Perversne kaubandus

Väljavõte Säästumarketi kodukalt.

Ma kirjutan kaubanduse ebaärasustest ehk perverssustest, mis muudab tervisliku toitumise äraütlemata vaevarikkaks.

Tervislik on süüa värskeid, töötlemata toiduaineid. See on ilmselt siililegi selge. Mis siis tähendab, et mida naturaalsemat toitu süüa, seda tervem sa oled, seda vähem kogud sa külge nn haigusi, millest enamik on tegelikkuses reaktsioonid ühele või teisele toidule.

Ent paradoksaalsel kombel toimib kaubandus hoopis mingist muust loogikast lähtudes. Ma ei oleks nii paranoiline, et väita, et toidupoed ja apteegid kuuluvad samadele omanikele, ja seetõttu on need omanikud huvitatud võimalikult ebatervisliku toidu müümisest, selleks et üha suurendada käivet apteekides, millest osad on kasvanud sama suureks kui toidupoed ja mis tulevikus ilmselt kasvavad toidupoodidest suuremaks, kui inimesed ei jäta ebatervisliku toidu tarbimist.

Ma pigem eeldan seda, et poodide arengu loogika lähtub sellest samast vaba turu loogikast, mis oli hiljutise ülemaailmse finantskriisi põhjustaja, mis muutus paljude inimeste, ja väga suure hulga eestlaste jaoks katastroofiks. Nimelt sellega, et nn vaba turg andis välja suurel hulgal odavat raha, mis on praeguseks muutunud paljude inimeste jaoks väga kalliks, lausa nii kalliks, et see röövib inimestelt nende kõige väärtuslikuma - nende kodu.

Sama lugu on poodidega. Mis on muutunud hiiglama suureks, kus on tohutus koguses erinevat toitu, mis on pika säilivusajaga, ja mille hind on pea olematu. Ent, mis on, mis seal salata, ka suhteliselt ebatervislik. Ja seetõttu pikas perspektiivis väga kallis. Ning mis kummaline, poodides üha kasvab ebatervisliku toidu osa ja väheneb tervisliku toidu osa. Ja teisest küljest pole poodi, kust saaks kõik vajamineva tervisliku kätte.

Näiteks võtame sellesama Säästumarketi, kus, vähemalt minu kogemuse põhjal, on kõige värskemad köögiviljad. Ma jätan siin turud mängust välja, sest Eestis on ainult kaks enam-vähem turgu: Tartu turg ja Nõmme turg, ja need, kes ei ela nende turgude vahetus läheduses, peavad paratamatult toetuma muudele valikutele. Niimoodi, Säästumarketist saab kätte kartuli, peedi, porgandi, sibula, kapsa, kaalika, kurgi ja tomati, isegi kodumaised Tellissaare õunad, kuigi nende sildi all müüakse ka Poola õunu. Ja kuivõrd Säästukas on müügil tõesti kõige värskem köögivili, ja seda veel väga soodsa hinnaga, siis pole ime, et Säästumarket on pidevalt ostjatest tulvil. Eriti praegusel ajal, kus inimesed mõtlevad üha rohkem oma tervise peale ning loevad senisest rohkem ka oma raha. Ent millegipärast pole ses Säästukas, mis pakub kõige värskemat köögivilja, saada värsket liha ega kala. Mis ongi kõige suurem perverssus mu meelest.

Kust siis saada värsket liha ja kala. Mis poleks, näiteks, säilivusaja pikendamiseks mingis lahuses töödeldud, ja "tänu" millele on selle realiseerimisaega võimalik poes ühtelugu pikendada (nimesid nimetamata, aga seda Eesti poekettides tehakse). Värsket, töötlemata liha ilmselt pole võimalik kuskilt saada, ma mõtlen poekette, sest need toovad selle kombinaatidest, kus see juba eeltöödeldakse, säilivusaja ja värske väljanägemise säilitamiseks. Suhteliselt värsket kala on võimalik saada Rimi'st, mis kuulub Säästukaga samasse kaubandusketti. Niisiis tuleb selle värske kala hankimiseks võtta ette reis Rimi'sse, mis asub enamasti kodust kaugel ja osta siis sealt ainult see kala. Mis on samuti perversne, eriti see, et Rimis pole kunagi eriti palju rahvast, kuna seal on kaup kallim kui mujal. Ning köögiviljad sageli riknenud.

Omaette ooper on Eestis värske maitserohelisega. Selle peale ei saa kunagi kindel olla. Ses mõttes, et kas seda on saada või mitte. Säästukas on seda kuis jumal juhatab, Rimis samuti. Selveris ka. Paljudes kettides pole seda üldse. Kõige parem valik on ilmselt Tallinnas Stockmannis, ent sinna ei jaksa alati sõita. Ja ka Stockmanni peale ei saa alati kindel olla. Samas on Rimis vahel saada väga soodsa hinnaga Läti maitserohelist.

Mistõttu oleks Eestis kindlasti, tulevikku silmas pidades, turgu poeketile, kus oleks lisaks värsketele köögiviljadele saadaval ka värske liha, kala ja maitseroheline. Olukorras, kus paljud inimesed on omale soetanud koju kallid köögid ja korraliku varustuse, tahaks nad omale ise süüa valmistada, ent see pole tihti võimalik tooraine puudumise tõttu. Siin võiks ja peaks riik kaasa lööma ja poeturgu veidi reguleerima, aidates sellega ka kohalikku tootjat. Sest eelkõige peaks olema sellest huvitatud riik, et inimesed toituvad tervislikult ning on seetõttu vähem haiged. Samamoodi nagu oli riigi huvides, et inimesed end buumi ajal lõhki ei laenaks, ning et kinnisvaramull suureks ei paisuks. Mis aga lasti juhtuda, lootes vaba turu maagilisele käele, mis aga kõigile sellesse uskujatele valusalt vastu nägu lajatas. Mis näitab, et turg peab olema küll vaba, ent seal ei tohi valitseda anarhia. Ma pean siin silmas varasemat olukorda panganduses ning praegust olukorda toidukaubanduses.