Suureneb surve Balti valuutade devalveerimisele

Väljavõte Äripäeva veebist.

Tundub, et Balti riike ei taheta kohe mitte kuidagi eurotsooni lasta. Või siis niisama lihtsalt lasta. Kui esiteks toodi, ilmselt siis Euroopa keskpanga poolt välja Kreeka probleemid, millegipärast just enne Eesti liitumisotsust, siis nüüd hakatakse survestama Rootsi panku, mis on olnud Eesti euro-ootuse teerajajad.

Rootsi pankadele öeldakse otse: teie vara Eestis ja teistes Balti riikides pole väärt seda, mida te väidate. Ehk siis vihjatakse, läbi lillede, vajadusele Balti valuutad ümber hinnata.

Mis kokkuvõttes näitab, et ei Leedul ega ka Eestil pole tegelikult häid sõpru lääneriikides. Sest mäletatavasti jäi ka Leedu nibin-nabin 2007. aastaks planeeritud eurost ilma, kuigi pingutati kõvasti. Samal aastal plaanis euro kasutusele võtta ka Eesti, ent toonane ja ka praegune peaminister Andrus Ansip loobus euro nimel pingutamast, öeldes, et majanduskasvu millegi nimel ei ohverdata, kuigi nüüd on olukord vastupidine: majanduskasv ollakse valmis ohverdama kõige, näiteks ametnike palkade nimel. Majanduskasvuga, mis seal salata, käivad kaasas ka töökohad. Ehk siis sisuliselt ohverdab praegune valitsus töökohti omaenese heaolu nimel. Ja seda, röövimist päise päeva ajal, vaadatakase tuima näoga pealt.

Kui sõprade teema juurde tagasi tulla, siis sõpra tuntakse hädas. Ehk sõber on see, kes ka sulle raskel ajal sulle toeks on, mitte see, kes sinuga heal ajal ringi hängib ja sulle takka kiidab. Praegune kriis näitab, et sõpru Eestil välismaal pole ning eesti rahvas peab ise oma kriisiga toime tulema.

Skandinaavia pankade probleem on see, et nad ei investeerinud Eestisse mitte oma, vaid võõrast raha. Ja kriisi puhkedes oli nende mure see raha Eestist ruttu kätte saada ning tagasi maksta. See on põhjus, miks Eesti ja teised Baltimaad rahast tühjaks pumbati ning majandused sellega põhja lasti. Praeguses olukorras pole suurte Balti riskide võtmise tõttu pankroti veerel kõikuvad Skandinaavia pangad Eestile mitte õnn, vaid õnnetus. Sest nad pole võimelised tooma turule värsket raha. Mida aga Balti riigid praeguses olukorras hädasti vajaks.

Samas ei saa Skandinaavia panku Balti riikide hädades süüdistada, sest nad pole mingid heategevusasutused, vaid kasumit taotlevad ettevõtted, mis talitavad nii nagu neile kasulikum. Ja kui neile on kasulik Balti majandused põhja lasta, siis nad seda ka teevad, silmagi pilgutamata. Nüüd võib küsida, kus olid Balti poliitikute ja finantsjärelvalve silmad, et neil pankadel lasti turul nõnda vabalt ringi käia, et nad said majandustele vee peale tõmmata. Või vähemasti peaks sellest tehtama järeldused, et tulevikus sellised asjad enam ei korduks.