Prokuratuur sitast puhtaks!

 Väljavõte Postimehe veebist.

Kui riigi peaprokuröri, vana sõbra ja kolleegi Norman Aasa tänases Postimehes ilmunud oopus talupojakeelde ümber tõlkida, siis võiks selle kokku võtta sõnadega: "Tegelikult ma saan aru küll, et lood on sitad, aga kahjuks ei ole võimalik ette võtta mitte sittagi".

Jutt on vajadusest teostada prokuröride tegevuse üle järelevalvet. Norman näitab oma kirjutises tublilt, et teab, kes on Rooma satiirik Juvenalis, aga ei mõista, miks prokuröre valvata on vaja. Tema arust on kõik niigi kontrolli all, sest prokuratuuri kõiki otsuseid konkreetses kriminaalmenetluses kontrollib seejuures erapooletu kohtuvõim. 

Lubage naerda! Ise kirute neid kohtunikke nii mis jaksate ja räägite, et nad on lollid kui lambad, Norman. Kui ma proksis töötasin, siis ma muud ei kuulnud kui et Harju Maakohtus on vaid üksainus tark kriminaalkohtunik, Märt Toming, ja temagi seepärast, et oli enne olnud prokurör. Seega valvavad prokuröre lollid kohtunikud. Prokuröride eneste sõnad! Mis asjatundlikust järelevalvest sa, kulla Norman, räägid?

Ütle otse välja: Olukord on sitt, aga midagi teha ka ei ole võimalik. Sest need lollid kohtunikud on ametis eluaegselt. Läheb maa ja ilm, enne kui esiloll Helve Särgava, Harju Maakohtu esinaine, pinsile läheb.

Tarka järelevaatajat teil niisiis pole, aga kas on ülepea vaja? Võib-olla teile meeldivadki lollid kohtunikud. Nagu Katrin Puhkason, kes jättis istungil kogemata karvamütsi pähe ja kelle üle te siis mõnuga irvitasite. Mis järelevaatajat temast, eks ole! Kui kohtunik on loll, saab prokurör teha, mis tahab.

Kui tuleks erikomisjon, siis teid tõmmataks liistule. Seepärast te selle erikomisjoni ees nüüd nii väga värisetegi. Te ei saaks enam asja eest, teist taga menetlusi alustada, julmalt menetlusreegleid rikkuda, kafkalikke protsesse pidada.

Pidu oleks läbi, Norman.

Aga pidu saab nii või teisiti läbi. Võimul on komme vahetuda, iseäranis sedavõrd ülbeks läinud võimul. Lendab Rein, lendad sina. Prokuratuur vajab selgrooga juhti, kes ei ela paksu justiitsministri talla all.

Teil on lihtsalt võim pähe löönud. Oli juba siis, kui mina proksis töötasin, aga nüüd veel enam. Ja see ülbus on tulnud just erapooletu kontrolli puudumisest prokuratuuri tegevuse üle. Poliitiliste vaenlaste tagakiusamise eest õlale patsutav Lang ja karvamütsiga Puhkason ei ole erapooletu kontroll.

Erapooletu kontroll tähendakski sellist sõltumatut komisjoni, millel ei oleks poliitilisi sümpaatiaid (nagu näiteks Riigikohtu esimehel Märt Raskil, kes on vana reformikas) ja kes lähtuks prokuröride tegevuse hindamisel neist meie ühiskonnas tänaseks unustatud väärtustest nagu SÜÜTUSE  PRESUMPTSIOON, AUS, ERAPOOLETU  JA  ÕIGLANE  MENETLUS ja nõnda edasi.

Alustuseks võiksid aga oma alluvatele öelda, et nad ei lahendaks Riigikohtu Õiguskeskuse koolitustel ristsõnu, vaid kuulaks ja paneks tähele, mida neile seal õiguse ja õiguse põhiprintsiipide kohta kõneldakse.

Prokuratuur praegusel kujul on naljanumber, hea Norman. Nagu Augeiase tall, mis täis sitta. Las tuleb üks herakles ja viskab teie talli sitast puhtaks. Teil endil ka parem hingata. Mõned prokurörid on ju täitsa tublid, aga kuna suurem osa on sitt mis sitt, siis tublid ja targad ei paista selle suure sita seest välja.

Prokuratuur sitast puhtaks!