Kas Pristis sai petta, ja krimasja ka veel otsa?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Lugedes eilsest Äripäevast selle kohta, kuidas Pristise juht ja omanik, Eesti üks edukamaid ettevõtjaid Indrek Sepp sai Rein Kilgilt turvafirmat Skorpion ostes petta, ning tänasest Postimehest (ilmselt siis Rein Kilgi poolt initsieerituna) sellest, kuidas Pristis sõlmib teiste turvafirmadega kokkuleppeid, ning tänast uudist sellest, kuidas Pristis sai üleöö kaela krimasja, meenus mulle minu enda vägikaikavedu oma eksabikaasa Ingrid Veidenbergiga. Kus ma sain heausksena petta, ja lõpuks veel kaela krimasja.

Mind paneb imestama see, et krimasja ei algatatud selle põhjal, et Kilk oma äripartnerit pettis. Mis tundus olevat kelmus. Ilmselt siis on see uurijate jaoks keeruline asi lahti hammustada, ja seetõttu selliste asjadega ei tegeleta. Ent Kilgil on head suhted ajakirjandusmaailmas, ta on Hans H. Luige lähedane sõber ja suhtleb vabalt ka Postimehe ajakirjanikega, mistõttu on tal kerge must valgeks rääkida ning hoopis oma partner sisse vedada. Kes tegelikult pole milleski süüdi ja sõlmis Kilgiga kokkulepped heas usus. Nagu Pristise esindaja ka ütles, ei või omavahelisi kokkuleppeid sõlmida turgu oluliselt mõjutav jõud, milleks Eestis on G4S. Ja nagu võib ajakirjanduses avaldatust aru saada, siis Pristis ise patrullteenusega ei tegele ning ostab seda teistelt sisse.

Igal juhul Kilgi poolt näotu tegu, mu meelest, ning tõestab jällegi Onu Remuse juttude paikapidavust: Üks võtab raha, teine annab naha, omanik saab märgi sappa, sootuks süütu kannatab.