neljapäev, 4. veebruar 2010

Kohvik tutvustab tulevast Eesti presidenti

Väljavõte "now fuck you pay me" (nüüd, raisk, sa maksad mulle) veebist.

Kohvik tutvustab (tähelepanelike kirjasaatjate soovitusel) 9. klassis õppivat 16-aastast Mirjam Laurimäe'd, kes on juba varakult liitunud "õige" erakonnaga ning nagu näha, läbi käinud ka Peep Vainu "käe" alt. Kus siis, kõik mis vaja, paigas.

Aga nüüd lähemalt:
kõigepealt hüüdlause "Now fuck you pay me", ehk tõlkes, "Nüüd, raisk, sa maksad mulle", või ka "Kepi nüüd, maksa mulle", on vägagi, ma ütleks, reformierakondlik. Kõlab nagu Kanistri-Jürgeni suust. Selline on poliitika, mida Eestis praegu aetakse, ja selline on põhimõte, mida õpetatakse noortele raamatumüüjatele teatud programmides, sellistele peepvainudele, kes siis hiljem lähevad oma eesmärgi saavutamiseks kasvõi läbi halli kivi. No, ütleme, et oma "klienti" päris maha ei löö, aga ega palju puudu ka pole. Kelle jaoks eesmärk pühendab abinõu, ja inimene on vaid vahend.

Ent vaatame edasi, seda Mirjami asja. Ta on nagu noor Pentus. Taustaks niipalju, et on näha, et Mirjam pole neid asju, mis ta on üles tähendanud, ise välja mõelnud, vaid ta on neid kuskilt kuulnud, ja nagu võib aru saada, siis reformierakondlikel koosviibimistel.
Nõnda. Mirjamil hakkas igav, ja ta otsustas uurida, mida tähendab sõna "pragmaatiline". Ta oli nimelt valinud omale pragmaatilise suuna, ilmselt siis kellegi soovitusel, ise teadmata, mida see sõna tähendab. Ja, nagu ta välja uuris, tähendab see: praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav. Jälle vägagi reformierakondlik. Nagu rääkis mulle Talis Kitsing, enne kui ta siitilmast möödunud aastal lahkus, ajab reformierakond silmas ainult kasu, ja mitte rahva kasu, vaid omaenda kasu. Iga reformierakondlane peab silmas pidama oma kasu, ja selleks pole keelatud oma valijatele otse näkku valetada. See, mu armsad, on Reformi ametlik poliitika, ehk see, mis praegu on Eestis reaalsus, pole mitte õnnetus, vaid sihikindla tegevuse TULEMUS.

Edasi: siin matkib Mirjam oravat, oma lemmik-looma (kusjuures saab sellega üllatavalt hästi hakkama, ning ilmselt sobiks talle hoopis humanitaaria, näitekunst), ning kurdab, et ei viitsi õppida, sest ei saa matemaatikast aru. NB! Ise valis pragmaatlise suuna, aga arvutada ei oska. Kas ei tule nagu tuttav ette praegusest Eesti riigi poliitikast?! Kas valitsuses on kedagi, kes arvutada oskaks?! Aga kõik on suure kasu peal väljas! Pole siis ime, et riik lonkab kõiki nelja jalga.

Vaatame edasi.
Nagu näha, ei viitsi Mirjam eriti õppida. Aga tahab elus edasi jõuda ja häid hindeid saada. Ehk õpib juba noorelt kombineerima. Näiteks on koolis lahendus lihtsalt õpetaja välja vahetada, kes ei taha talle niisama 5-t panna. Jällegi, puhas kuld. Riigi tasemel on inimesed, kes asjast midagi teavad, kõrvale lükatud, ning asemel on tegelased, kelle ainus eesmärk on kohe kiiret kasu saada. Ja siis imestatakse, et asjad ligadi-logadi. Riiki juhivad need, kes õppida ei viitsinud, aga said hästi hakkama, koos sõprade üle bussi kõva häälega naermisega.

Edasi.
Järjekordne mõttekild: "Play by the rules, but be ferocious", ehk tõlkes: Mängi reeglite järgi, aga ole julm. Jällegi, Mirjam pole seda ise välja mõelnud. Talle on seda õpetatud. Teistest teerulliga üle sõitma, nii et sind ennast pole võimalik puutuda. Justnagu don Langi varasalvest.

Ja ongi parteisõdur valmis, tulevane Eesti president:

Selleks ajaks, ma kujutan ette, on loodud nö Uus Eesti, selline, kus üks osa on Mirjami-sugused pragmaatilised ametnikud ja teine osa (kes pole liitunud "õige" parteiga) lihtsalt vangid. Ning ongi paradiis maa peal. Olgem siis valmis ja ärge öelge, et teid pole hoiatatud!

Jääb ainult selgusetuks, kuidas neid noori ajuloputatakse. Olen täheldanud, et reformienoorte üritustel on tähtsal kohal alkohol. Nad joodetakse täis, ning siis algab ajupesu. Ilmselt käib see nii.

58 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma ütleks, et nii noore inimese kohta väga ära "hooratud" välimuse ja mõttemaailmaga. Või krt, tegelt seda mõttemaailma polegi...

Anonüümne ütles ...

aga türja??

Anonüümne ütles ...

No kuulge! Te võiks vähemalt lapsed rahule jätta.

Anonüümne ütles ...

ka näitesk Keskerakond ajuloputab ja joodab alaealisi. Vanasti pääses Keski noortekogu peole ja sai seal end karistamatutl oksendamiseni purju jua 13 - 14 aastaselt.
tean nimeliselt vähemalt kolme inimest, kes seda privileegi omal ajal kasutasid

Anonüümne ütles ...

See noorte parteijüngrite ajude pesemine on ikka tõeliselt jube. Ja kõige jubedam on see, et nad ise ei saa sellest arugi.

Anonüümne ütles ...

mingi paar aastat tagasi pakuti 3 kasti õlle noor-sotsidega liitumise eest.

Anonüümne ütles ...

Joodavad lapsi, jumal küll:(

Anonüümne ütles ...

Täitsa mini-Pentus. Ajupesu kumab igat pidi läbi. Mingitest väärtustest ja noorusest ei saa siin rääkida. Jube jube...

Anonüümne ütles ...

nagu vanarahvas ütleb...

kes pole Vainu spermat näinud, see ei ole Vainu juures käinud.

Anonüümne ütles ...

vähemalt ei istu tallinna volikogus nagu mõni samalaadne

Anonüümne ütles ...

Aga rääkige lähemalt sellest vene tüdrukust ka, keda pealtnägija eile näitas - no see, keda kantseldab ja kelle eest kaagutab Vana Pervo ehk "koolipapa" Sults. Ja siinkohal ei saa Inno mitte öelda, et oh, keskist räägivad kõik - sellest tüdrukust pole küll kuskil jutu olnud. Või kardate midagi?

Anonüümne ütles ...

Paistab, et teie kunagistel mitte enam nii noortel sõpradel Noorte Autorite Koondises on meri ikka veel põlvini, pildike eelmisest suvest:

http://2.bp.blogspot.com/_ruYonmibmqg/Smzf9K3_5PI/AAAAAAAAA8s/OgtWh-5K8eA/s1600-h/IMG_6945_2.jpg

Anonüümne ütles ...

To ULA

No vaevalt ta püksi sülitaks jah!
ANDKE AIND :D

Anonüümne ütles ...

Eesti presidendiks saavad 21. sajandil ainult juudid. Jätke see omale meelde ja lõpetage kohatud naljad. Arno oli viimane mitteväljavalitu!

Anonüümne ütles ...

Literaat Veiko M loomehetkel Pegasustega vestlemas. Ei tea, kas hambad on taskus või suus? Või mis tal taskus on ...

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti on selle lapsel isa, kes innole pasunasse annab. Jäta võõrad lapsed rahule, idikas!
Või kui väga tahad, lapi oma lemmikpaertei võsusid.

Anonüümne ütles ...

innu nina sügeleb...

Anonüümne ütles ...

innu nina sügeleb...

Anonüümne ütles ...

Äge mees oled! Töötu keskealine viriseja, kes ämma ahju taga internetist võõraid lapsi otsib ja siis nende kallal kogu hingest hambaid teritab. Elagu keskerakond, kes sellist meediat toetab!

Anonüümne ütles ...

tõlge väljendile "now fuck you pay me" võiks olla veel:

nüüd kepi, sina maksad mulle
käi nüüd perse, maksa mulle

Äärmiselt mitmekülgne, võib olla tulevane poeet.

Anonüümne ütles ...

Minu arust Mirjam teadlikult parodeerib Pentust ja mõnitab oravaid, kandes rinnas sarnase logoga silti - Ma armastan õlut, ise samas juues Cuba Libret ehk siis viskikoolat!

iluspoiss

Anonüümne ütles ...

LOL, Inno sai nüüd ametlikult http://pedobear.org/resources/pedobear_seal.png märgi külge

Anonüümne ütles ...

Krdi pedo-inno, koguaeg jälgid väikeste tüdrukute bloge? topi rusikat parem endale aanusesse pervo, jäta lapsed rahule, räägi oma sitajutte türja ja teiste kohta

Anonüümne ütles ...

Jep, Irja peaks seksimise ajal hoolikalt jälgima, kas Innol on silmad kinni või lahti. Kinniste silmadega mees kujtav reeglina kellegi teise panekut ette. Samas võib nende suhe olla ka Kauri ja Sirli suhte koopia. Kõige kõvemini võtavad igasugu teemadel sõna inimesed, kes ise samas patus süüdi.

Anonüümne ütles ...

Rahanäljas Tallinn suretab välja linna vanima pitsarestorani

inno, täna annan vihje ühest teisest praeguse tallinna linnavalitsusega seotud juhtumist, kus üritatakse toitlustusettevõttet surnuks nöörida. inno, vaata mis tallinnas toimub praegu. majanduskriisi ajal linnavalitsus vastutuleku asemel kauaaegsele üürilisele näitab üles hoopis paindumatut käitumist. linn justkui sülitaks ettevõtlusele ja neile, kes annavad endast parima, et eesti majandus toimiks (ja inimeste kõht tühjaks ei jääks). on see sinu arust normaalne?

sa oled siin palju materdanud irl-i ja reformi. samas üllatavalt vähe kriitikanooli lendab savisaare erakonna vastu, mis tallinnas möllu teeb ja hoolimatut (võiks isegi öelda pohuistlikku) suhtumist oma elanikesse üha enam ja enam demonstreerib. kui ma sind paremini ei tunneks, siis ütleks et sul on topeltstandardid ühiskonna valuteemade käsitlemisel. samas usun, et sul on jäänud savisaare erakonna sigadused tallinnas lihtsalt kahe silma vahele. palun pööra rohkem tähelepanu ka nendele (alustades sellest sõgedast ühistranspordi piletihindade tõstmisest, milles pole süüdi ansip ega tema valitsus vaid praegune tallinna juhtkond).

ja pane see kuradi poll üles, et blogikülastajad saaksid arvamust avaldada selle kohta kas tallinna linnavalitsus on kari mölakaid või mitte. ma ei viitsi seda sodi lugeda mis siin kommentaarides vastu kirjutatakse nii et vaatan selle polli (ja tallinna linnavalitsuse tegevust adekvaatselt analüüsivate sissekannete) tekkimise järgi kas jätkata siin kommenteerimist või mitte.

murelik tallinlane :(

Anonüümne ütles ...

ja pane see kuradi poll üles, et blogikülastajad saaksid arvamust avaldada selle kohta kas tallinna linnavalitsus on kari mölakaid või mitte.

Imo saaks iga polli puhul nkn kõige rohkem hääli üks ja sama variant. Inno ja Irja on idioodid.

Anonüümne ütles ...

Võiks rääkida ka riiklikust narkopoliitikast ja sellest, kuidas pehmed narkootikumid, nagu kanepi kasvatamine hoitakse kriminaliseeritud ja kangete narkootikumide hind kunstlikult kõrgel.

Riigil on seal kindlasti omad huvid mängus. On ju teada, et narkootikimide legaliseerimise järel langeb kuritegevus järsult ja ei teki juurde uusi tarbijaid, sest narkootikumidelt on võetud mässumeelsuse ja sära oreool, mis on peamine noorte tõmbaja.

Selguse huvides olgu öeldud, et ma ise ei tarbi ühtegi narkootikumi, lihtsalt tahan öelda, et kas poleks parem kui hädas narkar saaks oma sutsu tasuta apteegist, kui ta kedagi sellepärast röövima või tapma läheb.

Kui keegi tahab pilves olla, saab ta seda isegi vangas üksik-kambris teha. Parem on tõsiasjadele silma vaadata ja lõpetada tsirkus moonipõldude maha niitmise näol.

Anonüümne ütles ...

Hull me poliitika on, aga vist ikka mitte nii hull nagu Saudi Araabias ... vaata seda, mida arvad Inno?

http://www.youtube.com/watch?v=4I81ArtQgn8

Anonüümne ütles ...

Kas te ei leia, et üks asi on kottida küünilisi neljakümneseid bitše, teine asi mingisuguse suvalise teismelise plika salmik niimoodi ette võtta. Kiidan heaks arvamuse, et Kohvik on alla käinud.

Anonüümne ütles ...

Ah, eestis on kõik lubatud. See 16 aastane on juba paar aastat legaalne olnud eesti seaduste järgi.

Ulatub üle laua vaatama, ulatub ka sööma. Paras iga. Tihke vitt ja naiivne aru. Parim kombinatsioon.

Anonüümne ütles ...

parteist saite käsu või?
Kuna eilne Pealtnägija tegi loo keskerakondlasest koolitüdrukust, kes päris täpselt ise ka aru ei saa, mida ta linnavolikogus teeb, siis nüüd otsiti ruttu tikutulega mingi teine noor pliks vastasleerist: et ahaa, reformis ka mingi noor tibi, pole see kesk üksi noorte parteisõdurite taimelava?
annaks jumal inno, et sinu lapsi, kellest sa niigi ilma jäid, mõni mölakas kusagil sedasi kottima ei hakka mõnes blogis

Anonüümne ütles ...

sry, aga haige inimene oled, inno, saan aru, et võtad endasuguste türade kallal, aga jäta lapsed rahule... haige indiviid, natuke isegi austasin sind ennem

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Siiani pole president ega mistahes muud tolgused tundnud huvi neist kelledel on läbi saanud töötuabiraha aeg...kodututest meedia vaikib...
ometigi ka korralikest inimestest on saanud kodutud-riik on tõstnud tänavaile korralikke inimesi...
Delfis oli kommentaar kodutute teemal ja selles näeruvääristati kodutuid...
Kuid ma tean mitmeid noori kes on tulnud Eestist ära kuna kardavad jääda tänavale s.o. tunnevad endid Eestis väga ebaturvalisena ja tunnevad reaalset ohtu sattuda tänavale...noored...aga vanad inimesed? Kuidas tunnevad endid vanad inimesed?

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Seega võrreldes elektriküttega saate soojuse 4-5 korda odavamalt kätte.http://www.city24.ee/client/city24client?pageId=23&objId=InfoNavigationObject&s
http://www.city24.ee/client/city24client?pageId=23&objId=InfoNavigationObject&stateId=InfoPage&eventId=infoNavigationEvent&itemId=170184

Maasoojuspump

Maasoojuspump tarvitab elektrienergiat vaid tsirkulatsioonipumpade ja juhtimiskeskuse tööshoidmiseks, nagu iga teinegi küttesüsteem, mis on ehitatud veetsirkulatsiooniga. Lisaks kulub elektrienergiat soojusenergia transportijale e. kompressorile. Kokku kasutab maasoojuspump 1 kW/h soojusenergia saamiseks keskmiselt ¼ kW/h elektrienergiat. Ühesõnaga 1 kW/h elektri kasutamisel toodetakse maasoojuspumba abiga soojusenergiat keskmiselt 4 kw/h , e. 4 korda rohkem, teatud juhtudel kuni 5 korda. Seega võrreldes elektriküttega saate soojuse 4-5 korda odavamalt kätte. Elektrit on vaja pumba tööle rakendamiseks. Maasoojuspumba maksumus oleneb tema võimsusest (kW) ja tema funktsionaalsusest(soojavee tootmine, erinevad toa temperatuurid jne.). Lisaks eelnevale on väga oluline kuidas on soov paigaldada väline kollektor (puurauku, pinnasesse, põhjavette). Kogu seda eelnevat arvesse võttes on veel võimalik lisada pumba tööülesannetesse jahutamisfunktsioon suvepäevadel kuumade ilmadega. Täpse hinna teada saamiseks oleks teil vaja teada köetava pinna suurust ja tarbitava sooja vee kogust. Lisaks mängib rolli ka maja soojapidavus. Keskmise uusehitise puhul 200 m2 maja projekti maksumus 170 000 - 220 000 krooni sõltuvalt maasoojuspumba mudelist automaatikast vajaliku soojatarbevee kogusest jne. Maasoojuspumba paigaldamisel peab arvestama kindlasti krundi vaba pinnase olemasoluga (130 m2 majale 350 m2 vaba pinnast maakollektori jaoks). Kindlasti on mõistlik arvestada maasoojuspumba paigalduse kohaga e. tehnoruumiga ca 4 m2 ( min. 2 m X 1,7 m )erinõuded puuduvad Arvestama peab pereliikmete arvu, kes hakkavad sooja vett tarbima. Seadme osas peab arvestama seda, et mida parem ja säästlikum süsteem paigaldada seda väiksemad on maasoojuspumba ekspluateerimise kulud. Põrandakütte puhul soovitaksin HGL e. kuumagaasi maasoojuspumpa, mille kasutegur on stabiilselt 4,5.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Vigade parandus:
Delfis oli intervjuu kodutute varjupaiga asjapulgaga ja nad rääkisid kodututest kerge põlgusega...

Kodututest on tehtud dokumentaalfilm.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Silvia Mälksoo: Miks peaks maal (loe: Eestimaal) elu alles jääma? http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=199337
Silvia Mälksoo: Miks peaks maal (loe: Eestimaal) elu alles jääma?
(24)

11.12.2009 16:44

Silvia Mälksoo, Abja gümnaasiumi õpetaja


HARIDUSEST algab kõik. Mind õpetas lugema isa. «Sipelgas Ferda» oli raamat, mida enne kooli iga päev lugema pidin. Ei olnud kerge. Alles hiljem sain aru, et vanemad soovivad oma lastele head, õpetavad, aitavad ja suunavad neid.


Nüüd tahavad haridusametnikud maal ja väikelinnades elavatelt lastelt kodu ära võtta. Kulla ametnikud, tulge oma kõrge posti otsast alla! Tulge maale ja vaadake, kuidas siin elatakse!

ÜHEST KÜLJEST on arusaadav soov anda õpilastele võimalikult head keskharidust. Miks aga ei või seda saada oma kodukohas?

Tean perekonda, kus on 12 last. Kõik nad on andekad ja tragid, õpivad hästi ning on kunsti- ja muusikahuvilised. Kuidas saavad need lapsed iga päev linna kooli sõita või internaadis (vabandust, õpilaskodus) elada? Mis raha eest?
Kas riik maksab peale sõidukulude ka nende toidu kinni? Ja elukoha?

Kas tõesti on nii, et maainimene enam haridust ei saagi? Kas oleme taas samas seisus kui eelmise sajandi algul, mil hariduse said vaid kaks-kolm pere vanemat last?


PALJUD pered veavad vaevu ots otsaga kokku. Selleks ei pea olema majandusteadlane, et taibata: koos olles tullakse kergemini toime.

Miks te tahate lapsed kodust ära saata? 15-16-aastane inimene võib küll väliselt olla peaaegu täiskasvanu, aga hingelt on ta alles üsna laps. Ta ei tea veel, mida ta tahab, tal on vaja kujunemis- ja kasvamisaega. Tihtipeale ei tea gümnaasiumi lõpetajadki, kuhu edasi õppima minna.

Minu juhatatavas kaheteistkümnendas klassis on noori, kes aitavad oma vanemaid talutöödes. Miks te võtate sellised lapsed oma vanemate juurest ära? Arvatavasti suudab mõne säärase lapse isa elukooli õpetunde anda mitu korda paremini kui ükski teooria või kutseõpetus.

Koolist saab laps hariduse, aga kodusoojust ei suuda asendada parimgi õpetaja. Rääkimata töökasvatusest, mis praegusaegsest koolist ammu kadunud on.

Väiksemas koolis jõuab õpetaja kõnelda iga õpilasega. Mõnikord on kõige tähtsam just ellusuhtumine, mille noor inimene koolmeistrilt kaasa saab. Südameheadus ja elava looduse nägemine on väärtused kogu eluks.

Abja kooli gümnaasiumiosas on 91 õpilast. Paljud meie lõpetajad on läinud kõrgkoolidesse õppima. Neist on saanud nii direktoreid kui doktoreid, nii kunstnikke kui teadlasi.

Nimede loetlemine läheks pikaks. Ja kas see ongi kõige tähtsam? Ehk on olulisem see, et nooruk oskab hinnata oma vanemate tööd, ta on kasvanud looduses, ta näeb elu tegelikke väärtusi, ta suudab näha inimest enda kõrval?

Väikses koolis ei tunne noor end tühipalja mutrina, vaid on vajalik, arvestatav isiksus, ta on hinnatud.


KUST ALGAB kultuur? Kust me tuleme? Ärgem unustagem, et Eestimaa rahvas koosneb Tartu ja Tallinna elanike kõrval kõikide maanurkade, asulate ja väikelinnade inimestest. Laulupidudel tunneme ühtviisi hardust ja anname üksteisele käed, laulame kui ühest suust. Kui kaotatakse keskmise suurusega gümnaasiumid maakohtades, hakkab kahanema ka põhikool ja noored pered suunduvad linna. See on hävitav löök väikeasulatele. Kui kaob haridusasutus, hääbub ka linnake, alev, küla.

Abja gümnaasium on kui üks pere. Laske meil ja meiesugustel koolidel elada seni, kuni meil elujõudu on.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Marek Strandberg: Kuidas Eesti taas rikkaks saab? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26888553&l=fpOpinion
Marek Strandberg: Kuidas Eesti taas rikkaks saab?

14. november 2009 12:52

Saab? Taas? Küsime hoopis nii, kas me ühiskond tervikuna, kultuuur tervikuna ja siinne majandus on üldse kunagi rikas olnud? Kas rikkuseks saab pidada hetkevälgatust, mis välismõjude kehvenedes on tootnud nii sadakond tuhat töötut kui kuuendiku selle rikkuse äkilise ärakadumise?
Kas see on ikka õige rikkus, mis olude muutudes, kellegi teise juurde jookseb? Näiteks rootslaste juurde, nagu meie rikkusega juhtus. Või ka soomlaste juurde, kelle ühistutele kuuluvad poeketid Eestis meie piimatootjaid nörritavad.

Kas ja kus on see rikkus siis olnud?

Igaaastaselt aetakse ahju 15 ja enam miljonit tonni põlevkivi. Enamus selles olevast energiast ei anna meile mitte soojust kodudesse, vaid kütab Narva jõest saadava jahutusvee kaudu Soome lahte. Nii umbes 10 miljardi krooni väärtuses aastas.

Kas Soome laht on selle tõttu rikkam? Või oleme seda meie?

Nemad, kes sellised elektrijaamu peavad, ütlevad, et need jaamad on vanad küll, aga nendega muud moodi ei saagi. Muud moodi tähendab siis otseses mõttes "rikkamalt".

Kuna põlevkivi kaevamine ja põletamine on ka tervisele ohtlik, rändavad märkamatult ka sajad ja sajad miljonid kroonid haigekassast selle kaevurite, põletajate ja selle kandi elanike tervendamiseks.

Kas need, keda tervendatekse on siis tervemad - või rikkamad? Nad ei ole ehk nii palju haiged, kui muidu oleks, aga vaesemaks jäävad kõik. Kahjuks ka haigemaks.

Me söödame ja joodame oma lastele sisse kirevaid toite. Asovärvidega värvituid. See kirevus tõmbavat tähelepanu ja võimaldavat asju paremini turustada. Tervise arvelt.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Me oleme ehitanud kinnisavarabuumi käigus põldude peale, papist ja vatist maju, mille projekteerijad ja ehitajad on olnud mõõdukad tegijad. Mõõdukalt asjatundmatud ja mõõdukalt hooletud nii, et paljud neist majadest maksavad inimese või pere elutöö, aga kulutavad sama palju energiat kui aastakümneid enne neid ehitatud majad. Veel viis, neli, kolm ja isegi kaks aastat tagasi kuulustasid "targad", et energiasääst ei tasuvat ära.

Nüüd räägib sellest, energiasäästu vajadusest siis, kogu maailm. Meie aga kütame oma uutes ja vanades kodudes õhku. Kusjuures uued kodud pole ka meie, vaid pankade omad, mille eest tuleb võlga maksta terve inimpõlv.

Küsigem, kas sellises olukorras ollakse rikkad olnud või saadakse rikkaiks?

Küsime äkki hoopis kõigil neil laenuandjailt, et miks te õigel hetkel ei mõelnud selle peale, et kodu, mille ehitamiseks te raha laenate, ei ole vihma eest kaitsev kast, vaid peaks olema midagi, mis on kodu ka 21. sajandi vajaduste mõttes. Näiteks energiasäästlik.

Kas me tõesti saame täna rääkida sellest, et me oleme olnud rikkad, kui enamus meie kodudest on sellised, et kui neid säästlikumaks ei muudeta, kingivad need kodud kõigile meile "võimaluse" maksta kallinevate energiahindadega arvestades järgneva 20 aasta jooksul kuni 400 miljardit (sic!) krooni lihtsalt õhu kütmiseks.

Kas saab öelda, et me oleme olnud rikkad, kui meie teaduskorraldus ei salli ega erista loovust: sõltumatult teadustulemustest on Eesti teadlane Eesti vahendeist enam-vähem ühetaoliselt rahastatud. Püüdke näiteks otsida juhtivaid Eesti naisteadlasi. Teaduste akadeemiaski resideerub vaid üks naisakadeemik.

Kas see nähtus on seotud eriti kehvade Eesti naistega või siiski asjaoluga, et mitmekesisuses ja võrdses kohtemises ei nähta võimalust nii kultuuriliseks kui majanduslikuks rikkuseks?

Kas saab öelda, et oleme olnud rikkad, kui me arvame jätkuvalt, et inimesi õpetab kool, mitte õpetajad? Nimelt ei ole õpetaja kutse ega õpetaja roll selgelt ja üheselt arusaadavalt paika pandud üheski Eesti seaduses. Haridusest on tehtud kaup või teenus, mida müüakse. Seda püütakse nimetada investeeringuks, märkamata, et emakeelne haridus on see, mis riiki ja kogukonda koos ja arenemas hoiab.

Et rikkaks saada ja rikas olla, on vaja lõpetada raiskamine. Arutu liigkasutus. Nii asise kui vaimse arutu liigkasutus. Looduse ja looduse pakutavate võimaluste raiskamine ennekõike. Aga ka teineteise ja aja raiskamine.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Aeg on teadupoolest ainuke kapital, mis on meile sünniga kaasa antud. Seda on alati lõplik hulk, kuid me ei tea täpselt, milline. See seab ka erilise hoole vajaduse aja suhtes. See on meie tõeline rikkuse allikas. Carpe diem pole mitte sõnakõlks kaugetest aegadest, vaid tänagi ülimalt praktilise tähendusega väljaütlus.

Aga kuidas siis rikkaks saada? Mitte taas, vaid tõenäoliselt esimest korda ja tegelikult?

Ära ela looduse ja ühisväärtuste arvelt; investeeri viisil, mis toob juurde nii vaba aega kui puhast keskkonda.

Kui midagi saab lihtsalt, siis pole vaja seda keeruliselt saada. Kui on võimalik ehitada maja, mis saab enamuse energiast ümbrusest, siis pole vaja ponnistada kaugkütte ja elektrivõrkudega. Looduses tähendab elurikkus mitte iga-aastaselt üle jäävate käbide hulka, vaid ennekõike elu rikkust (mitmekesisust, biodiversiteeti). See elurikkus tagab paindlikkuse ja kohanemisvõime. See on olemise loomulik väärtus.

Sisemajanduse kogutoodang või kontojääk on tegeliku rikkuse (ehk siis mitmekesisuse) määramiseks kehvad mõõdikud.

Täna saame öelda aga ühte: kultuurilise-, poliitilise- ja ka elurikkuseta ning nende toetamiseta pole tänases maailmas mõtet loota ei suurele kontojäägile ega kasvavale SKTle.

Laske inimeste loomevõime vabaks: teadlased oskavad ise toime tulla, selleks ei ole vaja suurt teaduse administreerimise masinavärki; õpetajad suudaksid loomingulise vabaduse oludes õpetada põhjalikumalt kui haridusministeeriumi liinitöölistena; haridus ole investeering mitte siis, kui inimesed ise selle kinni maksavad, vaid kui haridus on õppija jaoks tasuta.

Suurim majanduslik võit Eesti jaoks ei tule mitte sellest, et me keskendume vaid kõrgtehnoloogia piirialadele, vaid sellest, et me lõpetame arulageda raiskamise.

Infotehnoloogiline tiigrihüpe andis meile teatava arenguimpulsi. Nüüd on vaja ökoloogilist tiigrihüpet.

Selle nimi on tõenäoliselt konnahüpe. Pisem, aga see-eest tänastele oludele paremini vastav ja tähenduslikum.

Ja mis peamine: meile jõukohane.

Käesolev artikkel kuulub Delfi arvamuslugude sarja, milles Eesti arvamusliidrid arutlevad, kuidas Eesti taas rikkaks saab.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Majaleht:Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus

Eesti kirjanik ja pedagoog Carl Robert Jakobson, kes sündis 1841.a., võitles ja pingutas selle eest, et iga talupoeg saaks korraliku hariduse, mis päästaks nad vaesusest ja vaimupimedusest. Haridustee aktiivse edendajana jäädvustas ta kindlalt koha Eesti haridussüsteemi ajalukku. Praegune Eesti Vabariik hindas Carl Robert Jakobsoni tehtud tööd kõrgelt kui trükkis tema näopildi viiesaja kroonilisele rahatähele .
Nüüd, kui Eesti majandus on madalseisus, ilmnevad tõrked ka hariduselus. Madalseis on kui peegel, mis näiab kätte varem tehtud vead.
Selgub, et paljudele inimestele, isegi gümnaasiumharidusega noortele, pole piisavalt väljavaateid tööle. Tänasel tööturul mitteläbilöömise peamiseks põhjuseks on kujunemas kehvast haridusest tingituna vähesed teadmised.
Selge on see, et tänane loid kutse- ning gümnaasiumiharidus on nõrk ning seda võib lugeda alles esimeseks etapiks haridusteel mitte haridustee lõpuks. Haridustee jätkamist takistab paljudel rahapuudus .
Jahmatama paneb C.R. Jakobsonist peaaegu 150 aastat hiljem TÜ rektori visioon Tartu Ülikoolist . Tema nägemusel tuleks üliõpilaste vastuvõttu vähendada 17000-lt 7000-le ja teha TÜ-st rahvusvaheline teadusülikool .
Samuti on kohatu omal ajal kõrghariduse tasuta saanud ja nüüd riigi ametites ametpalka saavate “suurte tegijate”jutt, et ainult viiemehed pääsevad Tartu Ülikooli. Selgusetuks jääb, mis saab ülejäänutest?

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

TÜ suutmatus doktoreid ja tasemel õppejõudusid ette valmistada ei saa olla põhjuseks kõrghariduse andmise piiramiseks.
10.11.2008.a. “Postimees.ee” vihjab, et Riigikogu kultuurikomisjoni esimehel Peeter Kreitzbergil on kõrgharidusest tekkinud samuti oma arusaaam kui väidab, et Eestis on tudengite arv pöördeliselt suur ja osa neist võiks olla kutsekoolis.
Kahju, et Riigikogus istuv juhtfiguur ei taipa, et elu Eesti Vabariigis on kiiresti edasi läinud ja seetõttu tuleks suunata just võimalikult palju gümnaasiumi lõpetajaid kõrgkoolidesse. Kutsekoolid annavad küll tublisid töömehi , kuid mitte üha rohkem inseneriharidusega vaja minevaid spetsialiste.
Kas võib olla idanemas järjekordne varjatud äriplaan, kuidas üliõpilaste vastuvõtu vähendamisega vastremonditud kesklinnas asuvad tühjaksjäävad õppehooned rahaks teha.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Unustatakse, et Tartu Ülikool on juba aastaid riigi raha investeerinud ülkooli arengusse, et anda võimalikult paljudele ülkooliharidus . Kas nüüd arvatakse, et liigne haridus hakkab inimestel töötegemist segama ja seetõttu tuleb neile teha hariduse saamine raskeks. Praegu on Eesti majanduses madalseis ja seetõttu tuleks vabariigis jõuda haridusteel niikaugele, et enamus gümnaasiumi lõpetajaid kõrgkooli pääseksid ilma õppemaksuta, kuna kõigil ei ole võimalik maksta õppemaksu. Elu näitab, et ülikoolis andekate õppejõudude juhendamisel akadeemilises keskkonnas õppimine vähendab kuritegevust.
Rootsi kõrghariduse agentuuri juht professor Andres Flödström on samuti väitnud, et körgharidus peaks olema tasuta, sest see suurendab riigi konkurentsivõimet.
Kui arvatakse, et kõik lõpetajad kodumaal tööd ei leia, siis on neil vähemalt võimalus minna välismaale tööle või täiendama. Vähemalt kõrgkooli lõpetajatel paistaks majanduskitsikusest väljumiseks tunneli lõpus päästev valgusekiir.
Kõrghariduse mittepooldajate arvates oleks tore kui Eesti täituks madala haridusega inimestega, kellel pole võimalik leida tööd kodumaal ega kes pole oodatud ka piiri taga.
Laste käteväänamine haridusteel algab juba põhikoolis, kust gümnaasiumi
pääsejaid jääb järjest vähemaks, sest õpetamise tase jätab soovida. Gümnaasiumis
ei saa paljud õpilased reaalainetest aru ja need, kellel kodus lisaabi pole võtta, jääbki aine arusaamatuks. Seetõttu jätavad paljud gümnasistid riigieksamid reaalainetes sooritamata. Alles ülikooli sisseastumisel selgub gümnasistil, et soovitud erialal on vajalik ka mõne reaalaine riigieksami tulemus, kuid sageli on siis juba hilja.
Et haridussüsteemi katastroofilise olukorra tõsidus jõuaks hariduse eest vastutavate riigiametnikeni, toon lihtsa prognoosi meditsiinialalt.
Kõrgeltharitud arstide arvu vähenedes võib ühel päeval juhtuda, et moodsas kaasaegses haiglas on üks arstikutsega arst, ülejäänud kohtadel töötavad ainult praktilise meditsiini kogemusi omavad töötajad. Arvan, et keegi ei taha meist minna meditsiinilist haridust mitteomava kirurgi juurde operatsioonile.
2006. a. aastal Elektroenergeetika Seltsi koosolekul väitis juba siis tollane Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor Urmas Leitmäe, et elektriinsenere ei jätku ja kui valitsus ja haridusministeerium midagi ette ei võta, on energeetikas katastroof käes.
Eesti Vabariigis ei tohi aeg haridusteel seisma jääda...
Eesti on väike riik ja tänased haridust piiravad lühinägelikud otsused võivad viia tulevikus pöördumatute tagajärgedeni.

12.nov.2008.a.
Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

KURSUSED:Päikesepaneelide valmistamiseks
Kuulge,mulle tundub,et ma teen edusamme:)))

http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments

Tore küll jah aga millal hakkate pidama kursusi päikesepaneelide kokku klopsimiseks?

Priit ütles...

Kui tekiks veel rohkem huvilisi, siis võiks kasvõi homme kursuse pakkumisega alustada:)
leiad 5 huvilist ning kursus on Sinu!

ps! Räägin ainult enda(Priit Pikk) eest!
21/12/09 18:52

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Valgas saab õppida passiivmaja ehitajaks ja hooldajaks
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063

Valgas alustati 180 mln kroonise kutsekooli ehitusega
25.01.2010 09:02

Valgas hakati ehitama uut võimsat kutseõppekompleksi, mille juurde kuulub õpilaskodu - otse Läti piiril asuvasse kutseõppekompleksi investeeritakse 180 miljonit krooni.

Õpilaskohti tuleb 550.

ERR vahendas, et Valgas plaanitakse pakkuda erialasid, mida mujal õppida ei saa. Üks neist on passiivmaja ehitaja ja hooldaja, sest Valgas on energiasäästlike majadega Baltimaades kõige suuremad kogemused.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Kooliharidusest meil ja mujal maailmas.
http://www.parnupostimees.ee/?id=215544
Meil:
"Kogu aeg hindame olukorda ja küsime õpilastelt tagasisidet, et mis neile huvi pakub ja gümnaasiumisse toob. Tahame järgmisel õppeaastal jätkata neid suundi."
Kas tõesti nõnda tähtsad küsimused jätate õpilaste otsustada...
Välismaal:
Vaadake parem maailmas toimuvat,näiteks mis toimub USA-s ja Inglismaal.
Selle kohta Obama kõne:www.wepower.us
Mujal maailmas juba algkoolidest õpetatakse ehitama elektrituulikuid:
http://www.engineeringthefuture.info/etf_wind_turbines_s1/etf_wind_turbines.pdf

http://www.thisiswesternmorningnews.co.uk/greennews/Pupils-check-wind-turbine/article-1118318-detail/article.html

http://www.snh.org.uk/snhi/schoolActivities/WF_activity17.asp

http://news.bbc.co.uk/2/hi/school_report/7965493.stm

www.scoraigwind.com
www.otherpower.com

ja Ökomaju

http://www.thisisstaffordshire.co.uk/news/future-eco-home-project/article-1491509-detail/article.html

ja MEIL:
Valgas saab õppida passiivmaja ehitajaks ja hooldajaks
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063

Valgas alustati 180 mln kroonise kutsekooli ehitusega
25.01.2010 09:02

Valgas hakati ehitama uut võimsat kutseõppekompleksi, mille juurde kuulub õpilaskodu - otse Läti piiril asuvasse kutseõppekompleksi investeeritakse 180 miljonit krooni.

Õpilaskohti tuleb 550.

ERR vahendas, et Valgas plaanitakse pakkuda erialasid, mida mujal õppida ei saa. Üks neist on passiivmaja ehitaja ja hooldaja, sest Valgas on energiasäästlike majadega Baltimaades kõige suuremad kogemused.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Otepää lähistele võib kerkida maailmas ainulaadne ökokeskus http://www.valgamaalane.ee/?id=189832
Intervjuu: Otepää lähistele võib kerkida maailmas ainulaadne ökokeskus
(10)

19.11.2009 00:00

Ülle Kübarsepp, reporter


SA Innovatiivse Hoone ja Elukeskkonna Kompetentsikeskus tahab Vidrike külla rajada täiesti omalaadse keskuse. Idee autori, Eesti Loto eksjuhi Monika Salu sõnul võrsuks sellest tulu paljudele.
REKLAAM

Miks sellist keskust vaja on?

«Viimaste aastate jooksul olen kokku puutunud innovatiivsete tehnoloogiatega, mis võimaldavad ökonoomsemat ja ökoloogilisemat elukvaliteeti. See valdkond areneb ülikiiresti, uusi teadmisi kuhjub. Aga kui hakata otsima infot näiteks erinevate päikesepaneelide või tuulegeneraatorite võimaluste ja kasutussobivuse kohta, võib üsna korralikult segadusse sattuda, vasturääkivusi leiab palju.

Need huvitavad ja inimeste tuleviku jaoks tähtsad valdkonnad – näiteks ökokülade võimalused, loodustooted, alternatiivenergiad – on seni arenenud killustatult. Nii tekkiski mul mõte, et Eestis võiks olla ökonoomset ökoloogilist elukeskkonda kui tervikut tutvustav ja selle valdkonna erinevate suundade ja teemade sünergilist arengut toetav keskus.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Tundub, et sellist terviklikku lähenemist pakkuvat keskust maailmas veel ei olegi.»

Kas oli raske mõttekaaslasi leida? Oli ka äraütlejaid?

«Rääkisin oma ideest Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi juhile Mihkel Kangurile, kellega koos alustasime partneriteringi koostamist. Koos tutvustasime mõtet Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi spin-off ettevõtte PassiveHouse juhile Tõnu Mauringule.

Selleks ajaks oli meil kujunenud juba küllalt selge pilt loodavast tervikust ning aina suureneva meeskonnaga jätkasime oma road-show’d – ikka valdkondi katva partneritevõrgustiku loomiseks.

Tundub, et sellise tervikliku lähenemise järgi oli nõudlus olemas. Kedagi ei olnud vaja veenda – koostöö sündis sujuvalt, kõik osapooled näevad sünergiat ja valdkonna edumeelset arengut. Püüamegi olla maailmas esimene tervikvaldkonda käsitlev ja arendav keskus. Kokku on keskuse rajamise projektiga tänaseks liitunud 15 partner­organisatsiooni.»

Miks otsustasite keskuse rajada just Otepää valla Vidrike külla?

«Otepää on sobivaim paik mitme asjaolu tõttu. Näiteks on Valgamaal arenenud passivmajade ehitus ning muud innovatiivse elukeskkonna valdkonnad. Siin on välja kujunenud turismikeskus, koht asub paaritunnise sõidu kaugusel Riia ja tunni aja kaugusel Tartu lennuväljast, kohalik omavalitsus peab projekti oluliseks. Vid­rike küla on sobiva looduskeskkonna ja infrastruktuuriga.»

Uus ettevõtmine võib kohalike elanike seas põhjustada ebalust. Kas esimesel rahvakohtumisel oli palju vastuargumente? Kui, siis millist laadi?

«Esimesel kohtumisel sai külaelanikele ideed tutvustatud. Iga uus asi tahab harjumist ja omaksvõtmise aega. Inimesed olid huvitatud ja üldiselt positiivsed. Küsimused puudutasid eelkõige võimalikest rahvahulkadest tekkivat positiivset ja negatiivset mõju kogukonna elulaadile.

Projektile püüdis vastuseisu välja näidata pere, kelle elukoht maantee ääres keskuse kõrval. Vestluses nendega selgus, et nad ei ole vastu, kui nende praegune teeäärne elupaik järveäärse vastu vahetada.»

Kas olete kursis kohalike elanike ja keskkonnaametnike vastuoludega? Kui olete, kas siis on loota, et teie ettevõtmine võiks aidata pingeid osapoolte keskkonnateadlikkuse tõstmise abil leevendada?

«Usume, et keskus saab infoallikaks ametnikele, ettevõtjatele, teadlastele ja elanikele ökonoomse ökoloogilise elukeskkonna olemuse, aga eelkõige võimaluste mõistmiseks, arendamiseks ja loomiseks.»

Plaanide lühiiseloomustuses on mainitud ka tuuleenergia kasutamise uurimist. Siiani on tuulest saadava energia vastu ägedalt sõna võetud. Kas plaanite teha ka rajatavasse kompetentsikeskusesse tuulepargi või püüate keskenduda rohkem muudele alternatiivsetele energia saamise võimalustele?

«Meil ei ole plaanis ehitada tuuleparki, küll aga tutvustada muu hulgas ka tuule kasutamist väikemajapidamises elektritootmiseks koos muude võimalustega.

Keskuses saab tutvuda erinevate ökonoomse ökoloogilise elukeskkonna lahendustega. Teavet antakse nullenergia-, passiiv-, palkmaja ja muude hoonetüüpide kohta. Kõiki võimalikke lahendusi saab ka sõna otseses mõttes käega katsuda või vähemalt «ninapidi juures» uurida.

Näitlikustatud on mittefossiilsetest allikatest elektri tootmise võimalused. Saab konsulteerida arhitekti ja teiste spetsialistidega, samuti näha kõrvuti erinevaid päikesepaneele ja maasoojuspumpasid, jälgida mõõtmisandmeid.

Saab näha näiteks biopuhasteid ning tuulegeneraatoreid ja tutvuda nende tööga. Kõik on seatud nii, et inimesel tekiks käsitlus terviklikust innovatiivsest elukeskkonnast ja valdkondade sünergilisest koostoimest, mitte ainult üksikutest tehnilistest lahendustest.

Saab õppida, kuidas ehitada maja, mis ökonoomne ilma arvutisüsteemide juhtimiseta. Toimuksid koolitused, messid. Loodame alustada valdkonnaüleste teadusprojektidega, ettevõtjad saavad siis koostöös teadlastega viia oma toote/teenuse arenduse täiesti uuele tasemele. Õpilased saavad aga praktikabaasi uute tehnoloogiatega töötamiseks.»

Anonüümne ütles ...

Sitt tõmbab ikka kärbseid ligi. Nagu kohvik, nii elektrik. Asi läheb ilmselgelt hullemaks. Ja kiiresti. Mis teemad... mis kommentaarid. Paistab, et varsti püherdate siin kolmekesi - üks kirjutab teisele, teine vastab, ja elektrik näitab küünlaga tuld. Masendav.

Anonüümne ütles ...

Ma ei saa nendest kommijates aru, kes ütlevad, et jätke lapsed rahule. Ise ta riputas provotseerivalt ennast interneti. Miks mitte vaadata, kes on Eesti nooruk ja milline tulevik eestlasi ootab järelkasvuna. Kui on piisavalt vana et selliseid lollusi teha, siis peaks ju piisavalt vana olema et ka vastutada, vöi kuidas.

Anonüümne ütles ...

See kui laps oma pildid kodulehele üles paneb ei tähenda, et kiimas vanamehed neid vahtima ja omale alla laadima peaks.

Anonüümne ütles ...

Kurat, keegi on jälle Napoleoni palati ukse lahti jätnud ja see murelik tallinlane :( 4 veebruar 2010 16:28 on arvuti juurde saanud.

Veiko ütles ...

Kuule Inno mine ka perse.
Ma ei ole seda lugu lõpuni lugenudki, aga kui sa lihtsalt võtad norida ja kiusata ja mõnitada noori koolitüdrukuid, siis minu meelest oled sa üks paras tropp nii või naa.
On nad su elu siis nüüd nii raskeks teinud? Üldjuhul ma hindan selliseid lehekülgi nagu sul ja säärast tegevust, no aga sa vaata ka ikka kellele sa säärde kargad.
OK.

Veiko ütles ...

Tead sa otsi üles see oma kirjutis, kus sa Mihkel Rauda solvad seepärast, et ta tegi oma lepingulist tööd Superstaari saates. Raud on minu meelest umbe andekas ja äge mees ja mul oli kahju seda lugeda.
Sa ütlesid umbes nii: noorte hingehaavad jäävad aga igaveseks.
no mis????

Anonüümne ütles ...

Krt mu hiirescroll on juba nii kulunud, Elektrikalkuni pärast! Kohvik käib täiega alla...

murelik hiirepoiss

Anonüümne ütles ...

Naisi piinati jubedate rituaalidega, et nad Iirimaal prostituutideks hakkaks!
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=365507

Ootame Elektriku kommentaare kohapealt...

Anonüümne ütles ...

Mnjaa. Laste kottimine on tõesti väärikas tegevus ühele keskealisele mehele.

Anonüümne ütles ...

simply AHVipärdik -vähemalt nende piltide pealt, siuke mõtetu eide morda.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

5 veebruar 2010 18:01-le

Ma ei viitsi seda artiklit lugeda sest tean,et Iirimaal on prostitutsioon jobudele sest Iirlannad on väga lõdva püksikummiga-nad on prostituudid kes ei võta raha...