Ansipi majanduspoliitika tulemus: viimased ettevõtted lähevad võileivahinna eest

Väljavõte Äripäeva veebist.

Vanarahva tarkus ütleb, et tasuta lõunaid pole olemas. Ent Eesti valitsus Andrus Ansipi juhtimisel on üritanud viimastel aastatel väita ja tõestada midagi muud: et head välismaa onud, kelle perset on vaja lakkuda, on suured heategijad ja armastavad Eestit. Nüüd on see armastus siis näha: kriisis tõmmati viimanegi raha välja, hinnad kukkusid ning Eesti ettevõtted võetakse võileivahinnaga üle. Ikka nii, et välismaalased saavad omale vara, eestlastele jäävad kohustused.

Öeldakse, et kapitalil pole kodumaad. Ent viimane kriis näitab, et on, ja kuidas veel. Kui Islandi pangad, mis toimetasid üle maailma, raskustesse sattusid, siis oli see ainult islandi rahva probleem, kellele teised rahvad oma nõudmisi esitavad. Niisamuti on ka Eestis ja teistes Balti riikides: suured Skandinaavia pangad tõmbasid raha välja sama kiiresti nagu see oli sisse tulnud, tekitades majanduses kaose ning võimaldades oma klientidel, suurtel Skandinaavia ettevõtetel Balti riikide ettevõtteid ja kinnisvara võileivahinnaga kokku osta. Kohvik ennustas, muide, sellist arengut juba mitu head aastat tagasi. Eesti valitsus vaatab seda nõutult pealt ja ei oska muud teha kui riigikassa täitmiseks makse kergitada, muutes eesti rahva niigi keerulise olukorra veel raskemaks. Mistõttu eestlastest saavad jälle orjad, seekord laenu- ja maksu-orjad pikkadeks-pikkadeks aastakümneteks. Ja Eesti peaminister, kellele on välismaal mett moka peale määritud, ütleb: aga ise te ju seda tahtsite!

Mis juhtuma hakkab, on see, et nii nagu paarsada aastat tagasi, hakkavad ka nüüd eestlased oma maalt massiliselt ISE lahkuma siinsete raskete olude, orjuse tõttu. Ja Euroopa Liit, mis otsib kohti, kuhu paigutada massiliselt sisse trügivaid immigrante, leiab selleks sobiva olevat rahvast tühjaks jooksva Eesti. Nii nagu pärast II ilmasõda, kui Läände emigreerunud eestlaste asemel toodi sisse suurel hulgal esialgu Venemaa eestlasi, aga siis pesuehtsaid venelasi. Loodus, nagu öeldakse, tühja kohta ei salli.