Euro ohud

Väljavõte New York Times'i veebist.

Kolumist Paul Krugman kirjutab New York Times'is Kreeka kriisi teemal, juhtides tähelepanu, et deflatsioon (hindade kukkumine) vähendab oluliselt Kreeka võimet oma laenusid tagasi maksta, mistõttu on investorid hakanud Kreekast põgenema.

Krugman toob paralleeli sõjajärgse USAga, kus riigivõlg SKPst oli palju suurem kui Kreekal, ent seda aitas teenindada majanduskasv. Kreekas on kasv seiskunud, kuna riigis kehtiv Euroopa ühisraha euro ei võimalda astuda samme, mis aitaks kasvu turgutada. Krugman toob ka paralleeli Jaapaniga, kus majandust polegi pärast aastatepikkust deflatsiooni suudetud käima saada.

Eestit päris Kreekaga võrrelda ei saa, sest erinevalt kreeklastest, kes tänaval häälekalt oma õiguste eest seisavad, elavad eestlased oma pingeid välja kaubanduskeskustes odavaid telekaid ja kärusid jahtides, olles valmis mõne asja nimel ligimese jalge alla tallama. Pensionide kärpimise peale, olgugi, et see puudutab tuleviku pensione, kehitatakse vaid õlgu. Kahtlemata on eestlased pärast aastakümnete pikkust nälgimist ja defitsiidi-majandust kinni asjades, asja-usku, selles pole midagi imelikku, näljas elanud inimene ongi valmis toidupalukese nimel teise kasvõi tapma. Ent see aeg saab ükskord otsa, pigem varem kui hiljem ning siis seisab ka eestlane silmitsi Eestiski maad võtva deflatsiooni, ning oma laenuga. Mida on seda raskem tagasi maksta, mida rohkem tõusevad maksud ja vähenevad palgad. Eestis pole küll laenanud riik, aga seda enam on seda teinud eraisikud. Mistõttu sisemaine tarbimine, mis veel paar aastat tagasi kohalikku majandust turgutas, püsib aastakümneid madal (inimeste raha läheb laenude teenindamiseks). Ning ainuke võimalus raha teenida on oma tooteid või teenuseid väljapoole müüa. Ehk siis, piltlikult öeldes, peavad ehitajad taas ümber õppima, näiteks tisleriteks või sadulseppadeks, et valmistada puidust, mida Eestis ohtralt leidub, näiteks mööblit. Seda on võimalik müüa küll ja turud on praegu kasvufaasis, niipalju kui mööbliettevõtjatelt võib kuulda.

Ent loomulikult ei toimu see kõik üleöö, mööblivalmistajaks õpitakse mitu aastat, ja loomulikult ei saa kõik tööd mööblivalmistajatena. Mis tähendab, et isegi kui Eestis tuleb käibele euro, kestab deflatsioon või olematu inflatsioon veel aastaid (kuna devalveerimise võimalus on 100% välistatud), samuti kõrge tööpuudus, mistõttu püsivad veel aastaid madalad palgad ning kõrged maksud.

Seda, et euro pole mingi võluvits, näitab Kreeka või Portugali kogemus. Euroga liitumise ootus andis positiivse tõuke heal ajal, isegi liiga hea tõuke, sest majandusbuumi ajal olid ka intressid Eestis rekordmadalad, mis lisas bensiini niigi kuumaks köetud ahju, piltlikult öeldes. Mis ei võimaldanud Eestis arendada vajalikku eksport-tööstust neil headel aegadel (kõik panid oma raha kinnisvarasse, sest seal oli tootlus mitmeid kordi kõrgem), mistõttu on majandus praegu parasjagu nii paigast ära nagu ta on ja valitsus peab ots-otsaga toime tulemiseks maksukoormust tõstma.

Euro küll võtab Eestilt devalveerimise riski, ent praeguses olukorras, kus maa on põlenud, polegi olulist vahet, kas seal oli enne mets või lihtsalt tühi põld: alustada tuleb, piltlikult öeldes, ikka nullist. Seda enam on määrava tähtsusega need otsused, mis praegu tehakse. Näiteks hariduse, minu pärast kasvõi õpetajate palkade osas.