Analüüs olukorrast riigis: Pingviinide elu pärast Ilvese tulekut

Vastupanuvõitleja alates 1980ndate algusest, Holger Kaljulaid analüüsib olukorda riigis:

Subject: [e e s t i m e e l] Pingviinide elu pärast ilveste tulekut

Ilveste tuleku eel
Sotsrealismi dekadentsi vahus parodeeris Juhan Smuul 1968 kommunismiehituse tellingute veerel päid kergitavaid väikekodanlasi ja paljastas sotsialistliku ühiskonna süvenevaid ideoloogilisi hõõrdumisi komöödiaga Pingviinide elu ehk enne kui rebased saabuvad:
näitemäng 2 osas laulude, probleemide ja antistriptiisiga - Lavatüki juhatas sisse autorimärge:
Meie kõigi jaoks vaenulik, surmhall ja talumatu polaaröö. Ja sinna, kus taevas ning jäämäed moodustavad teise plaani - sinna on pingviinid rajanud ööklubi...

Pingiviinparaad kui enesepilastus
Aastal 1999 pani vastselt oma sotsialistlikud juured avalikustanud Toomas Hendrik Ilves ühes Raadio-2 vestlussaates imeks meie presidendipaari tõusiklikke vastuvõttusid, kuna selliseid näeb Euroopas veel peale Eesti ainult 2 riigis - Bulgaarias ja Soomes. Nüüd on Ilves omaenda pingviiniparaadile ju mitmendat korda kutsunud ka sellesama vestlussaate, banaanivabariigi kommet pilanud usutluse naisajakirjanikust autori. Tseremoonial kätlevad nad iga kord nii väärika rahuloluga nagu ei oleks kunagist intervjuud eales olnud.

Raadio Vaba Euroopa/Vabadusraadios (riigi-, ühiskonna- ja meedia)teadurina poliitkarjääri alustanud Toomas H Ilves on ajakirjanduse kritiseerimise saatel sama tarmukalt laiendanud meedia rolli pingviinide elus. Praegune presidendipaar võlgneb ka ise palju seltskonna-ajakirjandusele kui enese kaasautorile ega või kõmureportereid oma teelt kõrvale heita. Hoopis vastupidi Ilvesed toetuvad rahva silmahimu rahuldades meediakorpusele enam kui eelkäijad. Sestap on Ilveste ajal presidendipaari vastuvõttude korralduskulud Õhtulehe väitel (vt 20. II 2010 juhtkiri) hüppeliselt kasvanud ja pillerkaaritamine põhjalikult kaasajastunud, nii et presidendi poeg otsis endale ballikaaslast uue meedia kaudu säutsudes (vt Publik.EE 15. II 2010)

Pingviinide priius
Tiit Madissoni vastupropagandistlik pikett ja II Eesti supiköök 24. II 2010 Tartu südames oli nutikas ning kordaläinud vastandus paari miljoni kroonisele eneseimetlusorgiale Vanemuises. Olen üks neist, kes elas kaasa mõlemale üritusele, jälgides neid kõrvalt (kodumaise) massimeedia kaudu - õnneks on meil kõigil see võimalus, mis räägib ju (suhtelisest) vabadusest! Vanasti oleks pidanud piketi kohta teavet ostima välislõitadest nagu Vaba Euroopa Raadio, kuna ametlikku vastuvõttu oleks piisavalt kajastanud ETA koos TASS-iga.

President Ilves mainis seekordses pidupäevakõnes 2 korda Vabadussõda, kuid ei rääkinud sõnagi vabadusest. Ta oskas nii meeldivalt, nii palju-ja-mida-kõike kiita, kuid selles on ta küll esimene president pärast iseseisvuse taastamist, kes muude Eesti rahva saavutuste reas unustas kõige põhilisema - vabaduse.

Pingsalt esipaari vastuvõttu, eeskava, lavastust ja tantsuõhtut edastanud Eesti TV ei näidanud kummaski oma programmis siiski pingviiniparaadi-vastast piketti. Võrdluseks - Yleisradio Helsingis vahendas Tartu piketisõnumi Eesti Iseseisvuspäeva peauudisena. Oleks arusaadav, kui mahavaikijaks olnuks EKP KK ühes Moskvale alluva teleraadiokomitee saadetega nagu AK või Päevakaja. Kuid miks talitas nõnda selsamal piketiõhtul Tartust ulatuslikke pidureportaaže teinud EV avalik-õiguslik ringlevi - endale vist aru andmata, et temagi elab töötust ja puudust kannatava rahva kulul? Jäägu see küsimärk praegu õhku ja seik tallele vaid praeguse (ajakirjanduse) vabaduse iseloomustusena.

Jah, inimesed on Eestis tõesti vabamad kui 1980. aastate või veel hallimate kümnendite talumatus polaaröös. Ja kui kõlavalt keegi kiidakski europäikese peatset paistet ja polaarpäeva üleatlandilist sitkust, oleks liialdus pidada Eesti nüüdset riiki ja ühiskonda vabamaks läinud 1990-kümnendist. Seni aga on endastmõistetav vabadustunne see meie ülim vara - see eesti nokia olnud, mis meil (arvatavasti) ajutist surutist on lasknud taluda, üle elada või koguni mitte hoomata. Võib-olla jätkub, aga pikalt seda priiust nii veel...
 
Presidendi peokutsest keeldumist põhjendab Mart Niklus 9-minutises kõnes (koos Tiit Madissoni sissejuhatusega) - pingviiniparaadi-vastaseid sõnavõtte on vahendanud I&I blogi ja Sõltumatu Infokeskus.

Postitanud Holger aadressile e e s t i m e e l kuupäeval 2/20/2010 04:24:00 PM