiit Madest teadlikult Tiit Madissoni. Riik - see olen mina! kuulutas kuningas Louis XIV. Ainult mina võitlen õigel poolel, deklareerib demagoog. Järeldust pole raske teha - kõik, kes on demagoogi vastu, asuvad valel poolel, on vaimuonanistid, püha ürituse täispasandajad või koguni separatistid.
sepapoiss
Sofistika ongi demagoogi lemmikratsuks. Demagoogi osavad mõttekäigud pole enamasti muud, kui hästi lihvitud sofismid.
Sofi Oksanen
Nagu on võimalik tõestada, et ühest punktist teise liikuv nool püsib tegelikult paigal, nii võib sisendada ka mõtet, et uute algatuste levitajad tahavad meid kõiki juhtida...Kuhu? Aga ikka sinna, kuhu nad juba aastakümneid tagasi tüürisid - oportunismi sohu ja natsionalismi rappa. Nii puhubki demagoog demokratiseerimisele vastukaaluks oma jeeriku pasunat - ausad inimesed, olge ettevaatlikud! Ja inimesed muutuvadki ettevaatlikuks - sest kes siis ei tahaks olla aus! Ja parem jääda anonüümseks, kui saada süüdistatud sajas surmapatus. Rahval on ka ajalooline mälu.
iluspoiss
Nii teenib demagoog ustavalt bürokraati. Ta kindlustab status quod. Ja sisendab hirmu. Et me muutuksime vaguraiks ja hakkaksime kartma. Ka iseennast. Oma argiteadvust, oma rahvuslikku päritolu, oma soovi elada väärikamalt ja paremini. Müüt rumalast rahvast ongi käibele lastud selleks, et tõestada - tarkus tuleb mujalt! Ka uuendused tulevad sealt. Kes sellega nõus pole, asub teisel pool. LÕPP.
Inno, Sa võid kõik need minu kommid üheks jutuks teha ja avaldada pealkirja all Keda karta?
töötupoiss, honorari ei taha...veel
Sorry, pilti pole ja tähemärke üle ei lugenud...Tervita Irjat ja minu lapsi!
lugupidamisega,
stammpoiss
Hüperbürokraat.
http://www.ntnu.no/gemini/2007-03/bilder/rep_byrokrat.jpg
Postita kommentaar