Sildistamisest ajakirjanduses ja poliitikas

Tarandit, judot ja erakondi puudutava sissekande juurde tuli järgmine kommentaar:

Meie poliitikas toimub lihtlabane ajakirjanduse poolt sisse viidud ja igapäevaselt korduv sildistamine. See võimaldab valimistel osaleda ka surnutel, heaks näiteks on lennart meri kasutamine irl kampaaniates kodustatud ajakirjanike ja "arvamusliidrite" sule ja sõna läbi.
Ütled irl- mõtled meri, rahvuslikud aated, eüs, mart laar, tibladele lõuksi.
Ütled rehvorm - mõtled raha, rikkad ja ilusad, miks mitte ka ise sinna seltskonda kuuluda, 10 miljonit taala, kingsepp johannes
Ütled Savisaar, mõtled penskarid, tiblad, joodikud, ise küll ei tahaks samasse seltskonda sattuda
Ütled Rahvaliit, mõtled Villu, vargad, kolhoosiesimehed, Arnold Rüütel
Ütled sotsid, mõtled irl? rehvorm?
Ütled rohelised mõtled irl? rehvorm? strandbergi karikatuurid
Ütled indrek tarand, mõtled ärapanijad, kommarid ahju, targem, kui 5b, erisaade, jukukalle, rehvormiringääling, varivalitsus, teletaip....
Nii on valijatel alati, olenemata sellest, kes on valimisnimekirjas, üsna ükskõik, ning asjaolude muutumisel läheks ehk paar-kolm valimistsüklit, et valija siltide tagant persoone nägema hakkaks...
Nagu näha, on tarand enda kasuks pööranud suure osa meedia tegevusest, selle, et temaga ei seostu ühegi partei valijale (peale keski) midagi negatiivset, samuti langusajale tüüpilise umbusu parteidesse, . Ehk: nii suureks eduks kui kohutavaks katastroofiks on vaja lisaks tugevale tööle ka teatud juhuste kokkulangemist, mis tarandi puhul ka 101% kehtis.

Inno kommentaar:
nii see tõesti on. Isamaa poisid tulid 1992. aastal võimule nii, et kleepisid enamiku konkurentide plakatile punase ümmarguse sildi kirjaga: "See ju vana kommar!" Töötas väga hästi. Ja sealt edasi on sildistamist kasutatud, või ajakirjanikud on sellega kas tahtmatult või tahtlikult kaasa läinud. Meediale meeldivad sildid. Keegi peab olema pätt ja kaabakas, keegi messias, keegi heategija. Ajakirjandus koosneb plakatitest ja seal on siltidel oluline roll.

Ent asjal on ka teine külg: kuivõrd lastakse end neist siltidest häirida. Mulle meeldis väga Savisaar kohalike valimiste ajal, kes säilitas külma närvi ja võitis. Viimases teledebatis ületas teisi mäekõrguselt. Samas olen ise täheldanud Keskerakonnas sellist suhtumist, et häbenetakse kuulumist sellesse erakonda. Mis on mulle suur mõistatus, sest erakonnal on valijate seas suur toetus. Erakonna häbenemine on valija reetmine. Samas aitab selline suhtumine kinnistada need sildid, mis Keskerakonnale on külge kleebitud. Ehk siis: palju sõltub ka sellest, kui kergesti sulle üks võine teine silt külge jääb. Kui sa järjekindlalt sildi maha raputad, siis ta ikka külge ei jää. Näiteks Reform on mihkel kõiksugu siltide maharaputamises. Ja see töötab. Reformist on jäänud mulje kui erakonnast, kes ei lase end materdada. Samas Kesk on nagu solgipang, kuhu võib mida iganes tühjendada. Erakonna liikmed võivad öelda, et neil on paks nahk, pekske kui tahate, ent minu meelest näitab see lugupidamatust valijate suhtes.